KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 16.03.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-5652 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Ruslan Karevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RUSLAN KAREV, isikukood 37312070252, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 17.11.2009 ja lõpp 17.05.2018 Kohtuasja läbivaatamise aeg 09.03.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada RUSLAN KAREV temale Harju Maakohtu 23.09.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Ruslan Karevile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 17.05.2018, allutades Ruslan Karev katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada Ruslan Karevit katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Ruslan Karevit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma end tööotsijana arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vabanemisest; 4) osalema kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalprogrammides; 5) mitte suhtlema isikule teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a. lähisugulased). Määrata Ruslan Karev kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Ruslan Karev karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista Ruslan Karevilt menetluskuluna riigituludesse 96 (üheksakümmend kuus) eurot kaitsjatasu v.adv. Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 96 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu Ruslan Karevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Ruslan Karevile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ruslan Karevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 23.09.2010 otsusega tunnistati Ruslan Karev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 8 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 17.11.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna on muutnud oma silmaringi ja tahab edaspidi elada seadusekuulekat elu. Ei pannud kuritegusid toime alkoholi pärast, kuna ei ole alkoholi ega narkootikume tarvitanud. Kanget alkoholi ei tarvita juba alates 1993 ning ei ole ka analüüse, millest nähtuvalt oleks tal olnud narkojoove. Kroonilist haigust tal samuti diagnoositud ei ole. Isik on juba esimesest klassist alates tegelenud spordiga ja tervis on hea. Ta ei suitseta ega ole ka kunagi suitsetanud ning vanglas oldud aja jooksul ei ole ta kordagi suitsupakki ostnud. Suitsetamisest loobumise kursusele Tallinna vanglas pani end kirja, kuna tal ei olnud midagi teha. Samuti pani tema kontaktisik teda erinevatesse programmidesse kirja, mistõttu nüüd järeldatakse, et tal on olnud probleeme, kuna on läbinud programmid. Samas ei pääse avavanglasse, kui ei ole läbinud programme. Kinnipeetav hakkaks elama xxxx. Hetkel on korter välja üüritud, kuid tema vabanemisel vabastatakse korter kohe. Leiab, et vanglas saab iga väiksema asja pärast karistada, kuid viimase 2 aasta jooksul ei ole tal ühtegi rikkumist olnud. Kaitsja esitab kohtule tõendi, millest nähtub, et isik ei ole pöördunud Wismari haiglasse. Kinnipeetav ei ole nõus vangla iseloomustusega, kuna koguaeg on vanad andmed. Juba 2015 ja 2016 tehtud määrustes on kirjas, et isik tarvitab alkoholi ja narkootikume. Ka praeguses iseloomustuses on kirjas, et isikul on probleeme alkoholi ja narkootikumidega, kuigi isik on kaua vangis olnud. Ei ole arvestatud ka seda, kui kaua on isik vanglas töötanud. Tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust, ta on omandanud vanglas mitu eriala. Tahab edasi elada seadusekuulekat elu ning ka iseloomustavas materjalis on näha tema muutmise soovi. Saab aru, et kui midagi uuesti toime paneb, siis ta satub tagasi vanglasse. Eeltoodu alusel palub kaitsja vabastada Ruslan Karev tingimisi enne tähtaega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokuratuur kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Isik on talle mõistetud karistuse ajast ära kandnud ligi 2/3 ja ärakantud karistusaja pikkus on enam kui 7 aastat ja 3 kuud. Kinnipeetava vangistuses käitumise positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, tööhõives üldkasutatavate ruumide koristajana osalemine¸ sotsiaalprogrammide Eluviisitreening, Viha juhtimine ning Agressiivsuse asendamise treening edukas ja aktiivne läbimine, abikoka ning keevitaja eriala omandamine, suitsetamisest loobumise nõustamisel osalemine, riigikeele õpe jm) viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist vangistuses käesoleval ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanemisjärgselt on isikul võimalus asuda tööle xxxx xxxx ametikohale. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et süüdlane omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul on isiku tingimisi vabastamine otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil üle aastase katseaja jooksul süvendatud kontroll isiku käitumise üle. Arusaadavalt on isiku taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimustes oluliselt tõhusam, kui karistusaja lõpuni kandmisel ilma tingimuste ja kontrollita vabanemine. Seega peab prokuratuur otstarbekaks toetada süüdlase ennetähtaegset tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt. Samuti nõustub prokurör vangla arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta ning teeb ettepaneku määrata Ruslan Karevile lisaks kohustus mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest, kuna ainuüksi kuriteo raskus ei välista ennetähtaega vabanemise võimalust. Isikut on küll kriminaalkorras karistatud 12-l korral ning vangistuses viibib ta lausa seitsmendat korda, mistõttu ei ole kuritegude toimepanemine olnud juhuslik, vaid on kujunenud isikul elustiiliks, kuid samas ei saa kinnipeetava käitumisele vangistuses käesoleval ajal midagi ette heita. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, samuti on ta vangistuse ajal tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, sh läbinud edukalt sotsiaalprogrammid Viha juhtimine, Eluviisitreening, Agressiivsuse asendamise treening, osalenud suitsetamisest loobumise nõustamisel, omandanud keevitaja eriala ning riigikeele A1-taseme, töötanud vangla majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal omandab abikoka eriala. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanedes kindel alaline elukoht oma tuttavale kuuluvas korteris. Korteri omanik on andnud oma nõusoleku isiku elama asumiseks korterisse. Vangla iseloomustuse kohaselt on seoses korduvate vangistustega isiku tööoskused ja kogemused puudulikud. Enda sõnul sai vabaduses majanduslikult hakkama, samas pani kuriteod toime just majandusliku kasu saamiseks. Võlgnevusi on isikul ligikaudu 1400 eurot ning vabanemisfondis ligikaudu 1230 eurot, mis aitab isikul vabanemisel esialgselt majanduslikult toime tulla. Isikul on ka garanteeritud töökoht xxxx xxxx ning kindel igakuine sissetulek, mis samuti aitab isikul majanduslikult toime tulla. Isiku suhted emaga on head ja toetavad. Iseloomustusest nähtuvalt suhtleb kinnipeetav ka kriminaalse taustaga isikutega, kuid ema sõnul on poeg katkestanud kõik suhted endiste tuttavatega. Kuriteod on toime pannud grupis, mis viitab mõjustatavusele, kuid enda sõnul teeb oma otsused ise ja ei lase end teistel mõjutada. Kuriteod on toime pannud alkoholijoobes olles, enda sõnul mõistab alkoholi liigtarvitamise kahjulikkust ja probleemi ei näe. On läbinud ka sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo puhul 47%, mille puhul on tegemist küll keskmiselt arvestatavate riskidega, kuid kohtu hinnangul on uute kuritegude toimepanemise riske võimalik maandada isikule katseajaks käitumiskontrolli ja lisakohustuste panemisega. Kuigi kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna pannud katseajal toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Prokuratuur toetab samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Ruslan Karevi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik