Obsah (11)

§ 230§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 218§ 175§ 176§ 217§ 177

2-16-13478 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28.veebruaril 2017, Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-16-13478 Tsiviilasi Aht

) § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 218 lg-s 2 on tarbijalemüügi puhul sätestatud tõendamiskoormuse erisus, mille kohaselt eeldatakse, et asja lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmisel, kui see ilmnes 6 kuu jooksul pärast asja ostjale üleandmise päevast. Tegemist on erandiga üldisest tõendamiskoormuse jaotuse reeglist. Tarbijalemüügilepingu puhul müüdud asjal esimese kuue kuu jooksul ilmnenud puuduste korral peab müüja vastu nõuet esitada sooviv tarbija seega tõendama üksnes VÕS-i § 217 tunnustele vastava 4 2-16-13478 puuduse olemasolu ning selle ilmnemise ajahetke. Müüja, kes soovib tema vastu esitatud hagi rahuldamist vältida, peab tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel (nt asja mittenõuetekohase kasutamise tagajärjel).

1. Hageja teatel avastas ta 2015 märtsis pärast akende pesu, et paigaldatud akendest kolme klaasidel on tugevad kriimustused (I kd tl 94-96; 166-169). Hageja teatas avastatud puudustest kostjale niipea kui sai puudustest teada (I kd tl 23-26), millega täitis kostja üldtingimuste p 4.7 (I kd tl 27) ja VÕS § 220 lg 1 toodud teatamiskohustuse. Hageja on seisukohal, et kriimustused võisid akendele tekkida akende transportimisel, kui klaaspaketid ei olnud transpordiks pakitud kahjustuste vältimiseks ja klaaspinna kaitseks vajalikul viisil, mille tõttu pori ja väikesed kivid sattusid klaasipinnale ja transportimisel tavapärase rappumise käigus kriipisid klaasidele kriimustusjäljed, samas on hageja hinnangul ka võimalik, et klaaspinnad kahjustusid paigaldamise käigus. Hageja ei pea tõenäoliseks, et kahjustused tekkisid hageja enda tegevuse tõttu, sest elamus toimusid viimistlustööd – tubade tapeetimine, värvimine, viimistlemine, mille käigus ei saanud tekkida akendele üksikud kriimustusjäljed.
2. Kostja on arvamusel, et akendel esinevad defektid on oma olemuselt sellised, mida hageja oleks toodete vastuvõtmisel ilmselgelt märganud. Lisaks leiab kostja, et antud juhul on puudused sellised, et kõiki asjaolusid arvestades ei saanud kostja neid kuidagi kaasa tuua ning sellised puudused ei saanud tekkida kostja tootmisprotsessis ning kostja ei teostanud objektil ka töid, mis oleks võinud vastavad defektid kaasa tuua. Kostja arvates said klaasid kahjustada hageja tellitud ehitustööde teostamise käigus, kahjustused on selgelt tekkinud tulenevalt akende puhastamisest ning ei saa olla tekkinud akende transportimisel.
3. Tööde teostaja ja hageja on 21.11.2014 allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille lahtrist „Märkused tööde osas“ ei nähtu, et akendel oleks tööde üleandmise ja vastuvõtmise ajal esinenud mistahes defekte. Kohtu hinnangul tõendab see asjaolu, et aknad vastasid hagejale üleandmise seisuga lepingule. Hageja sõnul ei märganud ta akende paigaldamisel ja üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamisel akendel esinevaid defekte, kuna akende paigaldamine ning üleandmine-vastuvõtmine toimusid sesoonselt hämaral ajal ning hageja ei elanud sel ajal elamus. Samuti leiab hageja, et akendel esinevad kriimustused võisid talle jääda tööde vastuvõtmisel märkamata, kuna hageja võttis korraga vastu 21 akna paigalduse ning kolmel aknal esinevad defektid oli akna pinda arvestades väikesemõõtmelised. Hageja hinnangul on tegemist varjatud puudustega, mida üleandmisevastuvõtmise aktis ei olnud võimalik seetõttu märkida.
4. Kostja on esitanud tõendina kõnealuste akende klaasid tootnud Saint-Gobain Glass Estonia SE kvaliteedijuhi M. L’i e-kirja, mille kohaselt on akendel esinevad defektid kindlasti hilisema objekti puhastamise käigus tekkinud kriimud – abrasiivsed osakesed on jäänud puhastuslapi ja klaasi vahele (I kd tl 100). Samuti taotles kostja oma 29.09.2016 vastuses hagile (I kd tl 86-93) tunnistajana A.Pi ülekuulamist, kes teostas objektil akende paigaldamist ja hilisemat reguleerimist ning korraldas akende hagejale üleandmist.
