← Eesti

3-15-279/15

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2016, Tallinn Ha

§ 212lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-15-279 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Ettevõtlusamet kohustas 02.12.2014 korraldusega nr 15-1.5/835 Neste Eesti AS kõrvaldama puudused
  2. aasta
  3. kuni
  4. kalendrinädala reklaamimaksu maksudeklaratsioonides ning esitama Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsioonide parandused, millega deklareerida korralduse p-des 1-12 (Kadaka tee 60, Paldiski mnt 54, Sõle tn 25a, Mustamäe tee 39, Sõpruse pst 155a, Läänemere tee 2b, Punane tn 43, Ümera tn 35, Sõpruse pst 178, Tammsaare tee 64a, Peterburi tee 99/99a ja Suur-Sõjamäe tn 4 tanklate lähedal) ja p-des 13-23 (Mustamäe tee 22, Mustakivi tee 15, Pärnu mnt 453e, Peterburi tee 52, Juhkentali tn 37/39, Pärnu mnt 141a, Suur-Ameerika tn / Koidu tn 49/47, Suur-Sõjamäe tn 35c, Männiku tee 99, Rummu tee 2 ja Põhja pst / Soo tn 17a automaattanklate sissepääsu juures) loetletud asukohtades ning valgustulpadel eksponeeritavad reklaamid 7 tööpäeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Korralduse p-des 1-12 nimetatud tanklate sissepääsudest eemal asuvatel valgustulpadel eksponeeritakse kaubamärke „Neste Oil“, „Futura“, „R-Kiosk“, „Jazz Pesulad“ ja „Cuppps“, teavet erinevate kütuse liikide ja hindade kohta ning kirjet „Truck“. Maksustatavaks reklaamiks on nende puhul loetud kogu valgustulpadel olev teave. Korralduse p-des 13-23 nimetatud tanklate sissepääsude juures asuvatel valgustulpadel on loetud maksustatavaks reklaamiks kaubamärgid „Jazz Pesulad“ ja „R-Kiosk“ ning teave kütuse liikide ja hindade kohta, samuti kirje „AdBlue“. Vaidlusalused valgustulbad olid Neste Eesti AS tanklate sissesõiduteedest 15,19 kuni 94,39 meetri kaugusel, nendel eksponeeritav teave on suunatud avalikkusele ja on käsitatav reklaamina.
  5. Tallinna Ettevõtlusamet rahuldas 05.01.2015 vaideotsusega nr 5-1.17/503.3 Neste Eesti AS vaide osaliselt ja tunnistas 02.12.2014 korralduse nr 5-1.5/835 kehtetuks osas, mis kohustas reklaamina deklareerima korralduse p-des 15, 16 ja 20 loetletud asukohtades eksponeeritava teabe „Truck”.
  6. Neste Eesti AS esitas Tallinna Halduskohtule 04.02.2015 kaebuse, milles palus Tallinna Ettevõtlusameti 02.12.2014 korraldus nr 5-1.5/835 tühistada. Reklaamiseaduse (RekS) § 2 lg 2 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009 määruse nr 44 „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 2 p 2 termini „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ tõlgendamisel ei saa väita, et valgustulp peab asetsema täpselt sissesõidutee kõrval, vaid oluline on tankla ja valgustulba vaheline tajutav side, mistõttu võib valgustulp olla ka sissesõidutee läheduses. Valgustulpadel kujutatud kirjad „Neste Oil“, „Futura“, „R-Kiosk“, „Jazz pesulad“, „Cuppps“ ja „AdBlue“ tähistavad kutsetegevuse kohta ning on vajalikud, et leida sissepääs hoone juurde. Arvestada tuleb ka konkreetse tegevuskoha eripära ja asukohta, sest üksnes tankla sissepääsu kõrvale paigaldatud valgusposti näeksid kliendid alles siis, kui võimalus tanklasse sissekeeramiseks on juba möödas. Kaebaja valgustulpadel ei sisaldunud väärtushinnanguid pakkumise kohta. Tallinna Ringkonnakohus on 12.12.2005 lahendis nr 23/382/05 selgitanud, et valgustulpa ei muuda reklaamiks ka sellel kütuse liikide ja ühikuhindade märkimine. Varasemalt esitatud reklaamimaksu deklaratsioonides ei ole kõnealuseid valgustulpasid deklareeritud ja maksuhalduri seisukoha muutmine on põhjendamatu.
