Obsah (4)
§ 121§ 45§ 201§ 43KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2563 AN kaeb
§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Riigiprokuratuuris registreeriti 07.11.2016 AN pöördumine seoses Põhja Ringkonnaprokuratuuri 31.10.2016 vastusega nr PRP-13/16/319-(11,12). AN leidis, et Põhja Ringkonnaprokuratuur oleks tema poolt esitatud teabe pinnalt pidanud alustama kriminaalmenetluse ning käsitas kaebaja pöördumisi ebaõigesti märgukirjadena, mitte kuriteoteatena.
- Prokuratuur jättis 25.11.2016 alustamata kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXX. 02.12.2016 jättis ringkonnaprokurör Toomas Tomberg läbi vaatamata AN 30.11.2016 kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale, leides, et AN ei ole kannatanu. Riigiprokuratuur jättis 14.12.2016 määrusega rahuldamata AN kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri 02.12.2016 kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.01.2017 määrusega asjas nr XXX (XXXXXXXXXXXX) rahuldamata AN taotluse Riigiprokuratuuri 14.12.2016 määruse vaidlustamise eesmärgil riigi õigusabi saamiseks. 3-16-2563
- Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör T. Pern vastas 07.12.2016 AN 07.11.2016 pöördumisele, et kriminaalasja alustamata jätmine ning kaebaja pöördumiste käsitamine märgukirjadena on olnud õiguspärane. Kui pöördumises ei ole viiteid kuriteo toimepanemisele, tuleb seda käsitada märgukirjana vaatamata sellele, et see on pealkirjastatud kuriteoteatena või -kaebusena.
- AN esitas 12.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada kaebaja kuriteoteate märgukirjana käsitamise õigusvastasus. Ühtlasi palus kaebaja tunnistada õigusvastaseks tema avaldusele vastamisel tähtajast mittekinnipidamise.
- Tallinna Halduskohus tagastas 26.01.2017 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja vaidlustab sisuliselt seda, et prokuratuur luges kaebaja kuriteoteated märgukirjadeks. Kaebaja eesmärgiks on seega, et algatataks ja viidaks läbi kriminaalmenetlus. Prokuratuur on kriminaalmenetluse alustamiseks aluse puudumise osas 25.11.2016 seisukoha võtnud, jättes kriminaalmenetluse XXXXXXXXXXXX alustamata. Kaebaja esitas kriminaalmenetluse algatamata jätmise peale 30.11.2016 kaebuse, mille ringkonnaprokurör T. Tomberg jättis 02.12.2016 määrusega läbi vaatamata. Tegemist on olemuselt kriminaalmenetlust puudutava vaidlusega. Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1). Kui esinevad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud, kriminaalmenetlust ei alustata (KrMS § 198 lg 1 ja § 199). Kui kriminaalmenetlus jäetakse alustamata, on üksnes kannatanul õigus edasikaebuse esitamiseks, kuid ka sel juhul võib kaebuse esitada prokuratuurile, seejärel Riigiprokuratuurile ning lõpuks ringkonnakohtule (KrMS § 207, § 208), sh on õigus kaevata ka mõistliku menetlusaja põhimõtte rikkumise peale (KrMS § 208 lg 2 p 5). Kaebaja ei ole kannatanu ega isik, kes oleks võimalikus kriminaalmenetluses menetlusosaline. Ka kriminaalmenetluse käigus tehtud menetlustoimingute või määruste peale saab isik kaevata üksnes juhul, kui ta leiab, et menetlusnõudeid on rikutud ning rikkumine on kaasa toonud isiku õiguste rikkumise. Kaebusele lisatud prokuratuuri vastusest ilmneb, et seesuguseid väiteid kaebaja oma pöördumistes esitanud ei ole. Ka kaebaja ise ei viita kaebuses, milles tema õiguste rikkumine seisneb. KrMS § 228 lg 2 järgi on menetlusvälisel isikul õigus prokuratuuri poolt tehtud menetlustoimingu vaidlustamiseks pöörduda kaebusega Riigiprokuratuuri poole ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus eeluurimiskohtunikule. Halduskohtul ei ole pädevust otsustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise õiguspärasuse üle ega kohustada uurimisasutust vaatama uuesti kuriteoteadet läbi või alustama kriminaalmenetlust või hindama kaebaja pöördumiste menetlemise aja õiguspärasust. Isegi kui tõlgendada kaebaja nõuet üldisena ning eesmärgiga tuvastada prokuratuuri tegevuse õigusvastasus kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimisel ja menetlemisel tähtaega rikkudes, tuleks kaebus siiski tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu
§ 121
lg 2 p 1 alusel.
§ 45
lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja õiguste kaitseks on olemas tõhusamad vahendid (kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate vaidlustamine). Ka ei oleks tuvastamisnõude esitamine preventiivsest huvist lähtuvalt võimalik. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidigi õigusvastaselt käituda. Puudub reaalne oht, et Põhja Ringkonnaprokuratuur võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda. Ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei annaks õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.
§ 45
lg 2 lause 3 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimine 2
(3)3-16-2563 ei saanud kaebajale tekitada varalist kahju ega kahjustanud hüvesid, mille puhul oleks alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses.
- AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 26.01.2017 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitas jäämist oma halduskohtule esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning
§ 201lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata osas.
- Ringkonnakohus omistab praeguses asjas otsustava tähtsuse sellele, et prokuratuur on otsustanud 25.11.2016 jätta kriminaalmenetluse XXXXXXXXXXXX alustamata ning kaebaja kaebust selle peale on menetletud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Tallinna Ringkonnakohus leidis 11.01.2017 määruses asjas nr XXX (XXXXXXXXXXXX), et asja materjalidest nähtuvalt ei saa kaebajal olla kriminaalmenetluses kannatanu seisundit ning Põhja Ringkonnaprokuratuur on põhjendatult jätnud AN kaebuse läbi vaatamata ning Riigiprokuratuur kaebuse läbi vaatamata jätmise peale esitatud kaebuse rahuldamata. Halduskohtu pädevuses ei ole revideerida neid kriminaalmenetluses menetlejate poolt võetud seisukohti. Kaebajal oli õigus vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmist teistsuguses menetluskorras ning halduskohus on õigesti leidnud, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustada pöördumistele vastuse saamist ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ettenähtud korras. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebaja 07.11.2016 registreeritud avaldusele 07.12.2016 vastamisel ei ole rikutud viimati nimetatud seaduse §-s 6 sätestatud tähtaega.
- Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt kaebaja kuriteoteadete märgukirjadena käsitamise õiguspärasuse üle on kaebaja algatanud vaidluse ka haldusasjas nr 3-16-2473, milles pole jõustunud kohtulahendit.
§ 43
lg 1 p 3 sätestab, et kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 3
(3)