Obsah (7)

§ 76§ 184§ 65§ 68§ 78§ 751§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4881 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidl

§ 76

lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Andrus Lutsu (isikukood 37901192776) ja süüdimõistetu Andrus Lutsu kaitsja vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello, määruskaebused RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu
2. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu Andrus Lutsu ja süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi abi GerdaJohanna Pello määruskaebused jätta rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo LMP kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 4 nimetatud menetluskulu välja Andrus Lutsult. Andrus Lutsul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Andrus Lutsu, 1-12-4881 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Tartu Maakohtu 25.05.2012 otsusega karistati Andrus Lutsu (endine Kaldre)

§ 184

lg 2 p 2 järgi 4 aasta vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust A.

Lutsule Tartu Maakohtu 26.10.2011 otsusega mõistetud 2 aasta 11 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Lutsu eelvangistus karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise aja alguseks 15.12.

1. 1.
2. Tartu Maakohtu 12.08.2015 määrusega vabastati A. Lutsu temale Tartu Maakohtu 25.05.2015 otsusega mõistetud ning kohtuotsuste kogumis moodustatud liitkaristuse 6 aasta 11 kuu 29 päeva vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

§ 76lg 5 alusel määrati A.

Lutsule katseaeg kuni 14.12.2018.

§ 78p 2 kohaselt hakati A.

Lutsu katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrati A.

Lutsule elektroonilise valve kestuseks 6 kuud.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkas elektroonilise valve tähtaeg lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse A. Lutsu keha külge. A. Lutsu kohustati 24 kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest alluma käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli ajal oli A. Lutsu kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX.

§ 75lg 2 p-de 21, 4 alusel määrati A.

Lutsule käitumiskontrolli ajaks täiendavaid kohustusi. 1.

1. 22.02.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande A. Lutsu suhtes. Arvestades senist kriminaalhoolduse käiku ning rikkumise asjaolu tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Lutsule täiendavateks kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda ilma eelnevalt ametnikult luba saamata kriminaalkorras karistatud isikutega. Tartu Maakohtu 01.03.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning määrati A. Lutsule käitumiskontrolli ajaks taotletud lisakohustused. Kohtumäärus jõustus 29.03.
2. 1.
3. 22.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik teise erakorralise ettekande. A. Lutsu on teist korda toime pannu kohtu poolt määratud kohustuse rikkumise. Mõlemat rikkumist iseloomustab impulsiivne, tagajärgedele mõtlematu käitumine, mis võib olla tingitud isiku vähesest enesekontrollist. Kriminaalhooldusametnik taotles A. Lutsule täiendava kohustuse määramist, s.o

§ 75lg 2 p 5 alusel alluda psühholoogilisele ravile vastavalt raviarsti määramisele.

Süüdimõistetu andis selleks nõusoleku. Tartu Maakohtu 28.12.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning määrati A. Lutsule lisakohustus alluda psühhiaatrilisele ravile vastavalt raviarsti juhistele. Kohtumäärus jõustus 20.01.

1. 1.
2. 23.01.2017 esitas kriminaalhooldaja uue erakorralise ettekande, taotlusega pöörata täitmisele A. Lutsule mõistetud karistuse kandmata osa. 1.
3. Tartu Maakohtu 04.01.2017 määrusega kohaldati A. Lutsu suhtes tõkendina vahistamist kuni 02.03.2017, kuna süüdimõistetu oli kahtlustatav

§ 184lg 2 p 2 järgi kriminaalasjas nr 16260100099.

