KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-246 Haldusasi L.M. kaebus Tallinna Vangla 31.01.2017 käskkirj

) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla otsustas 31.01.2017 käskkirjaga nr 5-1/241 lukustada viienda üksuse 5-2 sektsiooni kambrite uksed (1-12) alates 31.01.2017 kl 16.15-st kuni asjaolude väljaselgitamiseni. 31.01.2017 toimus kambris nr 7 kinnipeetavate vaheline rüselus, mille käigus kaks kinnipeetavat tekitasid teineteisele kergemaid kehavigastusi. Kambrite vahelise liikumise piirangu seadmine oli vajalik kinnipeetavate üle efektiivsema järelevalve teostamiseks ja sündmuse asjaolude väljaselgitamiseks.
2. L.M. (kaebaja) esitas 02.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 31.01.2017 käskkirja nr 5-1/241 peale. Kaebaja selgitas, et Tallinna Vangla rikkus 31.01.2017 käskkirjaga nr 5-1/241 tema inimõigusi. Vangla on kambrite lukustamisega põhjustanud korduvalt piinavaid ja väljakannatamatuid olukordi. Lukustatud kambrites puuduvad tualetid ja kraanikausid ning võimalus normaalselt liikuda. Takistatud on isikliku hügieeni eest hoolitsemine (enne hommikusööki ei saa end pesta). Vangla takistab kaebajal enda kursis hoidmist ühiskonnasündmustega ja samuti on piiratud helistamise võimalust. Kaebajal võimaldatakse käia suitsetamas ja jalutamas, aga pärast seda peab ta viibima lukustatud kambris. Kinnipeetavad, kelle tõttu kambrite uksed lukustati, on 5-2 sektsioonist ära viidud.
3. Tallinna Vangla lõpetas 03.02.2017 käskkirjaga nr 5-1/278 alates 03.02.2017 kl 9:00 viienda üksuse 5-2 sektsiooni kambriuste lukustamise.
4. Kohus jättis 06.02.2017 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks. Kaebusest ei selgu, mida kaebaja taotleb, millist nõuet ta soovib esitada. 3-17-246 Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav vaid juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Seega kui kaebajal on võimalus esitada käskkirja peale tühistamiskaebus, ei saa ta esitada tuvastamiskaebust. Tuvastamiskaebuse esitamisel tuleb kaebajal selgitada, miks on kaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Samuti palus kohus kaebajal selgitada, kas ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ja pöördunud vaidemenetluses vangla poole. Kohus osundas, et ka hüvitamiskaebuse esitamisel peab kaebaja enne kohtu poole pöördumist olema läbinud kohtueelse menetluse.
5. Kaebaja vastas 13.02.2017 kohtule, et ei ole vaidega vangla ega Justiitsministeeriumi poole pöördunud, kuna vaidlustatud käskkirjas puudus vaidlustamisviide. Kaebaja leiab, et talle ei antud võimalust vaide esitamiseks.
6. Kohus küsis 17.02.2017 kohtunõudega Tallinna Vanglalt, kas viienda üksuse sektsiooni 5-2 kambrite nr 1-12 uksed on jätkuvalt lukustatud ja palus edastada kõik eelmärgituga seonduvad haldusasja materjalid.
7. Tallinna Vangla edastas 28.02.2017 kohtule 03.02.2017 käskkirja nr 5-1/
8. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmine
9. Kaebus peab vastama

§-des 37-39 sätestatud nõuetele.

§ 38

lg 1 p 5 järgi tuleb kaebuses märkida nõue vastavalt

§ 37lg-le 2.

Kuna kaebaja ei olnud kaebuses märkinud, mida ta soovib kohtusse pöördumisega saavutada, jättis kohus 06.02.2017 määrusega kaebuse käiguta ja selgitas kaebajale, et ta peab kohtule teatama, millise nõudega ta soovib kohtusse pöörduda. Kohus hoiatas kaebajat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel määratud tähtajaks tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Kaebaja ei ole 13.02.2017 puuduste kõrvaldamise avalduses 06.02.2017 määruses osundatud puudust kõrvaldanud ega märkinud, millist nõuet ta soovib kohtule esitada. Seega on kaebus endiselt puudusega. 9.

§ 121

lg 1 p 2 alusel tagastab kohus määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus ei saa kaebaja asemel ise nõuet välja mõelda. Seega takistab kaebaja poolt puuduse kõrvaldamata jätmine kaebuse läbivaatamist ja kaebus tuleb tagastada. Kaebeõiguse puudumine 10. Kohus leiab, et ka juhul, kui kaebaja oleks nõude märkinud, tuleks kaebus tagastada.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebuse andmete kohaselt viibis kaebaja vastustaja poolt liikumisvabaduse piiramise ajal kambris nr 2 ja seega võis vastustaja 31.01.2017 käskkiri tema subjektiivseid õigusi piirata. Kuna vastustaja lõpetas 03.02.2017 käskkirjaga muu hulgas ka kambri nr 2 ukse lukustamise, siis ei saa kaebaja eesmärgiks olla tühistamisekaebuse esitamine, sest kaebaja liikumisvabaduse ajutine piiramine on lõpetatud. Samuti on kaebajal läbimata tühistamiskaebuse esitamiseks nõutav kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5,

§ 47lg 1, § 121 lg 1 p 4).

11. Vastavalt

§ 45

lg-le 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Selle nõude esitamisel tuleks kaebajal kohtule selgitada, mis on tema eesmärgiks ehk kuidas tuvastamiskaebuse esitamine tema õigusi kaitseb. Kui kaebaja sooviks kohtusse pöörduda preventiivsel eesmärgil, siis vaidlustatud haldusaktist 2

§ 45

lg 2 ls 3 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja võimalikku hüvitamisnõuet ei saa pidada perspektiivikaks. Vangla on küll kaebaja liikumisvabadust täiendavalt piiranud, kuid praegusel juhul ei saa seda piirangut pidada ebaproportsionaalseks või õigusvastaseks. Tallinna Vangla kodukorra p-st 5.6 nähtuvalt on vanglateenistusel õigus teha päevakavas vastavalt vajadusele erakorralisi ja ajutisi muudatusi. Kinnipeetavate ajutine kambrite vahelise liikumise piiramine 31.01.-03.02.2017 oli põhjendatud. VangS § 8 lg 2 võimaldab kambreid lukustada, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. VangS § 8 lg 2 ls 2 järgi tuleb erandi tegemine otsustada kirjalikult. Vangla on haldusaktis meetme kasutamist motiveerinud. Vangla pidi tagama kinnipeetavate efektiivsema järelevalve ning selgitama välja sündmuse asjaolud. Piirang oli lühiajaline. Seega oleks kaebaja tulevikus esitatav kahju hüvitamise nõue perspektiivitu ja kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. 13. Kui kaebaja soovib vanglalt tema õiguste rikkumistega tekitatud kahju hüvitamist, siis tuleb tal vastavalt riigivastutuse seadusele pöörduda eelnevalt taotlusega vangla poole (VangS § 11 lg 8). Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja oleks vanglale kahju hüvitamise taotluse esitanud, ja sellisel juhul puudub kaebajal õigus pöörduda hüvitamisnõudega halduskohtusse (

§ 121lg 1 p 4).

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kaebajale. 15.

§ 43lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 3