  7. Tallinna linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Korralduse p-des 1-12 nimetatud asukohtades paiknevad valgustulbad kõikide 2

(7)3-15-279 neil eksponeeritavate kaubamärkide ja ettevõtjate (Neste Eesti AS, Jazz Pesulad OÜ, AS RKiosk Estonia ja Kohvielamus OÜ) majandustegevuse kohast ja sissepääsust oluliselt eemal ning kogu valgustulpadel olev teave on reklaamina maksustatav. Korralduse p-des 13-23 nimetatud asukohtades paiknevad valgustulbad Neste Eesti AS automaattankla (majandustegevuse koha) sissepääsu juures, kuid mitte Jazz Pesulad OÜ ja AS R-Kiosk Estonia majandustegevuse koha sissepääsude juures. Reklaamiks on ka valgustahvlitel esitatud pakutavad kaubad (kütuste liigid, AdBlue) ja hinnad. Suuremõõtmelised valgustulbad on reklaam, sest nende peamine eesmärk on kaebaja pakutavate kaupade ja teenuste üldine tutvustamine võimalike tarbijate hulgas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014 otsus nr 313-1254). Tegevuskohast teavitamiseks piisaks üksnes näiteks asjakohasest suunavast liikluskorraldusvahendist. Maksu tasumise kohustus ei alga maksuhalduri nõudega, mistõttu ei ole viide reklaamimaksu varasemalt deklareerimata jätmisele asjakohane. 5. Tallinna Halduskohus jättis 18.05.2015 otsusega Neste Eesti AS kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlustatud korralduses on õigesti leitud, et kõigil vaidlusalustel valgustulpadel eksponeeritav teave on valgustulpade suurust ja asukohta ning teabe esitlusviisi arvestades paigaldatud eelkõige kaebaja või teiste valgustulpadel nimetatud kaubamärke omavate äriühingute (Jazz Pesulad OÜ, AS R-Kiosk Estonia, Kohvielamus OÜ) kauba müügi ja teenuse osutamise suurendamise eesmärgil. Tulpade suurus, valgustatus, suund ja asukohad on ilmselgelt mõeldud ka selliste isikute tähelepanu köitmiseks, kes otsustavad teenuse või kauba ostmise üle just eksponeeritud teabe alusel. Pelgalt selleks, et teavitada teel liiklejaid kaebaja majandustegevuse kohast, ei oleks vaja suuri valgustatud tulpasid, vaid piisaks näiteks asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest (teeninduskohamärk „Tankla“), varustades need vajaduse korral lisainformatsiooniga objekti kauguse kohta. Valgustulba asukohta tuleb arvestada sellel eksponeeritava teabe reklaamina määratlemise olulise kriteeriumina (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2012 otsus nr 3-11463). Kohtupraktikas on kõnealust määratlemata õigusmõistet „majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures“ sisustatud seega kitsendavalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2012 otsus nr 3-11-377, p 15; 31.01.2012 otsus nr 3-11-361, p-d 12, 14; 25.11.2011 otsus nr 3-11-1062, p 12; 05.01.2012 otsus nr 3-11-386; 19.01.2012 otsus nr 3-11-463, p 14; 31.05.2013 otsus nr 3-12-1308, p-d 16, 17) ja kohus ei näe mõjuvat põhjust, miks tuleks praeguses asjas väljakujunenud kohtupraktikat eirata. Kaebajal oli kohustus teha kindlaks kõik tema poolt eksponeeritavad reklaamid ja need deklareerida, sõltumata sellest, kas maksuhaldur on deklareerimise kohustusele eelnevalt tähelepanu juhtinud või mitte (maksukorralduse seaduse (MKS) § 56 ja reklaamimaksu määruse § 8). Korralduse p-des 1-12 loetletud valgustulbad ei paikne kaebaja (ega Jazz Pesulad OÜ, Kohvielamus OÜ või AS R-Kiosk Estonia) majandustegevuse koha sissepääsu juures (p-des 1, 4, 6, 7, 10 ja 12 