Obsah (4)

§ 5§ 11§ 2§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2017 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-16-7384 (2440,16,006217) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistung

eadet taadeldud on. 2.11. Lähtudes asjaolust, et väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest ei nähtu, kas tegemist on vastavalt õigusaktidele taadeldud ja seega töökorras

eadmega, ei ole ilma vastavate tõenditeta võimalik Kaebuse esitajat süüdi mõista LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumise eest ega teda karistada. 2.

1. Liiklusseaduse § 199 lg 6 sätestab, et kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
2. juuni
3. a määruse nr 78 Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemise §-le 6 lg 1 kontrollitakse mõõtmise ettevalmistamisel, et kiirusmõõturi taatlus on kehtiv ja taatluskleebised ei ole vigastatud. 2.
4. Kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavus peab

eaduse (edaspidi

) § 5 lg 2 p-st 2 nähtuvalt olema tõendatud.

§ 5

lg 1 kohaselt on jälgitavuse tõendatuse üheks kriteeriumiks nõuetekohase mõõtevahendi kasutamine.

§ 11lg 1 kohaselt hinnatakse mõõtevahendi 3 2.14.

2.

1. 2.
2. 2.
3. 2.
4. taatlemisel, kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja EÜ tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele.

§ 2

lg 1 p 33 kohaselt on tüübikinnitus pädev otsustus selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades taatluskehtivusaja jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi.

eaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Tulenevalt sama seaduse § 5 lg 1 teisest lausest on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui kasutatakse taadeldud mõõtevahendit.

§ 7

lg 2 p 4 kohaselt peab kiirusmõõtevahend enne kasutusele võtmist läbima legaalmetroloogilise ekspertiisi. Tehnilise Järelevalve Amet väljastab mõõtevahendi kohta, mis on saanud ekspertiisil positiivse tulemuse, Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse. Samuti peab kiirusmõõtevahend olema taadeldud kooskõlas

§ 7

lõikega 3 (ja selle alusel antud määrusega) ning §-ga 10.

§ 7

lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistu kohaselt on kiirusmõõtevahendi puhul kohustuslik Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. Käesoleval juhul pole väärteomaterjalidele lisatud 28.08.2016.a. patrullpolitseiniku VxxxTixxx’ kasutuses olnud

eadme taatlustunnistust, tüübikinnitust ja patrull-lehte. Väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest ei nähtu seega, kas Kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki väidetava kiiruse tuvastanud kiirusmõõteseade on vastavalt õigusaktidele taadeldud ning kas kasutatud mõõtevahend vastas majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määrusega nr 104 kehtestatud „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa 1 punkt 8.2 nõuetele lubatud veapiiri ja täpsusklassi nõuetele (riikliku järelevalve käigus kasutatavate kiirusmõõturite veapiir peab vastama laboritingimustes taatlemisel täpsusklassile ±1 km/h kiirustel alla 100 km/h ja ±1 % kiirustel üle 100 km/h.), milline asjaolu võimaldab hinnata, kas olemasoleva taatlustunnistuse väljastamine konkreetsele mõõtevahendile oli ka seaduslik või mitte, kuivõrd täpsusklassile mittevastava mõõtevahendi taatlemine on ebaseaduslik ning mõõtetulemuste jälgitavus pole sel juhul tõendatud (

eaduse § 5 lg 1). Seega peab kiirusemõõteseadmel olema tüübikinnitus ja seade tuleb taadelda. Riigikohus on lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-58-08 selgitanud, et „

eaduse § 7 lg 4 kohaselt on lubatud liiklusjärelevalves kasutada üksnes sellist kiirusmõõturit, mis on läbinud metroloogilise kontrolli. Sellise kontrolli läbimisest annavad kiirusemõõturite puhul tunnistust kehtiv tüübikinnitustunnistus ja taatlusmärgis või märgised. Kehtiv tüübikinnitustunnistus tagab pädeva otsustuse selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning on kasutatav õiguslikult reguleeritud toimingutes, võimaldades taatluskehtivusaja jooksul saada usaldatavaid mõõtetulemusi, taatlusmärgis aga selle, et pädev taatluslabor on kontrollinud konkreetse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele“. Kuivõrd ilma vastavate tõenditeta ei ole väärteo toimepanek tõendatud, ei ole ka võimalik Kaebuse esitajat karistada LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumise eest. Lisaks on Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-48-13 rõhutatud, et „Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal tuleb vaidluse korral tõendada kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavust. Tõendamaks mõõtetulemuse jälgitavust, peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus). Olukorras, kus menetlusalune isik või tema kaitsja vaidlustab kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust kohtumenetluses, lasub ka maakohtul kohustus uurida asjassepuutuvaid dokumente vahetult, mitte aga piirduda vastutava ametkonna kinnitusega selle kohta, et mõõtevahend oli näiteks töökorras või läbinud nõuetekohase kontrolli. Mõõtetulemuse jälgitavust tõendavate dokumentide uurimise tulemuseks ei saa olla pelgalt tõdemus, et

eaduses märgitud asjakohased dokumendid (nt tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus) on kiirusmõõtevahendi kohta väljastatud. 4 2.

1. 2.
2. 2.
3. 2.
4. Oluline on, kas konkreetses väärteoasjas tuvastatud asjaoludel on mõõtetulemus jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. märtsi
6. a otsus asjas nr 3-1-1-17-12, p-d 8.2-8.3).“ Eeltoodust johtuvalt ning arvestades eelviidatud Riigikohtu lahendites toodud seisukohti, on põhjendatud, et kohus nõuab kohtuväliselt menetlejalt välja 28.08.2016.a patrullpolitseiniku VxxxxTixxxv kasutuses olnud

eadme taatlustunnistuse, tüübikinnituse ning samuti 28.08. 2016.a patrull-lehe, millisest nähtub, kas ja millise patrulli kasutuses oli 28.08.2016.a viidatud

eade (vastav liiklusvahend, millises seda kasutati). Johtuvalt eeltoodust tuleb Kaebuse esitaja suhtes täiendavate tõendite mitteesitamisel väärteomenetlus väärteoasjas nr. 2402,14,000715 lõpetada vastavalt VTMS §-le 29 lg 1 p 1, kuivõrd Kaebuse esitaja teos puuduvad väärteo tunnused ning Otsus täies ulatuses tühistada. Eeltoodust tulenevalt on Kaebuse esitaja seisukohal, et temale LS § 15 lg 1 p 1 ja 38 lg 1 nõuete rikkumise inkrimineerimine ning tema karistamine on olnud põhjendamatu. Lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-75-10 on Riigikohus selgitanud, et “Juhul, kui kohtuvälise menetleja lahendis sisalduvast teokirjeldusest ei tulene ja väärteomenetluse raames pole tuvastatud isiku teo vastavus süüteokoosseisule, siis tuleb KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal”. VTMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteomenetlust ei ole lõpetatud VTMS §-s 29 sätestatud asjaoludel. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Lähtudes eeltoodust tuleb Otsus tühistada ning Kaebuse esitaja suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. Kohus uuris järgmisi tõendeid: Kaebuse juurde xxxx´ist väljatrükid (lk 11-12), kust on näha teelõigud xxx xxx Kohtuistungil ülekuulatud Viktor Zujev ei tunnistanud ennast süüdi, andis ütlusi, et ta ei olnud sel päeva 141 km-l ning see ei ole tema kiirus. Kui ta sõitis xxxx asuva garaaži juurde, oli seal politsei. Nad küsisid, kas ta sõitis 141 km-l suure kiirusega ning ta peeti kinni. Tuli veel üks auto, talle näidati mõõteriista. Tema sõitis mootorrattaga xxxx, mis on xxxx. xx tal sel päeval ei sõitnud. Pööras xxx, xxxxt ületas xxxx teed mööda xxx. Nad sõitsid sel päeval grupiga 3-5 tundi xxxxLahknes xxxx poolt tulles Jxxxringilxxxx sisenes xxx poolt. xxxx teel. Ta ütles kohe politseinikele, et see pole tema kiirus. Ta istus autos 5 tundi. Kaitsja taotlusel avaldatud kiirusmõõturi kasutamise protokoll (lk 20-21), mille kohaselt 28.08.2016 kell 21.53 mõõdeti xxx km-l Viktor Zujevi juhitud xxxkiiruseks 212 km/h, laiendmääramatus on +/-7 km/h, lõplik mõõtetulemus 205 km/h. Kasutati kiirusmõõturit Stalker DRS 2X nr DP021146, antennid KR021387 ja KC068289, tabloo D

