KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Näncy-Marita Maltseva Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-16237 Tsiv
) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks.
§ 28
lg 11 kohaselt otsib kohtutäitur lapse elatise võlgniku valduses olevad ruumid ja maatüki läbi vähemalt iga aasta tagant alates elatise viimasest sissenõudmisest, elatise sissenõudmise ebaõnnestumise korral alates võlgniku valduses olevate ruumide ja maatüki viimasest läbiotsimisest.
§ 28
lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda ja seda läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.
§ 28
lg 21 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks 2 varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada.
- Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlgnik on teadlik tema suhtes algatatud täitemenetlusest. Kohtutäituri tegevuse tulemusena arestitakse igakuiselt osa võlgniku sissetulekust, kohtutäitur on võlgnikuga suhelnud nii telefoni teel kui ka kohtutäituri büroos kohapeal. Seega on kohtutäitur põhistanud, et võlgnik on tema suhtes toimuvast täitemenetlusest teadlik. Riigikohus on leidnud, et sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides on võimalik võlgniku vastuseisu kohtutäituri ruumidesse lubamisele järeldada ka tema käitumisest (RKTKo 3-2-1-140-10, p 10). Võlgnik vabatahtlikult nõuet täitnud ei ole, millega on takistanud täitemenetluse läbiviimist. Täitemenetluse läbiviimise takistamisest võib järeldada võlgniku võimalikku vastuseisu kohtutäituri ruumidesse lubamisele ja sellest tulenevat kohtutäituri õiguskaitsevajaduse esinemist. Seejuures ruumidesse sisenemise kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada.
- Lähtudes
§-s 52 lg 1 sätestatust, toimub täitemenetluses võlgniku varale sissenõude pööramine vara arestimise ja müümise kaudu. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Kohus leiab, et asjas esitatud asjaoludel on põhjendatud määrusega kohtutäiturile
§ 28lg 2 kohase loa andmine.
Varale juurdepääsu võimaliku mittevõimaldamisega takistatakse täitemenetlust, mille jätkamiseks on täituril vajalik siseneda ja viibida võlgniku valduses olevates ruumides. Efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust, et võlgnik ei ole seda teinud.
- Kohtutäitur on taotlenud luba viibida võlgniku Xxxx valduses olevates ruumides elukoha läbiotsimiseks 08.11.2016.a ajavahemikul 09:00-12:
- Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et ruumidesse sisenemise aeg võib olla määratud ka teatava ajavahemiku täpsusega. Seega leiab kohus, et kohtutäituri taotlus on ajalistes piirides põhjendatud.
- Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et tuleb lubada kohtutäitur Kaja Lilloja asendajal Piret Altosaarel siseneda ja viibida võlgniku Xxxxvalduses olevates eluruumides asukohaga Rae 29-70, Paldiski ja vajadusel neid läbiotsida.
- TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesoleval juhul on tegu menetlusega, mille mõte seisneb selles, et täituril on õigus arestida võlgniku vara, sellest võlgnikku eelnevalt teavitamata, toimetab kohus määruse kätte vaid avaldajale, kes teeb selle ise võlgnikule teatavaks. Tegemist on analoogse olukorraga nagu hagi tagamine, mille korral kohus võib otsustada toimetada hagi tagamise määruse kätte vaid avaldajale, et soodustada määruse reaalset täitmist ja vältida olukorda, kus avaldaja minetab enda õigused põhjusel, et võlgnik on asunud aktiivselt tegutsema, et vältida määruse reaalset täitmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm, kohtunik 3