nimetatud valgustulbad paiknevad tankla sissesõiduteest vähemalt 29 meetri kaugusel ning p-des 2, 3, 5, 8, 9 ja 11 nimetatud valgustulbad paiknevad sissesõiduteele veidi lähemal, kuid siiski vähemalt 15,19 meetri kaugusel). Kõigil korralduse p-des 1-12 loetletud juhtudel jääb tankla hoone ja valgustulba vahele haljasala ning mõnel juhul (p-d 1, 3, 4) lisaks kõnnitee. Samuti paiknevad kõik kõnealused valgustulbad selliselt, et tankla sissepääsu ja valgustulba vahele jääv vahemaa on üheselt tajutav (nt sissesõiduteele lähemal kui 25 meetrit asuvad valgustulbad on paigutatud kas kahe tänava ristumiskoha lähedale haljasalale (p-d 5, 11), kahe sissesõidutee keskele haljasalale (p 3) või muul viisil üheselt tajutavalt sissesõiduteest eemale ja suure liiklusega tänavatele võimalikult lähedale). Korralduse p-des 1-12 loetletud valgustulpadele ei kohaldu RekS § 2 lg 2 p-s 2 sätestatud erand ja kogu valgustulpadel eksponeeritav teave on õigesti loetud maksustatavaks reklaamiks. 3
(7)3-15-279 Korralduse p-des 13-16 on valgustulpadel eksponeeritud kaubamärke „Jazz Pesulad“ ja „RKiosk“, mis tuleb maksustada reklaamimaksuga, sest valgustulbad ei asu Jazz Pesulad OÜ ega AS R-Kiosk Estonia majandustegevuse koha sissepääsu juures. Jazz Pesulad OÜ ja AS RKiosk Estonia müüvad kaupa ja osutavad teenust vahetult üksnes hoones sees (erinevalt kaebajast) ning nimetatud äriühingute majandustegevuse koha sissepääsuna on seetõttu õige käsitada hoonesse viivat ust, mitte tankla sissepääsu. Maksustatavaks reklaamiks on vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses õigesti loetud ka p-des 13-23 eksponeeritavad kütuse liigid ja hind ning p-s 20 nimetatud kirje „AdBlue“, sest nimetatud teabe puhul ei ole tegemist majandus- või kutsetegevuse koha tähistusega selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Neste Eesti AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Valgustulpade kujul ei ole tegemist sisulises mõttes reklaamiga, sest nende paigaldamise põhieesmärk ei ole olnud ostjate tanklasse meelitamine ja tarbija veenmine kauba ostmise kasulikkuses. Praegusel juhul vaidluse all olevate valgustulpade asukoht ei ole ka selline, mis võimaldaks maksustamist, sest need paiknevad visuaalsel vaatlusel tanklale väga lähedal, valgustulba ja tankla vahel on tajutav füüsiline seos ning need võiksid põhimõtteliselt olla tanklas. Kui lugeda põhjendatuks valgusposti paigaldamist üksnes tankla sissepääsu kõrvale, siis näeksid liiklejad Neste Eesti AS tegevuskohta alles siis, kui võimalus tanklasse sissekeeramiseks on juba minetatud. Valgustulba asemel asjakohase suunava liikluskorraldusvahendi paigaldamine ei aita täiendavalt tagada liiklusohutust. Halduskohus on tõlgendanud terminit „majandustegevuse koha sissepääsu juures“ ebaproportsionaalselt kitsalt. Näiteks Sõle tn 25a ja Ümera tn 35 paiknevad valgustulbad asuvad tankla sissesõidutee juures. Erinevate tõlgendusmeetodite (grammatiline, eesmärgipärane ja süstemaatilis-loogiline) kasutamine kinnitab, et tuleb eelistada tõlgendust, mille kohaselt on valgustulp apellandi majandustegevuse koha sissesõidutee juures olev tähistus ning sellel kujutatud teave ei ole käsitatav reklaamina. Eesti keele seletavast sõnaraamatust ja termini grammatilisest tõlgendusest lähtudes saab valgustulpa reklaamina mitte käsitada ka juhul, kui see paiknev sissesõidutee kõrval või ka mõnevõrra eemal.