5. 08.02.2017 toimunud kohtuistungil selgitas tunnistaja A.P kohtule, et hageja elamus oli tema ülesandeks vanade akende eest äravõtmine ning uute paigaldamine. Töö käigus võeti vanad aknad eest ning paigaldati koheselt asemele uued, välja arvatud kaks akent, mille ava oli vaja suuremaks lõigata. A.P selgitas, et objektidele tuuakse aknad alustele paigutatuna Viking Window AS furgoonautoga ning aknad võtab objektil vastu paigaldaja. Aknad pakitakse aluste peale 10 cm vahedega, mis on laudadega ja kruvidega kinni lastud, talvisel perioodil on lisaks ka akende peal paks kile, seejärel on alustele õhuke pakkekile ümber keritud, et tagada ilmastikukindlus. Tunnistaja ütluste kohaselt ei tule tehasest musti aknaid, kuid välistatud ei ole pisike tolm aknaklaasidel. Tunnistaja selgitas, et alusel peal ei saa aknad olla lahtiselt, mistõttu on välistatud ka akende hõõrdumine ja kriimustused, mis on tingitud kivikestest või muust prügist. A.P ütluste kohaselt kontrollib paigaldaja akende saabumisel objektile, et akendel ei esineks defekte ning akende vahetamisel hageja elamus ta ka ei leidnud akendel defekte. 5 2-16-13478 Tunnistaja hinnangul oleks ta paigalduse käigus hageja viidatud defekte näinud, kuna need asuvad täpselt näokõrgusel ning vigastused on sellised, mida ei saanud akende üleandmisel mitte märgata. A.P ütluste kohaselt ei kasutanud nad akende paigaldamisel muid tööriistu peale käsisae ning samuti ei kasutanud nad erinevaid segusid ega pahtleid. Paigaldamise käigus oli A.P see, kes kõik aknad vahutas, mistõttu oleks ta akendel esinevaid defekte kindlasti märganud. Akende ja tööde üleandmisevastuvõtmise akti käis hageja elamus allkirjastamas A.P ning selle käigus vaadati kõik paigaldatud aknad koos hagejaga üle ning tema hinnangul oleks pidanud ka viidatud defektid olema sellisel juhul näha, kuna tegemist on selliste kahjustustega, mis ei saa märkamata jääda isegi omamata vastavaid erialateadmisi.
6. Hageja on viidanud Viking Window AS akende ja uste kasutus- ja hooldusjuhendi peatükile „Toote hooldus paigalduse ajal“ (I kd tl 133), mille kohaselt tuleb aknad katta kilega tööde teostamisel, mis võivad tooteid ebasoodsalt mõjutada. Kuna aknad olid kilega kaitsmata, oli ka antud tööriistadega töötades võimalik tekitada akendele pikisuunalist kriimustust ja teisi erisuunalisi kahjustusi. Kui kostja paigaldaja jätab täitmata paigaldamisele kehtestatud nõuded, saab endiselt pidada võimalikuks kahjustuste tekkimist paigaldamise ajal. Kohus leiab, et hageja selline seisukoht on oletuslik ega põhine asjas kogutud tõenditel.
7. Kohus, hinnanud tsiviilasja materjale, leiab, et hageja ei ole tõendanud akende lepingutingimustele mittevastavust akende üleandmise hetkel hagejale. Kohtu hinnangul vastavad kostja poolt hagejale hageja tellimuse alusel valmistatud, müüdud ja paigaldatud aknad kokkulepitud tingimustele, seega ei rikkunud kostja müügilepingut. Samuti ei ole tõendatud, et akendel esinenud defektid olid tekkinud kostjapoolse kohustuse rikkumise tagajärjel. Sellest tulenevalt ei tekkinud hagejal õigust kasutada õiguskaitsevahendeid (lepingu täitmise nõue) ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
8. Kuna kostja ei ole müügilepingut rikkunud ning hagejal ei ole õigust kasutada õiguskaitsevahendeid, sh nõuda lepingu täitmist, ei analüüsi kohus poolte väiteid puudustest õigeaegse teatamise kohta. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tulenevalt

§ 174

lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja Viking Window AS on esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks tähtaegselt ning menetluskulude nimekiri on piisavalt detailne, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Vastavalt

§ 144p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. Kohtutoimikust nähtub, et antud tsiviilasjas on kostjat esindanud Advokaadibüroo Arvisto & Partnerid vandeadvokaat Martin Lepp, olles hageja lepinguliseks esindajaks

§ 218lg 1 p 2 mõttes.

Õigusabi osutati hinnaga 110 eurot tund, ilma km-ta.

§ 175

lg-te 1 ja 11 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud 6 2-16-13478 menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

§ 175lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast.

