Obsah (4)

§ 21§ 4§ 10§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-9504 Määruse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2016, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi SS kaebus koht

) § 4 lg 1 kohaselt seaduslik ja põhjendatud. Sealjuures ei ole oluline, kus võlgnik resideerub. Käesoleval juhul on asjakohane vaid võlgniku vara asukoht.

1. Kohtutäitur võis avaldajale e-posti vahendusel dokumente kätte toimetada. Avaldaja avaldas ise kohtutäiturile oma e-posti aadressi. Seega võis kohtutäitur vastavalt TsMS § 3141 lg-le 2 saata menetlusdokumendi sama sidevahendi andmeid kasutades ja dokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
2. Kohtutäitur Katrin Velleti menetluses on avaldaja suhtes algatatud ka täiteasi nr 031/2014/54, kus avaldaja on oma e-posti vahendusel kohtutäituriga suhelnud. Avaldaja avaldas oma e-posti aadressi ka kohtutäiturile esitatud kaebuses. Avaldaja on ise kohtule edastanud täitmisteated ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ning ta märkis, et need on talle saabunud e-posti teel. Seega ei saa avaldaja väita, et ta ei ole täitemenetlusega seotud dokumente kätte saanud.
3. Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2016 määrus ja Harju Maakohtu 15.12.2015 määrus on iseseisvad täitedokumendid vaatamata sellele, et need on tehtud sama tsiviilasja raames. Täitedokumentidest tulenevad avaldajale erineva sisuga kohustused. Lahendid on jõustunud ja sissenõudja esitas avaldused kohtulahendite täitmiseks. Seaduses puuduvad alused, mille aluseks saaks kohtutäitur selliste täitedokumentide menetlemisest keelduda, seega kuuluvad need täitmisele. Riigikohus märkis küll tsiviilasjas nr 3-2-1-157-04, et kohtutäituril on võimalus ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendite alusel täidetavad rahalised nõuded (võlasumma + kohtukulu) summeerida ning koondada need ühte täitemenetlusse, vältides 3 sellega oluliselt suuremaid täitekulusid, kuid ühte täitemenetlusse koondamata jätmine ei muuda kahe erineva täitemenetluse algatamist ebaõigeks.
4. Pooled sisustavad

§ 21

lg-t 1 ekslikult.

§ 21

lg 1 on kohaldatav üksnes juhul, kui täiteasja aluseks olevast täitedokumendist tulenevad pooltele vastastikused kohustused, s.o ka sissenõudjal on võlgniku ees samast täitedokumendist tulenev kohustus. Harju Maakohtu 15.12.2015 määrusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2016 määrusest ei tulene poolte vastastikuseid kohustusi. Puudutatud isiku II kohustus avaldaja ees tuleneb tsiviilasjas nr 2-15-19543 tehtud lahendist ja on seotud täiteasjaga nr 031/2014/

2. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel kaebuse rahuldamata jätmise tõttu avaldaja kanda. Õigusbüroo poolt õigusteenuse osutamine tunnihinnaga 98 eurot (käibemaksuta) ei olnud käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik. Põhjendatuks tuleb lugeda tunnihind 80 eurot (käibemaksuta). Esindaja ajakulu maht 2,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. Kokku tuleb avaldajalt sissenõudja lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks välja mõista 200 eurot (käibemaksuta). Määruskaebus
3. Avaldaja palub maakohtu määruse ja kohtutäituri 10.06.2016 otsuse tühistada ning kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlused täiteasjades nr 031/2016/1366 ja nr 031/2016/1367 täitemenetluse alustamise tingimuste täitmata jätmise tõttu.
4. Maakohtu järeldused on vastuolulised. Kohus viitas Riigikohtu selgitusele tsiviilasjas nr 3-2-1-157-04, mille kohaselt on kohtutäituril võimalus ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendite alusel täidetavad rahalised nõuded summeerida ja koondada need ühte täitemenetlusse, vältides sellega oluliselt suuremaid täitekulusid. Samas järeldas kohus vastuoluliselt, et ühte täitemenetlusse koondamata jätmine ei muuda kahe erineva täitemenetluse algatamist ebaõigeks. Ühes ja samas tsiviilasjas tehtud määrustes menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ei ole eraldatav mitmeks täiteasjaks. Menetluskulude liitmist tsiviilasja lõpetamisel reguleerib TsMS § 174 lg
5. Tsiviilasjas kantud menetluskulude suurus ja kohtutäituri tasu ei saa erineda olenevalt sellest, kas kohtud määrasid menetluskulud rahaliselt kindlaks maakohtu ja ringkonnakohtu määrustes astmelisena või määrusega pärast asja lõpetava määruse jõustumist. See tooks kaasa kohustatud isikute ebavõrdse kohtlemise kohtutäituri tasu maksmisel. Kahe eraldi täitemenetluse algatamise eesmärk on kohtutäituri tasu ebaseaduslik suurendamine, mis on vastuolus hea usu põhimõttega.
6. Maakohus leidis ebaõigesti, et kui avaldajal on vara Eestis, ei ole oluline, kus võlgnik resideerub. Kohtutäitur tugines oma otsuses väärale eeldusele, et täitemenetlust alustati ajal, kui võlgnik elas Eestis. Kohus jättis tähelepanuta, et avaldaja ei olnud kantud Eesti rahvastikuregistrisse juba enne täitemenetluste algatamist. Eristada tuleb varem alustatud täitemenetluse jätkamist uue täitemenetluse alustamisest välisriigi residendi suhtes. Uus täitemenetlus algab täitmisteate kättetoimetamisega residendi elukohariigis registreeritud elukohta. Täitmisteate kättetoimetamine toimub elukohariigi pädeva ametiisiku poolt. Eesti kohtutäituril täitmisteate kättetoimetamiseks välisriigi residendile pädevust ei ole.

§ 4lg 3 käesoleval juhul ei kohaldu.

17. Maakohus järeldas ebaõigesti, et täitedokumendid on nõuetekohaselt kätte toimetatud, kuna avaldaja ise kinnitas, et ta on e-posti aadressile saadetud täitedokumendid kätte saanud. Maakohus jättis tähelepanuta avaldaja väite sisulise külje, mille kohaselt täitedokumentide e-postiga kättetoimetamine välisriigi residendile on vastuolus täitemenetluse algatamise eeldusena kehtiva residentsuse printsiibiga ja Eesti kohtutäituril puudub täitemenetluse 4 algatamiseks välisriigi residendi elukohariigis pädevus. Eesti kohtutäitur ei saa eirata rahvusvahelise kohtualluvuse reegleid ega laiendada Eesti Vabariigi territooriumiga piiratud täitemenetluse algatamise pädevust välisriikide residentidele täitmisteate elektroonilise kättetoimetamisega. Välisriigi residentide Eesti täitemenetluse seadustikule allutamine ainuüksi pangakonto või muu vara olemasolu tõttu kehtib analoogselt TsMS §-s 99 loetletud alustel üksnes erandliku kohtualluvusena kinnisasja asukoha järgi selle kinnisasjaga seotud vaidluses, mitte universaalse täitemenetluse alustamise eeldusena.

§ 4

lg 4 järgi teeb kohtutäitur täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil. Territoriaalne piirang kehtib ka täitmisteate kättetoimetamisele.