1. Kiirust mõõdeti paigal seistes, sõiduk eemaldus patrullautost, kiirendas intensiivselt. Viktor Zujev avaldas, et on näiduga tutvunud. See ei ole tema kiirus, teda seal ei olnud. Viktor Zujev vastas kaitsja küsimustele, et menetlusdokumendid koostati enne tõlgi saabumist. Tõlk tuli neljanda autoga kell 2 – 2.30 öösel. Ta kirjutas seletuse omakäeliselt, allkirjastas selle ja pärast tõlki kirjutas veel kuskile alla. See kõik lõppes kell 3 öösel. Protokollid tõlkis tõlk. Kohus võttis kaitsja taotlusel asja materjalide juurde CD plaadi videosalvestusega (lk 67) ja vaatas 5 selle kohtuistungil üle. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Kxxx Txxx andis ütlusi, et oli patrullis koos Axxx Elxxa. Txxpatrull teatas mittepeatumisest mootorrata poolt, mis liikus xx poole. Ta kuulis raadiost kuhu nad liikusid ja mootorrata värvust, sinine ja valge ning et kiirus oli 212 km/h. Axxx tekkis kahtlus, et ratas võib olla xxxt, kuna varem on tal olnud mittepeatumine xxx vahel. Seda informatsiooni kuulis ka xxpiirivalve patrull, kes ütlesid, et teavad, kuhu see ratas xxx võib sõita. Mingi aja pärast Txxxv ütles, et ei näe ratast. xxxa patrull teatas, et pidas kinni mootorratta ja andis aadressi. Nad sõitsid kohale. Neil oli eravärvides auto. Tema koostas väärteoprotokolli ja kõik teised menetlusdokumendid. Kiirusemõõturi kasutamise protokolli koostas Tixxx, kuna tema mõõtis. Kohale toodi tõlk, kes tõlkis dokumendid isikule. Isik kirjutas alla, kui kõik oli tõlgitud. Kohus avaldas kaitsja taotlusel kiirusmõõturi kasutamise protokolli (lk 20), mille peale tunnistaja avaldas, et see ei ole tema käekiri, vaid Txxxoma. Kohus avaldas kaitsja taotlusel tunnistaja Txxx ülekuulamise protokollist lk 24-25 kellaajad, mille peale tunnistaja selgitas, et tema täitis isikuandmete osa ja Tixx kirjutas seletuse. Lisaleht koostati asjaolude täpsustamiseks. Algul andis tunnistusi Txxx, siis Gxxx. Ei mäleta, kas Txx täiendas ütlusi, kui Gxxüle kuulati. Kohus avaldas kaitsja taotlusel tunnistaja Kxx ülekuulamise protokollist lk 30-31 kellaajad, mille peale tunnistaja selgitas, et protokolli vormistas tema, seletuse kirjutas Gxx ise. Ka piirivalvurite andmed kontrollis tema ning andis neile blanketid. Kellaajad fikseeris ja õigused selgitas tema. Menetlusaluse isiku kuulas samuti tema üle. Raadio teel öeldi, et numbrit pole näha, vaid värvus sini-valge. Ka varem on ta antud isikuga tööalaselt kokku puutunud seoses kiiruse ületamisega ning koorma ja turvavöö kinnitamata jätmisega. Tunnistaja Mxxx Kxxx andis ütlusi, et 28.08.2016 tuli raadio teel teade kiiruse ülemise kohta xxx et sõiduk võib xxxx suunas. Nad sõitsid xxx tee sillale ja kuulis xx poolt lähenemas mootorratast. Mingil hetkel hääl vähenes ja nad eeldasid, et ratas xxx tee poole. Nad läksid vastu teisele poole xxx teele. Raudtee ristmikul sõitis mootorratas neist mööda, keeras xxxpoole ja jäi seisma garaaži juurde. Nad teatasid, et mootorratas on kinni peetud ja mõne aja pärast tuli kiirust mõõtnud patrull. Nad pidasid selle mootorrata kinni, kuna see oli ainuke sel õhtul. Üle kuulas Txx, kes täitis blanketi ja tema kirjutas vaid selgituse. Kohus avaldas kaitsja taotlusel tunnistajate Kxxx ja Vxxülekuulamise protokollidest lk 28-29, 2627 kellaajad. Kui nad pöörasid xx, panid vilkurid tööle, kuid kuna vahemaa oli väike, siis ratas juba peatus. Mootorratas lähenes neile paremalt poolt. Tunnistaja GxxxKxxx andis ütlusi, et mõõtsid Tixxxa kiirust. Oli pime. Nad kuulsid kaugelt, et sõidab mootorratas suurel kiirusel. Fikseerisid kiiruseks