  2. Tallinna linn vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellant ei ole esitanud põhjendust, miks peaks info pakutava kauba ja selle hinna kohta olema hõlmatud majandustegevuse koha maksuvaba tähistusega. Ainuüksi pilt, kaubamärk, ärinimi jms võib olla reklaam, kui selle eksponeerimise eesmärk on teenuse osutamise või kauba müügi suurendamine. Olenemata sellest, et valguspostidel ei edastata intensiivset sõnalist üleskutset kauba ostuks, on teabe edastamise kuju ja esitlusviis selgelt tähelepanu äratav, seega mitte lakooniline ega neutraalne. Majandus- või kutsetegevuse kohaks on piiritletud ala, kus kaupa müüakse või teenust osutatakse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2010 otsus nr 3-09-1702), seega ei asu Jazz Pesulad OÜ, AS R-Kiosk Estonia ja Kohvielamus OÜ teavet sisaldavad valgustulbad konkreetsete ettevõtete majandustegevuse asukohas ega selle sissepääsu (ukse) juures. RekS seletuskirjas on sätestatud, et reklaamiga on tegemist siis, kui ettevõtja on kujundanud oma valduses olevale territooriumile, mis ei ole vahetult tema majandus- ja kutsetegevuse koht, eelnimetatud teabega valgusposti. Seega on seadusandja tahe olnud, et sõidutee ääres asuvad valguspostid on käsitatavad reklaamina. Vastustaja on eristanud ja eraldi käsitlenud tankla sissepääsu juures ja sissepääsust eemal asuvatel valgustulpadel maksustatavat teavet, samuti 4
(7)3-15-279 ei ole maksustatavana käsitatud valgustulpa tervikuna vaid ainult konkreetse valgustulba reklaamina maksustatava mooduli pindala. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Neste Eesti AS apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

§ 201

lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.

  1. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Sellega identne reklaami definitsioon sisaldub ka reklaamimaksu määruse § 1 lg 1 p-s
  2. Seega on avalikustatud teabe reklaamina määratlemisel esmajoones oluline sellise teabe avalikustamise peamine eesmärk (mh kauba müügi suurendamine). Seejuures ei pea iga reklaam tingimata sisaldama selget üleskutset osta reklaamitavat kaupa (teistsuguse tõlgenduse korral muutuks sisutuks RekS § 19 lg 2 p-s 1, § 20 lg 2 p-s 1, § 28 lg 3 p-s 1, §-s 291 ja § 292 lg-s 3 sätestatud keeld kutsuda reklaamis üles teatud kaupade või teenuste tarbimisele), vaid eelkõige tuleb hinnata seda, kas vastava teabe avalikustamisel võis olla muu sisuline eesmärk peale isikute käitumise suunamise. Samuti ilmneb RekS § 2 lg 1 p 3 ja § 2 lg 2 p 1 koostoimest, et üldjuhul tuleb ka teave kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta lugeda reklaamiks, sest vastasel korral puuduks majandus- või kutsetegevuse kohaga seotud eriregulatsiooni järele üldse vajadus. Vastav regulatsioon lähtub seisukohast, et kaupleja poolt väljaspool oma majandusvõi kutsetegevuse kohta sellise teabe eksponeerimiseks pole mõistlikku põhjust eeldada muu eesmärgi olemasolu peale soovi suurendada vastava kauba müüki (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2015 otsus nr 3-13-70050, p 10; 29.09.2015 otsus nr 3-14-402, p 13; 12.03.2013 otsus nr 3-12-182, p 13).
  3. Asjas on vaidlus esmajoones selle üle, kas Tallinna Ettevõtlusameti 02.12.2014 korralduses nr 15-1.5/835 (tl 8-9a pöördel) loetletud valgustulbad kujutavad endast sisuliselt reklaamikandjaid või mitte. Apellant on oma seisukohtades tuginenud põhiliselt Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2005 otsusele nr 2-3/382/05, mis puudutas samuti Neste Eesti AS vedelkütusetanklas (Tallinnas Pärnu mnt 141) asuvat valgustulpa, millel eksponeeriti kaubamärke „Neste“, „A24“ ja „R-Kiosk“ ning müüdavate mootorikütuste nimetusi ja ühikuhindu. Viidatud otsuse p-de 11-12 kohaselt ei ole kauplemiskoha tähistamine ettevõtja ärinime, kauplemiskoha nime või kaupleja kaubamärgiga (s.o ärisilt) üldjuhul reklaam, sest sellist teavet ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele, vaid tegu on neutraalse sõnumiga selle kohta, kes ja millist kaupa tegevuskohas pakub. Selliseks neutraalse sisu, kuju ja esitusviisiga teabeks hindas kohus ka valgustulbal kütuse liikide ja ühikuhindade märkimise. Muu hulgas leidis ringkonnakohus, et piisavat intensiivsust teabe reklaamina käsitamiseks ei väljenda ainuüksi see, et ettevõtja püüab tagada sildi tajutavust kauplemiskoha ümbruses (sh tänavalt), mööndes samas, et kauplemiskohas väljapandud ärinimi või kaubamärk võib aidata kaasa ka selle üldisele tutvustamisele tarbijate hulgas ning kui sellise mõju saavutamine on ilmselgelt sildi peamine eesmärk, on tegu reklaamiga.