Maakohtu määruse asjaolud 2

1. Tartu Maakohtu 15.02.2017 määrusega pöörati täitmisele A. Lutsule Tartu Maakohtu 25.05.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 3 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 15.02.
2. 2.
3. A. Lutsu on vahistatu kriminaalasjas nr 16260100099 Tartu Maakohtu 04.01.2017 määrusega seoses uue kuriteokahtlustusega. 2.
4. Erakorralisest ettekandest nähtub, et A. Lutsule on ennetähtaegse vabastamisega antud võimalus kanda oma karistus katseajaga lõpuni vabaduses, alludes seejuures käitumiskontrollile ning täites temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Nimetatud võimalust ei ole aga A. Lutsu hinnanud, kuna on korduvalt rikkunud ennetähtaegse vabastamisega kaanevaid nõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusametnik on juba varasemalt esitanud A. Lutsu suhtes kohtule 2 erakorralist ettekannet, mille alusel kohus on määranud temale täiendavad kohustusi, eesmärgiga teda seeläbi õiguskuulekusele suunata ning samas ka täiendavalt distsiplineerida. Seega on kohus andnud A. Lutsule korduvalt võimalusi oma käitumise muutmiseks ning karistuse kandmise jätkamiseks vabaduses, kuid süüdimõistetu on kõigisse neisse võimalustesse suhtunud ükskõikselt. 2.
5. Ka peale viimase erakorralise ettekande esitamist ning kohtupoolset lisakohustuse määramist on A. Lutsu jätkanud oma hoolimatut suhtumist temale mõistetud karistuse kandmisesse. Nimelt nähtub erakorralisest ettekandest, et A. Lutsu on ilma kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta jätkanud suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega, on vahetanud ilma kriminaalhooldusametniku loata oma elukohta ning samuti on tal tuvastatud narkootikumide tarvitamise tunnused. Kuna nimetatud asjaolud on maakohtu hinnangul ka tõendamist leidnud ning maakohus ei ole tuvastanud, et selliseks käitumiseks oleks süüdimõistetul esinenud mingisuguseid mõjuvaid põhjendusi, siis tuleb sellest järeldada, et süüdimõistetu on tahtlikult temale määratud kontrollnõudeid ja kohustusi rikkunud. Arvestades, et tegemist ei ole ka süüdimõistetu esmase kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisega, leidis maakohus, et on igati alust süüdimõistetule mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörata. 2.
6. Käesolevaks ajaks ei viibi A. Lutsu ka enam vabaduses, kuna on vahistatud 04.01.2017 seoses uue kuriteokahtlustusega ja seetõttu katseaja jätkamine ei oleks võimalik juba sellest tulenevalt.
7. 01.03.2017 esitas süüdimõistetu A. Lutsu taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse pöördumise jaoks. Tartu Maakohtu 06.03.2017 määrusega määrati A. Lutsule riigi õigusabi korras kaitsja karistuse täitmisele pööramise vaidlustamiseks. 06.03.2017 võttis taotluse vastu vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello. Määruskaebused
8. Tartu Maakohtu 15.02.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes ei nõustu maakohtuga ja palub uuesti üle vaadata maakohtu määrus ning süüdimõistetu soovib ise asja arutamise juures viibida. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud A. Lutsu kolmanda rikkumise selgitusega. Samuti leiab süüdimõistetu, et maakohus on valesti arvestanud ärakantud karistuse suurust, jättes arvestamata elektroonilise valve aja ning aja kuni tema vahistamiseni 02.01.
9. Ärakandmata karistuse suurus on 1 aasta 11 kuud 13 päeva vangistust. Ka erakorralises ettekandes taotleti karistuse kandmata osa mitte kandmata vangistuse osa täitmisele pööramist. A. Lutsu märgib, et soovib määruskaebusest koopiat.
10. Tartu Maakohtu 15.02.2017 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu riigi õigusabi korras määratud kaitsja, kes taotleb esmalt kaebetähtaja ennistamist ning seejärel 3 maakohtu määruse tühistamist. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on vajalik karistuse reaalne ärakandmine. 5.
11. Kaitsja hinnangul oli tema määruskaebuse esitamise aja seisuga kaebetähtaeg möödunud. Seetõttu tulenevalt KrMS § 172 lg-st 3 ja § 319 lg-st 7 palub kaitsja kaebetähtaja ennistada. 5.
12. Ka ei ole otstarbekas A. Lutsu poolt karistuse reaalne kandmine. Süüdimõistetu on aru saanud, et kriminaalhoolduse nõudeid tuleb korralikult järgida ning vabaduses on A. Lutsul uus suund elus olemas. Vangistuses viibimine ei mõju süüdimõistetule positiivselt. A. Lutsu on otsustanud hakata elama seadusekuulekat elu ning vangistus pigem demotiveerib teda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Lutsu suhtes karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kaitsja taotlus kaebetähtaja ennistamise vajaduse osas jääb tähelepanuta, sest määruskaebuse esitamise ajaks ei olnud kaebetähtaeg möödunud. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas ning märgib vastuseks määruskaebustele vaid järgmist.
14. 01.03.2017 esitas A. Lutsu taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks. 06.03.2017 määrusega määrati süüdimõistetule riigi õigusabi, mille täitmise 06.03.2017 võttis vastu vandeadvokaadi abi G.-J. Pello. Maakohus tegi käesolevalt vaidluse all olnud määruse 15.02.2017 ja süüdimõistetu sai määruskaebuse kätte 17.02.
15. Maakohtu määruse peale on süüdimõistetul õigus esitada Tartu Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik vaidlustatavast määrusest teada sai või pidi teada saama tulenevalt KrMS § 387 lg-st
16. KrMS § 390 lg 1 kohaselt määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse

1. või
2. peatüki sätteid, arvestades
3. peatükis sätestatud erisusi KrMS § 319 lg 5 kohaselt peatub apellatsioonitähtaeg riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Seega on käesoleval ajal hakanud kaebetähtaeg kulgema alates 18.02.2017 ning on kestnud kuni 01.03.2017, kui A. Lutsu esitas riigi õigusabi taotluse. Kaebetähtaeg on uuesti hakanud kulgema alates 06.03.2017 ning kaitsja poolt määruskaebus on esitatud 09.03.
4. Kaitsja määruskaebus on esitatud 15-päevase kaebetähtaja jooksul ning on tähtaegne, mistõttu kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine pole tuvastatud asjaolude puhul vajalik. Muuhulgas märgib ringkonnakohus ka, et KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi selle saamisest alates 10 päeva jooksul kirjalikus menetluses, kui KrMS § 390 lõikes 4 või 41 ei ole sätestatud teisiti. Kuna nimetatud lõigetest käesolevate määruskaebuste lahendamiseks erisusi ei tulene, vaadatakse määruskaebus läbi kirjalikus menetluses ning süüdimõistetu soov osaleda istungil jääb edutuks.
5. Tartu Maakohus on õigustatult leidnud, et kuna A. Lutsule on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid süüdimõistetu on vaatamata sellele jätkanud kriminaalhoolduse nõuete rikkumist. Käesoleval hetkel ei ole enam võimalik rääkida, et kriminaalhooldusel olemise ning karistuse kandmisega vabaduses oleks võimalik saavutada karistuse eesmärke. A. Lutsu suhtes korduvalt esitatud erakorralised ettekanded ei ole andnud süüdimõistetule tõuget oma käitumise muutmiseks ja kriminaalhoolduse nõuete täitmiseks. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saaks siinjuures asuda seisukohale, et A. Lutsu on teinud vangistuses viibitud ajast järeldusi ning ta soovib edaspidi elada õiguskuulekat elu. Selliseks veendumuseks ei anna alust ka A. Lutsule taaskord esitatud kahtlustus

§ 184järgi.

Tartu Maakohtu 28.02.2017 määrusega pikendati A. Lutsu vahi all pidamise tähtaega 2 kuu võrra, s.o kuni 02.05.2017. 4 Maakohus on arvestanud süüdimõistetu välja toodud põhjendusi, kuid ei ole pidanud neid mõjuvateks, mis annaksid aluse karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohtu põhistustega mittenõustumine ei tähenda põhistuste puudumist. Teise astme kohus on samuti seisukohal, et käesoleval ajahetkel puudub võimalus

§ 76

lg 7 alusel määrata alternatiivselt süüdimõistetule täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega, sest varasemalt antud võimalused ning täiendavate kohustuste määramine ei ole ennast õigustanud ja käesoleval ajal puuduvad asjaolud, mis annaksid aluse teistsugusele seisukohale jõudmiseks. 9. Ka on ekslik süüdimõistetu seisukoht ärakantud karistuse suuruse osas.

§ 76lg 7 räägib kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisest.

A. Lutsu viibis vangistuses alates 15.12.2011 kuni 28.08.

1. Seega kantud karistust on A. Lutsul üksnes 3 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust. Elektrooniline valve ja tingimisi vangistuse osa kandmine ei käi kantud karistuse osa alla. Kohaldades elektroonilist valvet süüdimõistetu tingimuslikul ennetähtaegsel vabastamisel, tuleb kandmata jäänud karistuse osaks lugeda see osa vangistusest, mis jäi tal vabastamise tõttu ära kandmata. Seega on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et täitmisele tuleb pöörata A. Lutsu kandmata karistus 3 aastat 3 kuud 15 päeva vangistust.
2. Rahuldamata tuleb jätta ka A. Lutsu taotlus väljastada talle tema enda kaebusest koopia. Kohtupraktikas on leitud, et üldjuhul puudub põhjendatud vajadus saata menetlusosalisele ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest. Kaebajal endal on võimalik taotlusest koopia tegemine enne selle väljastamist või kirjutada see kohe kahes eksemplaris, millest üks säilitada endale. Riigiasutustel ei ole kaebustest koopiate väljastamine kohustuslik.
3. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot, erakorralise ettekandega tutvumise, maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb A. Lutsul hüvitada G.-J. Pello kaitsjatasu 96 eurot.
4. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
5. veebruari 2017 määruse muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Aarne Sarjas