2. Hakkasid talle järgi sõitma xxsuunas, lülitasid sisse vilkurid ja helisignaali. Mingil hetkel kaotasid nad mootorratta silmist ja xxxx teda enam ees ei olnud ja nad keerasid xxx poole. Mingil ajal tuli raadiost tede, et xxx politsei pidas ta kinni. Kohapeal rääkisid nad isikuga siis tuli9d Exxx ja Txxx. Txxx kuulas ta üle. Mootorratas oli sini-valge. Kiiruse fikseerimise ajal seisid nad maantee kõrval paralleelsel teel, kuulsid, et sõidab mootorratas. Videosalvestus oli sisse lülitatud, kuid heli kohta ei mäleta. Tema heli välja ei lülitanud. Tema kirjutas alla kiirusmõõturi kasutamise protokollile. Txxxkuulas teda üle. Kirjutas andmed üles ja siis tunnistaja kirjutas oma ütlused ise. Kohus avaldas tunnistaja poolt varem antud ütluste selgitamiseks KrMS § 289 lg 1 alusel osaliselt tema ütlused lk 30-31, mille peale tunnistaja avaldas, et kuna nende ees sõitis üks mootorratas, siis otsustasidki, et see on sama, mis xxxxKinni peeti. 6 Ta ei mäleta, kas Txxxx kuulati üle enne põi pärast teda. Tommula küsis täpsustavaid küsimusi ja tema kirjutas. Kellaajad kirjutas xxxx Neljas politseiauto tuli pärast nende äraminekut. Tunnistaja koostas skeemi. Tunnistaja Vxxx Txxxandis ütlusi, et mõõtsid Kxxx kiirust xxxx km-l teega paralleelselt asetseval teel. Kuulis, et sõidab mootrorratas, oli kuulda, et ta kiirendab, hääl lähenes. Fikseeris kiiruseks 212 km/h. Nad sõitsid talle järgi. xxx lülitas sisse vilkurid, andes peatumismärguande. Mootorratas lisas aga kiirust. Ta teatas juhtimiskeskusele mootorrataa mittepeatumisest. xxxiiruskaamera juure ratas pidurdas, tema tagatiib oli valget värvi. Pärast seda lisas ratas taas kiirust. Nad said infot, et ratas võib olla pärit xxx ristis oli mootorratas kadunud. Nad keerasid xxx poole. xxx piirivalve patrull lubad mootorrattale vastu sõita. Mõne aja pärast saadi infot, et mootorratas on garaaži juures kinni peetud. xxxpatrullid ütlesid, et xxx neile ükski mootorratas vastu ei tulnudxx sai ta aru, et see on sama mootorratas. Näitasid isikule fikseeritud kiirust, kuid ta keeldus koostööst ja ütles, et proovige tõestada, et see olin mina. Kohale kutsutud liiklusekipaaž tegeles temaga edasi. Nende auto asus mõõtmisel 20 m kaugusel teest. Ta nägi sõiduki tagumist tuld kuni xxx ristini. Kiirusmõõturi protokolli koostas xxxx kui liiklusekipaaž oli kohal. Seda tutvustas isikule Txxxx. Txxx kuulas tema ja paarilise üle. Lisalehe võitis, kuna ruumi jäi väheseks. Karistusregistri väljavõtte (tl 32), kust tuleneb, et Viktor Zujev on 1 kord väärteokorras karistatud. Politsei- ja Piirivalveameti vastus (lk 47-48) kiirusemõõteseadme kohta koos taatlustunnistusega. Patrullileht koos saatekirjaga (lk 68-70). Õigusabi osutamisega seotud menetluskulud (tl 76-79). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Väärteoprotokollis toodud süüdistuse kohaselt juhtis Viktor Zujev xxxx kell xxxx km-l mootorsõidukit kiirusega 212 km/h +/-7 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 115 km/h. Juhtides mootorsõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Menetlusaluse isiku väärteod on kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi, s.o lubatud sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h. Peale selle on tema tegu kvalifitseeritud LS § 234 lg 1 järgi, s.o peatamise märguande eiramine. Viktor Zujev end väärtegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud, väites, et tema ei sõitnud xxx kell 21.53 xxxx km-l ega ületanud seal kiirust. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). 7 Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Käesolevas väärteoasjas on vaidlus selle üle, kas Viktor Zujev 28.08.2016 kell 21.53 xxxx km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 212 km/h +/-7 km/h või mitte. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: xxx väljatrükid, Viktor Zujevi ütlused, tunnistajate Kxxx xxxx Mxxxx xxxx Gxxxx Kxxx ja VlxxxTixxx ütlused, CD plaat, kiirusmõõturi kasutamise protokoll,

