KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2017.a. Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1613 (17270000004) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi se

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav RESOLUTSIOON Eha Laht Isikukood või sünniaeg: 46503260230 Perekonnaseis: lesk, ülalpeetavaid ei ole Kodakondsus: Eesti Haridus: kesk-eri Emakeel: eesti Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxx, xxxxxxx küla xxxxxx vald xxxxx mk. Töökoht või õppeasutus: töövõimetuspensionär Kontaktandmed: xxxxxxxxxxx; meili ei kasuta varem karistatud 08.05.2014 Pärnu MK poolt

§ 424järgi vangistusega 4 kuud 28 päeva 3 aastase katseajaga. Tõkend puudub Juhindudes Kr

MS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Eha Laht

§ 424

järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada vangistust Eha Laht´ile 08.05.2014.a Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt mõistetud ärakandmata karistuse, 4 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada Eha Laht´ile mõistetud karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 358 (kolmsada viiskümmend kaheksa) tundi ja määrata töö ära tegemiseks ajaks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse 1

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Eha Laht´i üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o 1 aasta ja 6 kuu jooksul, mitte tarvitama alkoholi. Välja mõista Eha Laht´ilt menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 705 eurot, ekspertiisikulu 27 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 48 eurot, kõik kokku 780 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Eha Laht´il menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates märtsist 2017.a kuni veebruarini 2018.a iga kuu

1. kuupäevaks võrdsetes osades 65 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 22.12.

1. a kella 13:02 ajal, Rapla maakonnas Juuru alevikus Tallinna mnt 26 juures juhtis ilma juhtimisõiguseta sõiduautot Dacia Sandero registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes. Eha Lahtil tuvastati toksikoloogiauuringuga etanooli sisaldus veres 2,47+/-0,06 mg/g, k=
2. Seega juhtis ta mootorsõidukit terviseseisundis, kus juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 nõudeid. Prokurör taotles

§ 133

-2 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest kohtus süüdistatavale karistuseks 7 kuulise vangistuse mõistmist.

§ 65

lg.2 alusel suurendada vangistust temale 08.05.2014 Rapla kohtumaja poolt mõistetud ärakandmata karistuse, 4 kuu ja 28 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Asendada vangistus

§ 69lg.1 alusel 358 tunni üldkasuliku tööga, mis teha ära 1 aasta ja 6 kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on Eha Laht kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg.2 p.2 alusel kohustada Eha Lahte üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o.

1 aasta ja 6 kuu jooksul, mitte tarvitama alkoholi. Süüdistatav ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja palusid selle kinnitada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Süüdistatav ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 705 eurot, ekspertiisikulu 27 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 48 eurot. KrMS § 3