Obsah (6)

§ 346§ 102§ 414§ 410§ 407§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 27. september 2016 Tsiviilasja number 2-16-11416 Xxxxvs Xxxxabielulahutuse nõudes Tsi

§ 346lg 2 kuulata pooled ära.

Hagimaterjalid ja kohtukutse on kostjale 21.08.2016 isiklikult kätte toimetatud. Kohus kutsus pooled kohtuistungile 31.08.2016 kell 10:

1. Kostja teatas 31.08.2016 kohtule kell 8:28 saadetud e-kirjaga, et ta ei saa kohtuistungile tulla, kuna tal on palavik ja peavalu, samuti on kostjal diagnoositud raske depressioon. Kohus kuulas hageja ära 31.08.2016 kohtuistungil Harju Maakohtus Tartu mnt kohtumajas. Hageja kinnitas kohtule, et ta jääb oma hagiavalduse juurde ning et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ja kostja abiellusid siis, kui enam koos ei elatud. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Kostja on soovinud, et hageja maksaks talle kohtusse abielu lahutama tuleku eest raha ning on hagejat ka ähvardanud. Hageja palub abielu lahutada. Kohus pidas põhjendatuks, arvestades kostja tervislikku seisundit, kuulata kostja ära kirjalikult ja esitas kostjale 31.08.2016 e-kirjaga küsimused, millele palus vastata hiljemalt 15.09.
2. E-kiri on saadetud kostja e-posti aadressile, millelt kostja on kohtuga käesolevas kohtumenetluses korduvalt suhelnud. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud ning pole ka põhistanud kohtule vastamata jätmist. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu 2 2-16-11416 lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis.

§ 102

lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi.

§ 346

lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

§ 414

lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel lahendada asja sisuliselt. Hageja ja kostja on Eesti Vabariigi kodanikud ja ühe abikaasa elukoht on Eestis. Hageja soovib abielu lahutada. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub

§ 407lg 4).

Kostja, kellele hagiavaldus ja kohtukutse on kätte toimetatud, ei ole kohtuistungile ilmunud. Kostja on teatanud, et ta ei saa 31.08.2016 kohtuistungile tervislikel põhjustel ilmuda, kuid ei ole esitanud vastust kohtu küsimustele ka kirjalikult. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist, kohus aktsepteeris hageja taotlust. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on katkenud ja hageja välistab leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Kuna hageja on kategooriliselt kinnitanud, et ei soovi kostjaga leppida, siis puudub mõistlik põhjus selleks, et kohus saaks pooli leppima sundida. Kohtul ei ole alust arvata, et abielu saab säilitada. Hageja ja kostja elavad eraldi ning hageja leppida ei soovi. Kostja ei ole kohtu küsimustele kirjalikult vastanud ja kostja niisugusest hoiakust järeldab kohus, et kostja hoiab aktiivsest kohtumenetlusest teadlikult kõrvale. Ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu pole võimalik säilitada ega pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et 3 2-16-11416 olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Kohus on jõudnud kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Menetluskulud Vastavalt

§ 164

lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 4