lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara ca 10 652,71 euro väärtuses. Võlgniku kohustuste mahuks on 294 713,16 eurot, millest kohustus Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti ees summas 94 643,46 eurot Swedbank AS ees 69,70 eurot ning omanikulaen summas 200 000 eurot, mille kohta ajutisele haldurile dokumente esitatud ei ole. Isegi kui tegelikkuses võlgnikul omaniku ees kohustus puudub, ületavad võlgniku kohustused tema vara. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, perioodil 30.10.2015. a kuni 15.09.2016. a oli äriühing ÄS § 60 lg 3 alusel registrist kustutatud. Ajutises menetluses tuvastatu põhjal muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt 2010. aastal, mil omakapital muutus negatiivseks, olles – 5 215 eurot. Alates 2011. aastast tegevus praktiliselt puudub.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt tuleb maksejõuetuse tekkimise põhjuseks lugeda muu asjaolu
Raamatupidamise ja juhtimise dokumentatsioon on ajutisele haldurile olulises osas esitamata, seega tuleb maksejõuetuse tekkimise täpne aeg ja põhjus tuvastada käesoleva menetluse käigus. 2 Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Ajutine haldur on tuvastanud, et selged vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused puuduvad.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud endine juhatuse liige XXXX, kes oli juhatuse liige kuni äriühingu registrist kustutamiseni 30.10.2015. a. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts on esitanud tasunõude 12.25 töötunni eest kokku summas 980 eurot.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 980 eurot ja tehtud kulutuste eest 15 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
alusel.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.