eadme taatlustunnistus, karistusregistri väljavõte, patrullileht. Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuses, kuid need ei kinnita Viktor Zujevi poolt sõiduki juhtimist väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad V. Tixxx ja G. xxx kes kinnitasid, et kuulsid tol õhtul kiiresti lähenemas mootorratast, kelle kiiruseks fikseeriti 212 km/h. Nad hakkasid teda jälitama, kuid kaotasid ta silmist xxxx risti juures. Numbrit nad ei näinud. Said teiselt ekipaažilt infot, et tegu võib olla xx pärit mootorrattaga ja sõitsid sinna. Nad on kindlad, et xxx piirivalvepatrulli poolt kinni peetud Viktor Zujevi mootorratas oli sama, mille kiirust nemad mõõtsid. Tunnistajad V. Txxx ja G. xxxx kell 21.53 ja hiljem ühes politseiautos ja sõitsid kiirust ületanud mootorratta järgi. Seega pidid nad politseiautost nägema ühte ja sama pilti. Kuid tunnistajate ütlustes esinevad olulised vastuolud, mis asetavad tunnistajate ütlused kahtluse alla. Tunnistajad GxxxKxxxx ja Vxxxx Txxx seletasid, et xx kiiruse piirangu ala ja liikluskaamera, ning teelõik on valgustatud. Samuti mõlemad tunnistajad andsid ütlusi, et antud teelõigul nad jõudsid mootorrattale suhteliselt lähedale /olid nad väga lähedal/ ja said eristada mootorratta tunnuseid. Kuid tunnistaja G. Kxxx seletas, et kiiruskaamera pidi tegema pilti mootorrattast, aga tunnistaja V.Txxx ütles, et mootorratur pidurdas ja kiiruskaamera sellest pilti ei teinud. G.Kxxxütluste kohaselt nägi ta, et mootorratas oli sini-valge värviga, V.Tixx ütluste kohaselt oli mootorratta taga tiib valget värvi, juhi varrukatel olid helkurid. Kohtu hinnangul esinevad vastuolud ka tunnistajate ütluste ja CD plaadi salvestise vahel. Kohus nõustub, et palja silmaga reaalasjas on näha parem kui videol, kuid võttes arvesse CD-l olevat informatsiooni, ei lähenenud politseiauto siiski nii lähedale mootorrattale, et oleks võimalik näha mootorratta ja juhi eritunnuseid. Tunnistaja G.Kxxx ei saanud isegi kohtuistungil videosalvestuse vaatlusel näidata koha, kus ta väidetavalt nägi mootorratta värvi. CD plaadil on näha ainult kaugel liikuva objekti tagatuli. Kohtu hinnangul tunnistajate ütluste puhul osas, mis puudutavad mootorratta ja juhi eritunnuseid, on tegemist oletusega, mis on ümber lükatud teise tõendiga – CD plaadi salvestisega. Tunnistajad Gxxx Kxxxr ja Vxxx Tixxxv andsid ütlusi, et nad kaotasid moororratast silmist xxx risti juures. Nad said teiselt ekipaažilt infot, et tegu võib olla xxxx pärit mootorrattaga ja sõitsid sinna – G.Kxxxx: „Ütlesime juhtimiskeskusele, et oli mittepeatumine, Annika ütles, et isik on tuttav,“ V.Txx: „Sain infot, et võib olla mootorratas xxx vahel kogu aeg kihutab.“ Tunnistaja K. Txx ütluste kohaselt tekkis tema paarilisel AxxxExx kahtlus, et tegu võib olla xxxx pärit mootorrattaga ning nad sõitsid sinna. 8 Tunnistaja M. Kxxxxandis ütlusi, et sai raadio teel teate arvatavasti xxx poole sõitvast mootorrattast, kes ületas kiirust. Viktor Zujev sõitis mootorrattaga xxxx suunas ja sealt garaaži juurde, kus ta kinni peeti. Teisi mootorrattaid ta sel õhtul ei näinud. Tunnistajad Gxxxr xxxa Vlxxxx Txxxx seletasid, et nad on kindel, et xxxs kinni peetud mootorratturi puhul on tegemist sama isikuga, kes ületas kiirust xxxm-l. G.Kxx kaitsja küsimusele, miks ta otsustas, et see oli see sõiduk, vastas: „kuna meie ees oli see ainuke mootorratas“. V.Txxxxvastas: „rohkem mootorrattaid teel ei olnud, peale xxx risti ta kadus vaateväljast, riietus on sama“. Hinnates kogutud tõendeid (tunnistajate ütlusi, videosalvestust CD-

