1-15-7269/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. märts 2017, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-7269 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 14.03.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Marek Märtsin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Marek Märtsin, isikukood 38807055239, xxx RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Marek Märtsin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Marek Märtsini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Marek Märtsin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 08.09.2015 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel karistust suurendati Viru Maakohtu 11.02.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust, mis KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati 507 tunni üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 9.12.2016 määrusega ärakandmata karistuse osa 8 kuud 4 päeva vangistust pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 04.10.2016 ja lõpp 08.06.
2. Kinnipidamisasutuses Marek Märtsin kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama ema juurde aadressil xxx Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala omandamine jäi pooleli kuna otsustas tööle minna. Käesoleval hetkel näeb enda puhul haridustee jätkamiseks vähe eeliseid. Väidab, et täiendab end tööalaselt iseseisvalt töö kõrvalt, kuid õpinguid jätkata ei soovi. Esimene töökoht oli ettevõttes xx. Peale selle omas mitmeid mitteametlikke töökohtasid. Tööta oleku perioode on olnud vähe. Aastatel 2010-2014 1 töötas ametlikult ettevõttes xxx. Enne vangistust töötas isik xxx ca viimased 8 kuud. Peale võimalikku vabanemist isikul Eestis kindel töökoht puudub, kuid xxx oleks ametlik töökoht olemas firmas xxx. Isik on Alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud väärteokorras juba alaealisena. Isiku poolt toime pandud kuriteod on sooritatud enamasti alkoholijoobes.(2008 aastal on isik karistatud omavolilise sissetungi ja isikuvastase kuriteo eest. Isiku enda sõnul oli ta sel hetkel alkoholijoobes.) Ka käesoleva kuriteo osas ei eita alkoholijoobes viibimist, kuigi ametlikud tõendid selle kohta puuduvad. Isik alkoholi probleemi ei tunnista. Tunnistab, et alkoholi tarvitamist tuleb ette, kuid tema eraelu ning tööelu alkoholi tarvitamine kunagi seganud ei ole. Varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mille tõttu ka käesolev karistus täitmisele pöörati. Isiku sõnul on ta läbinud alkoholivastase ravi. Kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kõik karistused kehtivad. Vanglas viibib esimest korda. Soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 23%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 32%. Arvestades eeltoodut teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav Marek Märtsin tingimisi ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise korral kinnipeetav asub elama aadressile xxx. Tegemist 2-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub isiku emale TxxxMxxx´ile Antud elamispinnal elavad igapäevaselt isiku ema ja kasuisa. Perekond on ema sõnul materiaalselt toimetulev, ema Txxx Mxxx töötab lasteaias abiõpetajana, isiku kasuisa on kodune, töövõimetuspensionil. Võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral Marek Märtsin töökohta ei oma. Isikul tuleks end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, töö kuulutused, haigekassa, koolitused jne). Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, Marek Märtsini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Marek Märtsin avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda ennetähtaega. Tunnistab, et on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuid selgitab seda, et jäi xxx olles haigeks ega saanud Eestisse naasta või ametnikule teatada (ei olnud vahendeid isegi telefonikõne tegemiseks). Töökohta vabaduses tal ei ole. Lubab võtta ennast arvele töötukassas. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava, leiab, et Marek Märtsini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Marek Märtsin on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. 2 Isikut on varasemalt karistatud nii tingimisi vangistusega kui ka üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning eiras kontrollnõudeid. Seega võib järeldada, et käitumiskontroll ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et Marek Märtsini puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt Marek Märtsini suhtes kohaldatud käitumiskontroll ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Marek Märtsin kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel ning üldpreventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kohus leiab, et arvestades kuritegude korduvust ja iseloomu ning kinnipeetava käitumist käitumiskontrolli ajal, ei ole Marek Märtsini ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Marek Märtsini vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 3