) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud Võlausaldaja Nordea Bank Finland PLC esitas 09.05.2016 kohtule avalduse XXXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Kohus algatas XXXX OÜ pankrotimenetluse 30.08.2016 määrusega. Avalduse kohaselt võlgneb võlgnik 15.02.2012 kokkuleppest tulenevalt, millega võlgnik ühines 10.10.2008 AS XXXX ja OÜ XXXX ning Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal ja Bank DnB NORD AS Eesti filiaal vahel 10.10.2008 sõlmitud sündikaatlaenulepinguga garantiikohustuse alusel võlausaldajale põhivõlgnevusena 24 541 509,52 eurot, millele lisanduvad viivised. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata. 13.06.2016 toimunud korraldaval kohtuistungil vaidles võlgniku esindaja pankrotiavaldusele vastu, esitades kirjalikud vastuväited avaldusele ja leides eelkõige, et võlgnik ei ole sõlminud 2 võlausaldajaga garantiikokkulepet vaid tegemist on käendusega. Võlgnik leidis, et võlausaldajal ei ole õigust võlgnikult täitmist nõuda, vaid ta peab esitama nõude põhivõlgniku vastu. Samuti oli võlgnik seisukohal, et võlausaldaja on käitunud pahauskselt ning nõue tuleks vaadata läbi hagimenetluses. 30.08.2016 kohtumääruses sedastas kohus, et võlausaldaja nõue on selge ja puudub alus selle läbivaatamiseks hagimenetluses ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Maire Arm esitas 28.09.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et XXXX OÜ kohustuste suuruseks on 25 974 016,50 eurot ning vara väärtuseks kokku 730 869,55 eurot. XXXX OÜ varaks on arvelduskontol olev summa 269,55 eurot ja XXXX aktsiaseltsi (registrikood XXXX) aktsiad väärtusega 730 600 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see pole ajutine. Ajutine haldur on seisukohal, et raamatupidamislikult on võlgniku netovara negatiivne, kuivõrd võlgniku varad moodustavad kokku summas 730 869,55 eurot ning kohustused kokku 25 974 016,5 eurot, millest vaidlusalune nõue moodustab kokku summas 24 541 509,52 eurot. Ajutine haldur märgib, et võlgnik on küll ajutisele haldurile esitanud õiguslikke vastuväited, miks on nimetatud nõue alusetu ning tuleks jätta võlgniku kohustuste hulgast välja, kuid haldur ei pea esialgsel hinnangul vaidlusalust nõuet sedavõrd ebaselgeks, mis lubaks nimetatud nõude võlgniku kohustuste hulgast välja arvata. Ajutise halduri hinnangul sõltub võlgniku majandusliku seisundi paranemine otseselt võlgniku investeeringu väärtusest ehk XXXX aktsiaseltsi kontserni majandusliku olukorra paranemisest. Kuivõrd XXXX aktsiaseltsi saneerimiskava kinnitamist vähemalt lähiajal ei ole võimalik ette prognoosida, ei ole ka käesoleval hetkel alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist piisavalt tõenäoliseks. Ajutise halduri hinnangul viitavad võlgniku püsivale maksejõuetusele alljärgnevad asjaolud: 1) piisavalt likviidse vara puudumine, sh võttes arvesse XXXX aktsiaseltsi makseraskusi ning käimasolevat saneerimismenetlust; 2) netovara negatiivsus, sh ka vaidlusalust nõuet mitte arvestades; 3) võlausaldaja ulatusliku garantiikohustuse sissenõutavaks muutumine, mille täitmiseks võlgnikul piisav vara puudub. Ajutine haldur leiab, et võlausaldaja garantii alusel tekkinud nõudele ei ole esitatud arvestatavaid vastuväiteid ning vastav nõue saaks rahuldatud väga tõenäoliselt ka hagimenetluses. Võlgniku maksejõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt 2016 a. alguseks, mil muutus sissenõutavaks võlausaldaja garantiinõue. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks ulatusliku garantiikohustuse sissenõutavaks muutumine ning võlgnikule kuuluva vara väärtuse oluline langus, mis on käsitletav „muude asjaoluna“
Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Ajutine haldur ei välista ettevõtlusega mitteseotud tehingute ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Samas ei ole halduri hinnangul käesolevas menetlusstaadiumis võimalik seda ka täieliku veendumusega kinnitada. Ajutine haldur leiab, et kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste eelduste, juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine ning kuriteo tunnustega tegude olemasolu jaatamine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Asjaolude kindlakstegemiseks oleks halduri hinnangul vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot. Aruande järeldustes leiab haldur, et arvestades võlgnikul lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust, on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Ajutine haldur teeb ettepanku kuulutada välja XXXX OÜ pankrot. Kohtumääruse põhjendused 3 Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruande ja tasu ning kulude arvestusega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlgnik jäi esitatud vastuväidete juurde leides jätkuvalt, et võlausaldaja nõue on ebaselge ja pole sissenõutavaks muutunud, samuti leidis võlgnik, et püsivat maksejõuetust ei esine ning pankroti väljakuulutamiseks puudub alus. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri tasu ja kulude arvestusele. Võlgnik taotles kohtuistungi kinniseks kuulutamist. Kohus kuulutas istungi osaliselt kinniseks selles osas, mis puudutab XXXX aktsiaseltsi aktsiate hinna määramist ja ostupakkumisi. Võlausaldaja esitas 07.10.2016 taotluse 03.10.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Võlgnik palus jätta 11.10.2016 esitatud seisukohas rahuldamata. TsMS § 477 lg 8 sätestab, et menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates. Kohus jätab TsMS § 477 lg 8 alusel võlausaldaja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Kohus juhib tähelepanu sellele, et nõude selguse osas on kohus seisukoha võtnud 30.08.2016 määruses. Kohus on vastavas määruses leidnud, et võlausaldaja nõue on selge ja puudub vajadus lahendada võlgniku vastuväiteid nõudele väljaspool pankrotimenetlust. 30.08.2016 määrusega määras kohus ajutiseks halduriks Maire Armi. Seega on kohus tuvastanud käesolevaks hetkeks, et puuduvad pankrotiseaduse (
) § 15 lg 3 sätestatud alused ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kooskõlas pankrotiseadusega ei analüüsi kohus käesolevas menetlusstaadiumis enam nõude selgust puudutavaid asjaolusid. Kohus peab antud menetlusstaadiumis tuvastama, kas võlgnik on maksejõuetu ja kas see on püsiv. Sellest tulenevalt ei käsitle kohus käesolevas määruses enam võlgniku vastuväiteid nõude selgusele ja sissenõutavusele. Kohus on seda selgitanud menetlusosalistele ka 03.10.2016 kohtuistungil.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-188-12 (p 14) selgitanud, et
lg-tes 2 ja 3 välja toodud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal, st püsivaks maksejõuetuseks ei pea esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda ka püsivalt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-49-11 märkinud, et selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile (p 17). Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust eitada siiski vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures peab olema üldjoontes tuvastatav, et sellise stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale olnuks maksevõime taastamiseks piisav (p 19). Antud juhul on kohus tuvastanud, et võlausaldaja nõue, mis tuleneb 15.02.2012 kokkuleppest, on 24 541 509,52 eurot ning sellele lisanduvad viivised. Seega on vaja analüüsida võlgniku varalist seisu tuvastamaks, kas esineb püsiv maksejõuetuse olukord. Kohus on tuvastanud, et võlgniku sisuliselt ainuke vara on XXXX aktsiaseltsi aktsiad. Võlgnikule kuulub 100% XXXX aktsiaseltsi aktsiatest. Nimetatud aktsiate väärtuse kohta on kohtule esitatud muu hulgas 3 erinevat hinnangut. Võlgnik on esitanud Andres Juhkami poolt 31.07.2016 koostatud hinnangu, võlausaldaja on esitanud Aktsiaselts XXXX poolt 04.07.2016 4 koostatud hinnangu ning ajutine haldur on ise täiendavalt aruande koostamise käigus tellinud OÜ-lt XXXX hinnangu (hinnang on koostatud 27.09.2016). Samuti on kohus tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-16-2060 on kaalumisel XXXX aktsiaseltsi saneerimismenetluse läbiviimise otsustamine. Käesoleval hetkel ei ole saneerimiskava kinnitatud ning 12.05.2016 kohtumääruse alusel on koostatud eksperthinnang saneerimiskava hindamiseks. Kohus ei pidanud vajalikuks käesolevas tsiviilasjas täiendava ekspertiisi määramist XXXX aktsiaseltsi aktsiate väärtuse tuvastamiseks, sest on seisukohal, et kohtule esitatud tõendid ja kohtule kättesaadavad andmed on piisavad aktsiate väärtuse tuvastamiseks. Seega jätab kohus rahuldamata võlgniku poolt 03.10.2016 kohtuistungil esitatud taotluse vastava ekspertiisi määramiseks. Kohtu hinnangul on võlgniku 12.10.2016 täiendav taotlus määrata ekspertiis XXXX aktsiaseltsi kui ettevõtte hariliku väärtuse määramiseks seisuga 30.09.2016 ja sellele lisatud XXXX ekspertarvamus esitatud TsMS § 237 lg 1 ja § 330-331 sätestatut rikkudes. 03.10.2016 kohtuistungil arutas kohus asja sisuliselt ja lõpetas asja sisulise läbivaatamise ning teatas kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aja. Seadus ei näe ette võimalust esitada taotlusi ja tõendeid pärast asja sisulise arutamise lõpetamist. Kohus saab TsMS § 436 lg 2 ja § 463 lg 2 alusel rajada kohtulahendi ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Eeltoodu tõttu kohus võlgniku 12.10.2016 taotlust ei menetle ja keeldub vastu võtmast tõendina sellele lisatud XXXX 12.10.2016 eksperthinnangut. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks võlgnikule. Kohus märgib, et kõik kolm (31.07.2016, 04.07.2016, 27.09.2016) eespool nimetatud hinnangut jõuavad erinevatele järeldusetele võlgniku varaks olevate XXXX aktsiaseltsi aktsiate väärtuse osas. Kohus on seisukohal, et antud juhul peab võlgniku ja võlausaldaja poolt esitatud hinnangute puhul arvesse võtma muu hulgas asjaolu, et tegemist on huvitatud isikute poolt tellitud dokumentidega. Kohus leiab, et ajutine haldur on põhjendatult aruandes märkinud, et halduril ei ole põhjust olulises osas kahelda halduri enda poolt tellitud 27.09.2016 ekspertarvamuses toodud hinnangu objektiivsuses. Ühtlasi ei ole halduril põhjust pidada nimetatud ekspertarvamuses leitud järeldusi kallutatuks, kuivõrd tegemist on halduri enda (mitte huvitatud isiku – kas võlausaldaja või võlgniku) poolt tellitud ekspertarvamusega. Halduri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et halduri poolt kasutatav ekspert on teadlikult kasutanud võlgniku vara väärtust vähendavat metoodikat. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, mille kohaselt on kaheldav võlgniku poolt esitatud 31.07.2016 hinnangu objektiivsus aktsiate väärtuse osas. Vastava hinnangu kohaselt on XXXX aktsiaseltsi aktsiate väärtuseks 15 miljonit eurot. Kohus leiab, et ajutine haldur on õigesti aruandes esile toonud, et 31.07.2016 (XXXX) hinnangus eeldatakse, et XXXX aktsiaseltsi saneerimiskava kinnitatakse jõustunud kohtulahendiga ning XXXX aktsiaseltsi saneerimismenetlus jätkub viisil, mis ei takista majandustegevust ja saneerimiskava elluviimist. Samuti on oluline kohtu hinnangul ajutise halduri poolt esile toodud asjaolu, mille kohaselt vastavas hinnangus on prognoositud rahavood suuremad kui saneerimiskavas ning eeldatakse, et tulevikus kaasatakse investor, mis peaks parandama ettevõtte rahastamist. Kohus leiab, et ajutine haldur on põhjendatult asunud seisukohale, et niivõrd positiivse stsenaariumi realiseerumine on väga küsitav ja ei tugine reaalsetele andmetele. Kohtu hinnangul on 31.07.2016 (XXXX) hinnangu reaalsele olukorrale vastavus ebausutav ka XXXX kordaja 13,4 kasutamises. Ajutise halduri poolt tellitud hinnangus on see kordaja 7,
) § 31 lg 6 Maire Armi, kes on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ja see on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 25 974 016,50 euro ulatuses ning vara suuruseks hinnanguliselt 730 869,55 eurot. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks. Lisaks asub kohus eeltoodu alusel seisukohale, et võlgniku varaks olevate XXXX aktsiaseltsi aktsiate väärtuse oluline tõus on XXXX aktsiaseltsi enda majandusliku seisundi tõttu ebatõenäoline, sest XXXX aktsiaseltsi suhtes on esitatud saneerimisavaldus, mille põhjuseks on ilmselged makseraskused. Sealjuures on maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-16-2060 määratud ekspertiisi kohaselt saneerimismenetluse edukus väga ebatõenäoline, kuivõrd saneerimiskava koostamisel aluseks võetud eeldused ja prognoosid ei ole kooskõlas reaalse olukorraga ega arvesta äritegevuse oluliste riskide realiseerumise võimalusega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine selliseid konkreetseid asjaolusid, mis objektiivsele kõrvaltvaatajale annaks alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures ei ole tuvastatav, et sellise stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale oleks maksevõime taastamiseks piisav. Antud situatsioonis ületab kohustuste suurus mitmetes kordades olemasolevat vara ning puuduvad asjaolud, sh soodne majanduskeskkond, mis võimaldaks võlgniku vara väärtuse olulist kasvu ka pikemas perspektiivis. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Samuti selgitada välja, kas maksejõuetuse põhjuseks võis olla kuriteo tunnustega tegu ja/või raske juhtimisviga.
lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas
lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse ärakirja Tartu Maakohtu registriosakonnale.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. 9 Ajutine haldur on 29.09.2016 esitatud avalduse kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 23 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks suuruseks 2185 eurot, millele lisandub käibemaks 437 eurot, kokku 2622 eurot. Ajutine haldur palub lisaks määrata ajutise halduri vajaliku kulu suuruseks 8400 eurot (sh käibemaks). Vastav kulu tuleneb ajutise halduri poolt tellitud ekspertiishinnangust võlgniku vara väärtuse väljaselgitamiseks. Ajutine haldur palub tasu ja vajalikud kulud välja mõista võlgniku varast. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldajad ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kokku summas 11022 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja XXXX OÜ-lt OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd avaldaja esitas pankrotiavalduse, mille kohus rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud XXXX OÜ kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Avaldaja palub 06.10.2016 menetluskulude nimekirjas määrata kindlaks menetluskulud summas 26 441,05 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest ning lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga vahemikus 160-200 eurot. Kokku on avalduse kohaselt lepinguline esindaja osutanud õigusteenust 146,6 h. Avaldaja palub määrata lepingulise esindaja kulu suuruseks 24 546 eurot. Lisaks palub avaldaja menetluskuludena kindlaks määrata riigilõivu 350 eurot, tõlkekulud 1538,25 eurot ja registritest teostatud päringud 6,80 eurot. Võlgnik on esitanud vastuväited ja leiab, et menetluskulud on põhjendamatult suured. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu määr vahemikus 160-200 eurot on liiga suur. Kohus leiab, et põhjendatud tunnitasu määr on 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellist tunnitasu määra on ka Riigikohus lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus ei arvesta avaldaja menetluskulude hulka 16.06.2016 ja 20.06.2016 toiminguid seoses protokolli parandamisega 0,5 h, kuivõrd hagita menetluses TsMS § 477 lg 8 kohaselt ei saa taotleda protokolli parandamist. Kohus ei arvesta avaldaja menetluskulude hulka 31.08.2016 ja 01.09.2016 toiminguid seoses seisukohtade kokkuvõtte koostamisega 3,5 h. Vastavate kokkuvõtete koostamine on avaldaja enda töö korraldamise viis ning kuivõrd kohus pole kokkuvõtete koostamist nõudnud avaldajalt, siis pole nende toimingute kulu arvestamine menetluskulude hulka põhjendatud. Kohus ei arvesta avaldaja menetluskulude hulka menetluskulude nimekirja koostamise toimingut 1 h. Riigikohus on selles osas selgelt väljendanud lahendis nr 3-2-1-77-14 (p 12), et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramisel arvesse võtmata. 10 Seega arvestab kohus maha menetluskulude kindlaksmääramisel 5 h ulatuses toiminguid ja loeb lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 141,6 h ning määrab lepingulise esindaja põhjendatud kuludeks 16 992 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus märgib selgitavalt, et antud tsiviilasja materjalid on tavapärasest mahukamad ning sisaldavad detailsed finantsandmeid, milles orienteerumine ja analüüsi teostamine on ajamahukas tegevus. Lisaks on oluline märkida, et võlgnik esitas ise arvukalt ja suuremahulisi menetlusdokumente ja seisukohti, mille analüüsimine ja vastamine nõudis avaldajalt põhjendatult väga arvestatava ajalise ressursi. Muud avalduses näidatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb ülejäänud osas rahuldada vastavalt avalduses esitatule. Seega määrab kohus avaldaja menetluskulud kindlaks summas 18 887,05 eurot. Kohus jätab rahuldamata Nordea Bank Finland PLC taotluse mõista menetluskulud välja XXXX OÜ-lt. Kohus märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast seadus alust ei anna.
lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 32-1-23-13. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.