1. l)nende kogumis leiab kohus, et ei ole kogutud otseseid tõendeid, et Viktor Zujev pani toime talle süüks pandud väärtegu. Käesolevas väärteoasjas on tegemist kaudsete tõenditega, milliseid hinnates, tuleb kohtul tuvastada, kas tõendeid on piisavalt ja kas nende alusel saab V.Zujevi süüdi tunnistada kõnealuse väärteo toimepanemises. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine põhimõtteliselt tõendite paljusust (RKKKK nr 3-1-1-1512). Kohus leiab, et kiirusemõõturi kasutamise protokoll ei ole tõendiks, et V.Zujev pani toime väärteo. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll on koosatud xxx linnas ajal, kui xxpolitseipatrull pidas garaažide juures V.Zujevi kinni. Antud protokolliga võib tõendada, et politseitöötaja V.Txxx mõõtis xxxx kiirust xxx km-l ja maanteel liikuva ühe mootorratta kiirus oli 205 km/t. Kuid protokolli alusel ei saa tuvastada, et kiirust ületavat mootorratast juhtis V.Zujev, sest V.Txxxega G.Kxxmootorratta juhti ei näinud ega ei peetud kinni vahetult peale väärteo toimepanemist. Tunnistagad V.Timofejev ja G.Kangur tulid Kundasse põhjusel, et Kunda patrull pidas ühe mootorratturi kinni. Tunnistajad K.Tommula ja M.Kask ei ole väärteo toimepanemise pealtnägijad. M.Kaks koos paarimehega (Kunda politseipatrull) pidas V.Zujevi kinni saadud informatsiooni alusel, et kiiruse ületaja võib olla Kundast. Nad kuulsid Kundas mootorratta häält ja mingil ajal mootorratas tuli ning sel õhtul see oli ainus mootorratas. K.Tommula tuli Kundasse põhjusel, et tema töökaaslane oletas, et võib olla tegemist V.Zujeviga. Seega kogutud tõenditest järeldub, et ühel politseitöötajal tekkis suvaliselt mõte, et konkreetsel ajal ja kohal (28.08.2016 kell 21.53 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn – Narva mnt 141 km-
2. l)pani 9 toime väärteo Viktor Zujev, sest politseitöötajal oli varem V.Zujeviga kokkupuude. Seetõttu oli raadiojaama kaudu edastatud informatsioon, et väärteo toimepanija võib olla xx Kundas peeti kinni Viktor Zujev ning tunnistajate V.Tixxxja G.Kxxx ütluste kohaselt on nad veendunud, et V.Zujev pani toime väärteo. Tunnistajate ütlustele osas, milles nad väidavad, et nägid mootorratta ja juhi eritunnuseid ja Kundas kinni peetud rattak ja juhil need olid samad, andis kohus juba hinnangu ning ei pea ütlusi selles osas usaldusväärseteks, sest tegemist on tunnistajate oletusega. Videosalvestisel on näha, et mootorrattas oli hästi kaugel politseiautost ja on näha ainult kollast värvi liikuvat väikeset punkti. Videosalvestisest on arusaadav, et vahemaa mootorratta ja politseiauto vahel oli suur ning pimedal ajal ei ole võimalik eristada ratta värvi ja juhi riietust. Tunnistajate V.Tixxxja G.Kxxütlustest tuleneb, et nad kaotasid