3-17-42/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-42 AN kaebus Tallinna Vangla (rööbaspuud ja lõuatõmbepuud) Kaebaja – AN Vastustaja – Tallinna Vangla Haldusasi Menetlusosalised tegevuse Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.01.2017 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AN määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus peale RESOLUTSIOON Jätta AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-42 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AN esitas 18.10.2016 Tallinna Vanglale taotluse, milles avaldas soovi jalutada jalutushoovis ning kasutada rööbaspuud ja lõuatõmbepuud. Tallinna Vangla jättis 16.11.2016 vastusega taotluse rahuldamata, sest esimeses üksuses puudub ehituslikel põhjustel võimalus jalutada jalutusaias ja kasutatakse jalutusboksi; vangla on kaalunud erinevaid võimalusi, kuid praegu puudub võimalus paigutada jalutusboksidesse rööbaspuid jm spordivarustust. Tallinna Vangla 19.12.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/371-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
2. AN esitas 05.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada õigusvastane olukord ja kohustada vanglat paigaldama rööbaspuud ja lõuatõmbepuud. Teistes üksustes ja vanglates on need vahendid olemas ning tegemist on kaebaja diskrimineerimisega.
3. Tallinna Halduskohus tagastas 19.01.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. 3-17-42 Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus tegeleda kehakultuuriga. Seda, millises mahus ning millistel tingimustel, ruumides ja vahenditega tuleks kinnipeetavatele kehakultuuriga tegelemise võimalus tagada, VangS § 55 lg 1 ei sätesta. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda konkreetse spordivarustuse paigaldamist ega kasutamist, kui talle on tagatud VangS § 55 lg-s 1 sätestatud kehakultuuriga tegelemise võimalus. Tallinna Vangla kodukorra p 18.1.2 järgi on kinnipeetavatel võimalik kasutada spordisaali ning seda tehakse sektsioonide kaupa graafiku järgi. Ka kaebaja ei väida, et tal ei võimaldata tegeleda kehakultuuriga. Seega on kaebajale üldiselt kehakultuuriga tegelemine tagatud. Asjaolu, et vangla erinevates üksustes on spordi tegemise tingimused erinevad, ei tähenda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Vangla on vaideotsuses kinnitanud, et kaebajale on sporditegemise õigus tagatud VangS-st ja muudest õigusaktidest tulenevas ja ka kodukorras ettenähtud korras. Erinevused sporditegemise tingimustes ei tähenda, et üksuses, kus kaebaja viibib, oleksid kinnipidamistingimused õigusvastased. Kaebaja ei väida, et tema üksuses puuduksid üldse sporditegemise võimalused. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda talle meeldivamaid ja mugavamaid sporditegemise võimalusi.
4. AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 19.01.2017 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitas jäämist oma halduskohtule esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 2