1. Maakohus jättis käsitlemata avaldaja väite, mille kohaselt on menetlusdokumentide kättetoimetamise kord välisriigis kehtestatud TsMS §-s 316, mis on erisäte teiste kättetoimetamise viiside suhtes. Avaldajale ei ole täitmisteadet TsMS § 316 sätestatud korras elukohariiki kätte toimetatud. Kuna täitmisteadet ei ole kaebuse esitajale tema elukohariiki rahvastikuregistrisse kantud aadressile kätte toimetatud, ei ole täitemenetlus alanud.
2. Avaldajalt menetluskulude väljamõistmine sissenõudja lepingulise esindaja kulude katteks on vastuolus hea usu põhimõttega, kui sissenõudja lepingulise esindaja kulude sissenõudmiseks täitemenetluse vaidlustamisel tekivad samal sissenõudjal lepingulise esindaja kulud, mis ületavad menetluskulusid vaidlustatud täiteasjas. Vaidlustatud täiteasjades olid sissenõudja lepingulise esindaja kulud maakohtus 147 eurot ja ringkonnakohtus 196 eurot. Käeolevas asjas pidas maakohus põhjendad sissenõudja lepingulise esindaja kuluks 200 eurot. Hagita menetluses on üldjuhul välistatud menetluskulude väljamõistmine avaldajalt ja erandina ei saa avaldajalt sissenõudja lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel minna vastuollu hea usu põhimõttega. Muu hulgas ei tohiks hagita menetluse nn jätkumenetluses menetluskulude väljamõistmisel ületada põhimenetluse kulusid. Puudutatud isikute seisukohad
3. Puudutatus isikud palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et Eesti kohtutäitur ei ole ühelgi juhul pädev välisriigis elava isiku suhtes täitemenetlust läbi viima. Maakohus leidis õigesti, et käesoleval juhul ei oma võlgniku elukoht tähtsust, kuna

§ 4

lg 1 kohaselt on võlgniku varale sissenõude pööramiseks pädev kohtutäitur, kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, kas avaldaja elas täitemenetluse alustamise ajal veel Eestis või mitte. Võlgniku vara suhtes täitemenetluse läbiviimine vara asukohajärgses riigis ei ole vastuolus 5 rahvusvahelise kohtualluvuse ja täitemenetluse reeglitega, nagu leiab avaldaja. Samuti on asjakohatu avaldaja väide, et kohtutäituril puudub täitemenetluse algatamiseks välisriigi residendi elukohariigis pädevus. Kohtutäitur ei algatanud antud juhul täitemenetlust avaldaja elukohariigis, vaid Eestis, kus asub võlgniku vara. Seetõttu on ekslik ka avaldaja käsitlus, et kohtutäituril puudub pädevus täitedokumendi kättetoimetamiseks. Täitmisteadete saatmine välisriiki ei ole käsitletav täitetoimingute tegemisena välisriigis, nagu leiab avaldaja. 24. Iseenesest on õige avaldaja etteheide, et maakohus jättis vastamata väitele selle kohta, et dokumentide kättetoimetamist välisriiki reguleerivad TsMS erisätted. See minetus ei viinud aga ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus leidis lõppjärelduses õigesti, et täitedokumendid saab lugeda avaldajale kättetoimetatuks, kuid ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi järgnevaga. 25.

§ 10

lg 2 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Dokumentide kättetoimetamist välisriiki reguleerivad TsMS § 316 ja §

