Obsah (7)

§ 104§ 152§ 43§ 108§ 88§ 79§ 28

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-2315 Määruse kuupäev 7. märts 2017 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Heiti Kits kaebus Tartu vangla tegevuse peale (nr 6-3/356 ja 62/1966). Mene

) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. 8. Kuna Tartu Vangla vaideotsusega nr 1-11/775-2 tühistati Tartu Vangla käskkiri nr 6-2/1966, siis tuleb Tartu Halduskohtul halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada kaebaja nõue 22.12.2016 käskkirja nr 6-2/1966 suhtes ja tagastada riigilõiv 15 eurot (

§ 104lg5 p 4).

9. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel lõpetab kohus Tartu Vangla 22.12.2016 käskkirja nr 6-2/1966 osas haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

10.

§ 43

lg 1 p 2 sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 11. Kuna käesoleval juhul kuulub menetlus lõpetamisele

§ 152

lg 1 p 4 alusel, siis tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kaebaja on tasunud 23.12.2016 riigilõivu kaebuselt 15 eurot (Merike Kits kaudu) Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Tasutud riigilõiv kuulub kaebajale tagastamisele

§ 104lg 5 p 4 alusel ja seda vastustajalt välja ei mõisteta.

1. Riigilõiv summas 15 eurot tagastatakse Heiti Kitse vanglasisese isikuarve arveldusarvele Rahandusministeerium nr EE932200221023778606, EE891010220034796011, EE701700017001577198 või EE403300333416110002 viitenumbriga 10588000865184 selgitusega: Heiti Kits Leho p. 06.11.1980, pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. II
2. Kohus tõlgendab, et kaebaja 02.03.2017 pöördumise näol on tegemist kaebusest loobumise avaldusega 21.10.2016 käskkirja nr 6-3/356 osas halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p-i 3 alusel. 14.

§ 152

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse, kui ta võtab kaebusest loobumise vastu. Kohtu hinnangul on H. Kitse kaebusest loobumine kooskõlas tema tahtega ega riku vastustaja või kolmandate isikute õigusi. H. Kits on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. Sellest tulenevalt ja juhindudes

§ 152lg 1 p-st 3 ja § 155 lg-st 4, võtab kohus H.

Kitse kaebusest loobumise vastu käskkirja 21.10.2016 nr 6-3/356 osas ning lõpetab haldusasjas nr 3-16-2315 menetluse selle käskkirja kohta. 2 15. Kohus selgitab täiendavalt, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2, menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 16.

§ 108lg 7 lause 1 kohaselt kannab menetluskulud kaebaja, kes loobub kaebusest.

Kuna Tartu Vanglal ei ole praeguse asjaga seoses tekkinud menetluskulusid, mille väljamõistmist ta kaebajalt sooviks, jätab kohus kaebaja ja vastustaja võimalikud menetluskulud nende endi kanda. III 17. Kaebaja on 03.03.2017 Tartu Halduskohtule laekunud taotluses märkinud, et soovib võimalusel saada koopiaid kõikidest tema poolt saadetud taotlustest ja muudest materjalidest. 18.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 2 esimene lause lubab seda õigust piirata

§ 79lg-s 1 loetletud alustel.

Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine. Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka

§ 28

lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (

1. septembri
2. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“
3. Kaebaja soovis ärakirja tema enda poolt kohtule esitatud kaebusest ja muudest materjalidest. Kaebaja enda koostatud dokumentide sisu on talle teada ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks eelmainitud kaebusest ärakirja saada. Kohus jätab kaebaja taotluse kõikidest tema enda poolt saadetud taotlustest rahuldamata ja väljastab kaebajale vaid halduskohtu toimiku leheküljed 4, 6-7 ja
5. Eelnevalt osutatud määruses selgitas Riigikohtu halduskolleegium ka seda, et menetlusdokumendist ärakirja väljastamise taotluse rahuldamata jätmise määrus ei ole edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Hristoforova kohtunik 3