mootorratast vaateväljast vahetult enne xxx ristmikut. V.Txxx seletas, et nad sõitsid umber 1 km edasi, mootorratast ei olnud. Kontrollisid, kas isik sõitis xxx poole, sinna ka ei sõitnudxxxx patrull seisis xxx ristil ning neile ka mootorrattaga vastu ei sõitnud. Peale seda V.Txxx ja G.Kxxxx läksid xxx Samuti kõikide tunnistajate ütluste kohaselt oli 28.08.2016 õhtul V.Zujevi mootorratas ainuke, teisi nad ei näinud. Kohtu hinnangul asjaolud, et nii Jõhvi Politseiosakonna töötajad kui ka Rakvere politseiosakonna töötajad ei näinud teisi moororrattaid, ning väidetavalt võis väärteo toimepanija sõita xx, ei kinnita, et V.Zujev pani toime talle inkrimineeritava väärteo. Google Maps´ist tehtud väljatrükidest ja üldteadmistest on teada, et xxx ristmiku ja xxxvahel ning peale xxx poole on olemas ka kõrvalteed, ja asuvad metsamassiivid, kuhu ka teoreetiliselt võib mootorrattaga sõita ja ennast peita. Seega kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud piisavaid tõendeid, mille alusel võiks teha tõsikindlaid järeldusi, et just Viktor Zujev xxx kell 21.53 xxxxkm-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 212 km/h +/-7 km/h. Lähtudes süütuse presumptsioonist (KrMS § 7 lg 3), tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus isiku kasuks. Kohtu hinnangul ei ole väärteoasjas tuvastaud Viktor Zujevi teos LS § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 objektiivne koosseis ning kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kokkuvõttes leiab kohus, et menetlusaluse isiku teos puuduvad väärteo tunnused - puudub teo koosseisupärasus. Väärteo tunnuste puudumine on väärteomenetlust välistav asjaolu. Kaitsja hinnangul esineb väärteoasja menetlemisel rida väärteomenetluse rikkumisi. Emanuste väidega rikkumiste kohta ei saa kohus nõustuda. KrMS § 339 lg-s 1 loetlemata kriminaalmenetlusõiguse rikkumiste puhul võib kohus KrMS § 339 lg 2 mõtte kohaselt tunnistada iga üksiku sama paragrahvi esimeses lõikes loetlemata kriminaalmenetlusõiguse rikkumise oluliseks siis, kui ta loeb selle üksiku rikkumise sedavõrd oluliseks, et sellega kaasnes või võis kaasneda ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtuotsus (RKKKL 10 1-1-1-97-06). Kohus nõustub, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on märgitud, et kasutati video/helitehnika, kuid kohtulikul uurimisel on tuvastatud /tunnistaja G.Kangur ja V.Timofejevi ütlustega/, et helisalvestis ei töötanud, väidetavalt oli välja lülitatud. Protokollis jäi märkimata, et helisalvestus ei ole mõõtmise ajal kasutatud. Kuid kohtu hinnangul ei ole antud rikkummine oluliseks ning ei too endaga kaasa kriminaalmenetluse lõpetamist. Kiirusmõõturi kasutamise protokolls sisaldav teabe oli parandatud kohtulikul