1. Nimetatud sätete võimalik rikkumine ei oma aga käesolevas asjas tähtsust. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumentide kättetoimetamise eesmärk nende üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 307 lg 3 kohaselt olukorras, kus dokument on jõudnud menetlusosalise kätte ilma, et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, loetakse dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.
2. Seega on menetlusdokumendi kättetoimetamise regulatsiooni eesmärk lähtudes adressaadi huvidest ennekõike mitte selle formaalne, vaid tegelik saajani jõudmine. Täitmisteate kättetoimetatuks lugemiseks peab see olema kas usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust. Tsiviilasja materjalide kohaselt kinnitas avaldaja juba oma kaebuses kohtutäiturile, et avas 12.05.2016 talle e-posti teel saadetud täitmisteated täiteasjades nr 031/2016/1366 ja nr 031/2016/1367 (tl 11). Seega on avaldaja täitmisteated kätte saanud, tal on olnud võimalus oma õiguste kaitseks vajalikud toimingud teha ja võimaliku menetlusnormide rikkumisega täitmisteadete kättetoimetamisel ei ole avaldaja jaoks negatiivseid tagajärgi kaasnenud. Avaldajale on efektiivselt tagatud täitemenetlusest ning oma õigustest ja kohustustest teadasaamine ning seda ei muuda olematuks üksnes kättetoimetamise korda käsitlevate sätete võimalikule rikkumisele viitamine. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust, kas välisriigi residendile dokumentide kättetoimetatuks lugemine TsMS § 3141 lg 1 alusel oli käesoleval juhul õiguspärane või mitte ja maakohtu määrusest tuleb vastavad põhjendused välja jätta.
3. Maakohus leidis õigesti, et täitedokumentide ühte täitemenetlusse koondamata jätmine ei muuda kahe erineva täitemenetluse algatamist ebaõigeks. Maakohtu põhjendused ei ole selles osas vastuolulised, nagu leiab avaldaja. Seda ei saa järeldada ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-157-04 toodud seisukohtadest, mille kohaselt on kohtutäituril võimalik, kuid mitte kohustuslik ühes ja samas tsiviilasjas tehtud kohtulahendite alusel täidetavad rahalised nõuded summeerida ja koondada need ühte täitemenetlusse. Küll aga tuleb maakohtu põhjendusi täiendada järgnevaga.
4. Avaldaja hinnangul on kahe täitemenetluse alustamine ebaõige põhjusel, et selle eesmärk on täitekulude ebaseaduslik suurendamine. Ringkonnakohus leiab, et täitemenetluste algatamisest ega täitmisteadetest ei tulene avaldajale kohustust maksta täituri tasu ja täitekulusid. Need määratakse kindlaks kohtutäituri otsusega kohtutäituri tasu ja täitekulude 6 kohta (

§ 2lg 1 p 16).

Seega ei saa võlgnik täitekulude suurusega mittenõustumise põhjendusel vaidlustada täitemenetluse algatamist.

1. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 52 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud kohtutäituri otsust tasu ja kulude määramise kohta, vaid täitemenetluse algatamist. Ringkonnakohus leiab, et täitemenetlused on algatatud õigesti ja nende lõpetamiseks ei anna alust avaldaja seisukoht, et täitemenetlustelt arvestatav tasu ei ole õige.
2. Põhjendamatud on määruskaebuse väited ka selle kohta, et menetluskulude jätmine avaldaja kanda on vastuolus hea usu põhimõttega ja hagita menetluses on üldjuhul menetluskulude väljamõistmine avaldajalt välistatud. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel õigesti avaldaja kanda. Avaldajalt välja mõistetud menetluskulude rahaline suurus ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingulise esindaja kulude suruus määratakse kindlaks TsMS § 175 lg 1 alusel, võttes arvesse konkreetses asjas tehtud menetlustoimingute vajalikkust ja põhjendatust ning asja keerukust ja mahtu. Ühe tsiviilasja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustamisel ei saa määravaks olla teises tsiviilasjas väljamõistetud menetluskulude suurus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude rahalise suuruse.
4. Puudutatud isiku II avalduse kohaselt on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kokku 112,70 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isikul II kulus avaldaja määruskaebusega tutvumisele 0,15 tundi ja kaebusele vastuse koostamisele 1 tund. Puudutatud isikule II on osutatud õigusabi tunnihinnaga 98 eurot (käibemaksuta).
5. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et avalduses toodud ajakulu on käesoleva asja mahtu ja sisu arvestades põhjendatud ning vajalik.
6. Puudutatud isikule II osutatud õigusabi tunnihind 98 eurot (käibemaksuta) ei ole põhjendatud ja seda tuleb vähendada 80 eurole (käibemaksuta). Kohus võtab seejuures arvesse, et puudutatud isikule II osutas õigusabi õigusbüroo jurist ja käesolev vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas ega mahukas.
7. Puudutatud isiku II avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb seega rahuldada osaliselt, s.o 92 euro suuruses (80 x 1,15 tundi).
8. Menetluskulude hüvitis tuleb vastavalt taotlusele kanda OÜ Julianus Inkasso arvelduskontole nr EE222200221015269783 viitenumbriga
9. Menetluskuludelt tuleb TsMS § 177 lg 4 kohaselt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Reet Allikvere Iko Nõmm Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 7