  4. Hilisemas praktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2015 otsus nr 3-13-70050, p 10; 29.09.2015 otsus nr 3-14-402, p 13; 30.05.2014 otsus nr 3-13-1254; 27.02.2014 otsus nr 3-122162; 18.11.2013 otsus nr 3-12-1932; 31.05.2013 otsus nr 3-12-1308; 22.03.2012 otsus nr 35

(7)3-15-279 11-377, p-d 12-13; 31.01.2012 otsus nr 3-11-361, p-d 10-11; 19.01.2012 otsus nr 3-11-463, pd 12-13; 05.01.2012 otsus nr 3-11-386; 25.11.2011 otsus nr 3-11-1062, p 9; 21.05.2010 otsus nr 3-09-1702, p 9) on ringkonnakohus korduvalt kinnitanud, et jääb põhimõtteliselt lahendis nr 2-3/382/05 väljendatud seisukoha juurde (st ärisilt ei ole reeglina käsitatav reklaamina, sest seda ei saa pidada piisava intensiivsusega üleskutseks kauba ostmisele), kuid täiendavalt rõhutanud vajadust igakordselt hinnata, milline on olnud ka iseenesest lakoonilise ja väärtusneutraalse sisuga valgustulba või muu taolise infokandja konkreetsesse asukohta ja konkreetsel kujul püstitamise peamine eesmärk (s.o kas pelgalt tegevuskoha tähis või soov suunata inimeste tarbimiskäitumist). Kui kaubamärk on paigaldatud selliselt, et see ei kanna üksnes tegevuskoha tähistamise funktsiooni ja seda ei eksponeerita majandustegevuse koha sissepääsu juures, vaid dubleerivalt sellest eemal ning üldsuse tavalise tähelepanu juures juba kaugelt hästi nähtaval kujul, siis on tegemist reklaamiga, mis kutsub kasutama pakutavat kaupa või teenust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2008 otsus nr 3-05-509, p-d 11-12). Kauba või teenuse müügi suurendamise eesmärgi teenimiseks ei pea avaldama väärtushinnanguid, sama eesmärki täidab piisavalt intensiivselt ka pakutavate toodete nimetamine valgustablool või lippudel (vt lahend nr 3-12-1932, p 14). Eelviidatud hilisematest lahenditest puudutasid haldusasjad nr 3-11-463 ja nr 3-12-1308 seejuures samuti Tallinnas asuvate Neste Eesti AS automaattanklate (vastavalt Paldiski mnt 98 ja Peterburi tee 99) läheduses asuvatel valgustulpadel kaubamärkide „Neste“ ja „A24“ ning müüdavate kütuste nimetuste ja hindade eksponeerimist. Lisaks oli lahendis nr 3-131254 vaatluse all Statoili teenindusjaama lähedusse paigutatud samalaadne valgustulp.
  1. Ringkonnakohus ei näe praeguses asjas ainsatki sisulist põhjust kalduda kõrvale väljakujunenud kohtupraktikast. Halduskohus on õigesti märkinud, et vaidlusaluste tulpade mõõtmeid, valgustatust, suunda ja asukohta arvestades on need ilmselgelt nähtud suurel määral ette just selliste isikute tähelepanu köitmiseks, kes otsustavad pakutava kauba või teenuse ostmise üle just eksponeeritud teabe (sh hinnainfo) alusel. Neste Eesti AS majandustegevuse kohast teavitamiseks nende isikute jaoks, kes on juba otsustanud tanklast kütust osta ja otsivad vaid tanklale juurdepääsu, piisaks ka asjakohastest suunavatest liikluskorraldusvahenditest.