Samas on Riigikohus 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii

§ 175

lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Kohus andis pooltele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks seitsme päeva jooksul arvates menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest. Hageja on oma 13.02.2017 kohtule esitatud seisukohas (II kd tl 34) kostja menetluskulude põhjendatusele juhtinud tähelepanu, et vastavalt Riigikohtu 06.05.2015 lahendis nr 3-2-1-4-15 toodud seisukohtade, ei saa menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamist pidada vajalikuks ja põhjendatud kulutuseks, mida teine pool peaks hüvitama, mistõttu palub hageja jätta vastavad kulud kostja menetluskulude nimekirjas arvesse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt on menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks menetlusosalise esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kostja esindaja 08.02.2017 ja 13.02.2017 (II kd tl 15-22; 46-50) kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas Viking Window AS kohtumenetluses esindaja õigusabi ning kandis menetluskulusid järgmises ulatuses: 1) 30.09.2016 arve nr 2016240 summas 1604,17 eurot (ilma km-

1. ta)– õigusteenus 14 h 35 min ulatuses perioodil 09.09.2016-29.09.2016 (sh hagimaterjalidega tutvumine, suhtlus kliendiga, kirjavahetus, hagivastuse koostamine ning lisade komplekteerimine, suhtlus ekspertidega, hagivastuse kohtule edastamine); 2) 31.10.2016 arve nr 2016270 summas 45,83 eurot (ilma km-
2. ta)– õigusteenus 25 min ulatuses perioodil 06.10.2016-10.10.2016 (sh tunnistaja andmete kohtule edastamine ning tutvumine 10.10.2016 kohtumäärusega); 3) 30.11.2016 arve nr 2016295 summas 614,17 eurot (ilma km-
3. ta)– õigusteenus 5 h 35 min ulatuses perioodil 04.11.2016-21.11.2016 (sh tutvumine kohtumäärusega ja hageja vastusega, arvamus, sellega seonduv suhtlus kliendiga, hageja seisukohale vastuse koostamine ja sellega seonduv suhtlus kliendiga, menetlusdokumendi täiendamine ja kohtule väljasaatmine, tutvumine kohtumäärusega ning sellega seonduv suhtlus kohtuga, tunnistaja andmete esitamine); 4) 13.02.2017 arve nr 2017027 summas 1070,68 eurot (ilma km-
4. ta)– õigusteenus 4 h 50 min ulatuses perioodil 04.01.2017-10.02.2017 (sh suhtlus kliendiga ja kohtuga seoses kohtuistungi aegadega, tutvumine hageja uute seisukohtadega, nendega seonduv analüüs ja suhtlus kliendiga, tunnistajale küsimuste koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja menetluskulude nimekirja koostamine) summas 997,30 eurot ning sõidukulu seoses 08.02.2017 istungiga Paide kohtumajas summas 73,37 eurot; Eeltoodust tulenevalt on hageja kandnud lepingulise esindaja kulusid kokku summas 3334,85 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabitoimingud ka reaalselt teostatud.

§ 176

lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja esindaja on 08.02.2017 ja 13.02.2017 menetluskulude nimekirjasid esitades vastava kinnituse andnud (II kd tl 16; 46). Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduste, nende lisade ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja vajalikud

§ 175

lg 1 tähenduses vaid osaliselt, mistõttu kohus vähendab hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukusastet, kostja esindaja tehtud toiminguid ja menetlusdokumentide mahtu, on õigusabile põhjendatud kohaldada kostja esindaja tunnihinda 110 eurot, mida hageja ei ole 7 2-16-13478 vaidlustanud. Samas aga on kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole panna kostjale kohustuseks hüvitada hageja esindaja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamise ja menetluskulude nimekirjade koostamiste eest kantud menetluskulud. Riigikohus on korduvalt leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

Eeltoodule tuginedes ning tulenevalt asjaolust, et menetluskulude nimekirjast ning nimekirjale lisatud arvest nr 2017027 ei nähtu konkreetne ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele, vähendab kohus hageja 08.02.2017 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas toodud kohtuistungiks ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu 06.02.2016 2 h ulatuses, summas 220 eurot poole võrra, s.t loeb põhjendatuks vaid menetluskulu kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud ajale 1 h ulatuses summas 110 eurot. Riigikohus on oma 3. juuni 2013 määruses 3-2-1-65-13 leidnud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, so transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus.

§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.

§ 217

lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd

§ 144

p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks kuluks otsene sõidukulu marsruudil Tallinn-Paide-Tallinn (185 km) summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, s.o 55,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku summas 3206,98 eurot, millest lepingulise esindaja tasu on 3151,48 eurot ning otsene sõidukulu 55,50 eurot. Kostja menetluskulust kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 100%. Kostja on taotlenud, tuginedes

§ 177

lg-le 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi kohtunik 8