) § 656 lõike 1 punkti 2 ja lõike 2 esimese lause ning § 657 lõike 1 punki 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata osas, millega maakohus määras otsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral kuuluvad koos kostjaga sellest välja tõstmisele ka MM, AM ja AM koos neile kuuluva varaga. Ringkonnakohtul on võimalik teha selles osas asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata uus otsus, millega määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral kuulub kostja koos temaga kuuluva varaga väljatõstmisele. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 18.
lg 1 p 2 alusel on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.
lg 2 esimese lause kohaselt ei pea ringkonnakohus sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul asja uueks arutamiseks saatma, kui rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus on praegusel juhul rahuldanud hagi eluruumi tagastamise nõudes ning kohustanud kostjat tagastama hagejale vaidlusaluse eluruumi. Hageja taotluse alusel on maakohus määranud kindlaks otsuse täitmise korra (
lg 1) selliselt, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral tuleb tõsta koos kostjaga kõnealusest eluruumist välja sama eluruumi kasutavad MM, AM ja AM koos neile kuuluva varaga. Selliselt on maakohus teinud lahendi kolme isiku suhtes, keda ei ole käesolevasse menetlusse üldse kaasatud. Samas tuleks senise kohtupraktika kohaselt kõik isikud, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, kaasata kohtumenetlusse kostjatena, vaid nende nimede märkimisest kohtuotsuse resolutsioonis ei piisa. See kehtib ka alaealiste kohta, kes kaasatakse seadusliku esindaja kaudu (vt nt Riigikohtu 02.12.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-03, p 23; 19.12.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-03, p 19). 19. Seega on maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulisi põhimõtteid, märkides otsuse resolutsiooni selliste (väljatõstmisele kuuluvate) isikute nimed, keda menetlusse kostjana ei ole kaasatud. Kuivõrd MM, AM ja AM ei ole olnud käesolevas asjas menetlusosalisteks, siis
lg-s 1 sätestatut arvestades maakohtu lahendi resolutsioon nende suhtes niikuinii ei kehti, kuid arvestades täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet, võiks maakohtu otsuse resolutsioon praegusel kujul tuua kaasa lubamatu täitemenetluse nimetatud isikute suhtes. Seetõttu on vajalik maakohtu poolt määratud täitmise korda muuta ning määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral kuulub kostja koos temaga kuuluva varaga väljatõstmisele. 5
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 22. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud maakohtu poolt selliseid menetlusnormide rikkumisi, mh selgitamiskohustuse täitmise osas, mis võinuks kaasa tuua hagi ebaõige rahuldamise. Kostja apellatsioonkaebuse väited selgitamiskohustuse rikkumise kohta on üldsõnalised. Ringkonnakohtu 28.11.2016 istungil on kostja esindaja leidnud, et maakohus pidanuks selgitama üürilepingu pikendamise taotlemise võimalust. Kolleegiumi hinnangul ei saanud nimetatud aspekti selgitamata jätmine maakohtu menetluses tuua kaasa ebaõiget lahendit, sest VÕS § 326 lg-st 2 tuleneva pikendamise taotluse esitamise võimaluse oli kostja VÕS §-st 329 sätestatud tähtaegu arvestades maakohtus toimunud menetluse ajaks minetanud. Ka
lg 4 väidetav rikkumine ei anna iseenesest alust tühistada maakohtu poolt asjas tehtud sisulist lahendit. Kompromissi saavad sõlmida kohtumenetluse osapooled ning seda on neil
Kohtul on kompromissi sõlmimisel siiski üksnes vahendav roll. Ringkonnakohtus toimunud menetlus näitab, et kompromissi sõlmimine kostja soovitud tingimustel poleks ka maakohtus tõenäoliselt võimalikuks osutunud. 23. Kolleegiumi hinnangul oli maakohtul praegusel juhul õigus asi kirjalikus menetluses lahendada.
lg 1 esimese lause järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Asja materjalidest nähtuvalt on mõlemad pooled nõustunud maakohtus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kostja on väljendanud vastavat nõusolekut 22.06.2015 menetlusdokumendis (tl 8). Nõustudes kirjaliku menetlusega loobub pool ühtlasi oma menetluslikust õigusest olla kohtu poolt vahetult suuliselt ära kuulatud.
lg 2 järgi võib pool sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Praegusel juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest asjaolusid, millest võiks järeldada menetlusliku olukorra olulist muutumist
Kostjat hiljem esindama asunud lepingulise esindajana teistsugune arusaam asja istungil arutamise vajadusest selliseks asjaoluks kindlasti ei ole. Tuleb ka märkida, et kostja ei ole toimikust nähtuvalt esindajat vahetanud. Kostjal on senises menetluses olnud ainult üks lepinguline esindaja, enne 08.02.2016 kostjal
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras üksnes esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Teiseks võis maakohus kolleegiumi arvates nende asjaolude osas kostja omaksvõttu
Maakohtu menetluses ei ole kostja ülalviidatud meeldetuletuste ja kirjade kättesaamist selgesõnaliselt vaidlustanud ning vaidlustamise tahe ei ilmne ka kostja muudest avaldustest. Kostja on oma taotluses üürikomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras tuginenud üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustuse rikkumise vabandatavusele ning väidetele, et lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku ja tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kostja ei ole maakohtu menetluses väitnud, et üürlepingu ülesütlemise muud eeldused olid täitmata. Kolmandaks saab kõnealused meeldetuletused ja kirjad lugeda ringkohtu hinnangul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 70 alusel kättesaaduks. Hageja on need saatnud kostja poolt kasutatava eluruumi aadressil ning kohtu arvates on hageja selliselt valinud mõistliku viisi tahteavalduste edastamiseks. Menetluskulude jaotus 29. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kolleegium leiab, et kuivõrd maakohtu otsuse osalise tühistamise aluseks ei ole 7
30.
lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole praegusel juhul taotlust apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Hageja on ringkonnakohtu 28.11.2016 istungil kinnitanud, et hagejal vastavad menetluskulud puuduvad (I kd, tl 159/pöördel). 31. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. 32.
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.