  2. Kuivõrd kõnealuste valgustulpade näol on tegemist materiaalses mõttes reklaamiga, siis tuleb järgnevalt hinnata, kas nende suhtes võiks kohalduda mõni õigusaktides sätestatud erand. RekS § 2 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Sisuliselt identne regulatsioon sisaldub ka reklaamimaksu määruse § 1 lg 2 p-s
  3. Halduskohus ei ole tõlgendanud nimetatud sätteid põhjendamatult kitsalt, vaid lähtus ringkonnakohtu ulatuslikust praktikast, milles on muu hulgas peetud asjakohaseks arvestada sätte grammatilisel tõlgendamisel täiendavalt reklaamimaksu osaliselt mittefiskaalse eesmärgiga (avalikku ruumi koormava info hulga piiramine), mis ei anna põhjust eelistada apellandi viidatud laiendavat tõlgendust (nt lahend nr 3-11-463, p 14). Ka apellatsioonkaebuses eraldi välja toodud Sõle tn 25a (tl 13; tl 49-50) ja Ümera tn 35 (tl 15; tl 59-60) tanklate juures asuvad valgustulbad on paigutatud mitte tankla ega selle sissepääsu vahetusse lähedusse (s.o sisuliselt nende kõrvale), vaid võimalikult kesksesse ja sõiduteelt võimalikult kaugelt nähtavasse kohta haljasalale. Kuigi suuremõõtmeline valgustulp on sõidukijuhtidele kahtlemata silmatorkavam kui liikluskorraldusvahend, ei ole mõistlikult siiski võimalik väita, et tankla ülesleidmiseks oleks hädavajalik paigaldada sõiduteelt kaugelt nähtav valgustulp. Selleks, et sõidukijuhtidele jääks 6
(7)3-15-279 pärast otsitava majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsust liikluskorraldusvahendite abil teadasaamist piisavalt aega vajalike manöövrite tegemiseks või nendeks valmistumiseks, tuleks vastavad liiklusmärgid paigaldada mõistlikule kaugusele ja vajaduse korral varustada informatsiooniga objekti kauguse kohta (vt lahend nr 3-11-463, p 13; lahend nr 3-12-1308, p 11). Ringkonnakohus rõhutab, et Neste Eesti AS-l ei ole keelatud paigaldada valgustulpasid soovitud asukohtadesse, vaid küsimus on üksnes nende maksustamises reklaamimaksuga. Ettevõtjale tuleb anda võimalus jagada maksuvabalt teavet selle kohta, kuidas tema müügikohta on võimalik sisse pääseda, mitte aga teavet selle kohta, kuidas tema tegevuskohta on võimalik üles leida (vt lahend nr 3-11-1062, p 12; samuti Tartu Ringkonnakohtu 31.01.2014 otsus nr 3-12-1466, p 14).
  1. Vastustaja on põhjendatult teinud vahet ka 02.12.2014 korralduse p-des 13-23 loetletud valgustulpadel kajastatud teabel, lugedes nende osas maksustatavaks reklaamiks üksnes kaubamärgid „Jazz Pesulad“ ja „R-Kiosk“ ning teabe kütuse liikide ja hindade kohta, samuti kirje „AdBlue“. Nimetatud tulbad asuvad küll Neste Eesti AS tankla sissepääsu juures (ja seetõttu kohaldub apellandi kaubamärkide „Neste Oil“ ja „Futura“ osas erand), kuid mitte Jazz Pesulad OÜ ja AS R-Kiosk Estonia majandustegevuse koha (s.o tankla territooriumil asuva ehitise) sissepääsu juures. Müügiks pakutava kauba sortimendi loetelu ja ühikuhindu ei saa pidada ettevõtja majandustegevuse koha tähistuseks RekS § 2 lg 2 p 2 ega reklaamimaksu määruse § 1 lg 2 p 2 tähenduses. Kõnealused sätted välistavad reklaami hulgast üksnes majandustegevuse koha tähistuse (st ärinimi, tegevuskoha liik, ettevõtja kaubamärk või domeeninimi) ning igasugusele muule teabele, mille eesmärk on näiteks anda teavet selles kohas osutatavate teenuste või müüdavate kaupade kohta, vastav erand ei laiene, olenemata sellest, kas tegemist on üldistavate viidetega (nt tooteliikidele) või on toodud välja konkreetne teave, milliseid kaubamärke kandvaid kaupu müüakse (vt ka lahend nr 3-13-70050, p 11; samuti Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2013 otsus nr 3-13-829, p 11).
  2. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel jääb Neste Eesti AS apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 18.05.2015 otsus muutmata. 16.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

§ 109

lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Neste Eesti AS on esimese astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku 4802,88 eurot (sh riigilõiv 30 eurot – tl 27; õigusabikulud 4772,88 eurot – tl 86-93p). Apellatsioonimenetluses on Neste Eesti AS kandnud menetluskulusid kokku 3839,88 eurot (sh riigilõiv 15 eurot – tl 109; õigusabikulud 3824,88 eurot – tl 122-128; tl 132-135). Nimetatud suuruses menetluskulude kandmine seoses praeguse haldusasja menetlemisega on nõuetekohaselt tõendatud. Kuivõrd Neste Eesti AS apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Tallinna linn ei ole esimese ega teise astme kohtus esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Villem Lapimaa Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.