uurimisel tunnistaja ütlustega. Kohus uuris kohtuvälises menetluses kogutud tõendeid, sh Fine VV pardakaamera videosalvestist ilma helisalvestiseta, ning andis antud tõendile, koostoimes teiste kogutud tõendiga, hinnangut. Samal seisukohal asub kohus ka tõendi - pardakaamera videosalvestise, hinnangu andmisel. Asjaolu, et politseitöötaja ei salvestanud kogu politseiauto liikumist moororratta 28.08.2016 liikumist, ei ole menetlusnormide rikkumiseks. Liiklusjärelevalvet teostatud politseitöötaja on kogunud tõendeid, milliseid pidi konkreetses asjas vajalikuks ja tähtsuks. Kohus uuris ja andis hinnangut sellele videosalvestuse mahus, millises kohtule see esitati. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et menetlusalusele isikule ei ole väärteomenetluse teostamisel kohapeal tagatud tõlgi abi. Väärteoasja materjalidest ja tunnistaja ütlustest tuleneb, et xxxx kohale aadressil xxxx toimetati tõlk, kes tõlkis Viktor Zujevile väärteoprotokolli, kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli sissejuhatava osa. Antud protokollidest on selge, et Viktor Zujevile protokollide sisu oli arusaadav – väärteoprotokolli kirjutas V.Zujev omakäeliselt, et protokolliga on ta tutvunud, panni allkirja ja kuupäeva, samuti kirjutas ta alla kiirusmõõturi kasutamise protokolli, et mõõturi näiduga on ta tutvunud, siinjuures pani ka protokolli seletuse, et tegemist ei ole tema kiirusega, et teda seal ei olnud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll on kirjutatud ka V.Zujeviga osakäeliselt. Peale selle ei näe kohus rikkumisi ka tunnistajate ülekuulamisel kohapeal. Vastavalt KrMS § 68 lgle 1 tunnistajal on õigus kirjutada ütlust omakäeliselt. Käesolevas väärteoasjas on tunnistajate puhul tegemist politseitöötajatega, kes tööülesannete teostamisel viibivad ka menetleja roolis, seega on nad tunnistajate õiguste ja kohustustega tutvunud. Samuti tuleb arvestada, et patrullpolitseinike igapäevaseks tööks on sh liiklusjärelevalve teostamine ja väärteomenetluse läbiviimine, seega võivad nad unustada või eksida, mis järjekorras ja mis tingimustel toimus ülekuulamine konkreetses väärjeoasjas. Menetluskulud VTMS § 38 lg 1 alusel kohaldatakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik. Kaitsja esitas kohtuistungil menetluskulude dokumendid, arved õigusabi osutamise eest – nr 2016813 summas 1008 eurot, nr 2016743 summas 336 eurot, nr 2016591 summas 840 eurot, nr 20170017 summas 504 eurot, kokku 2688 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjendatud ning need tuleb kaebuse esitajale riigi poolt hüvitada. 11 Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 2 ja § 29 lg 1 p 1 lõpetab kohus väärteomenetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 12