2-16-123886 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-123886 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2017. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Kohtuasi Aktiva

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Aktiva Finants OÜ esitas hagi A K vastu võlgnevuse nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS sõlminud alljärgnevad liitumislepingud: 11.10.2011 nr 1387152; 16.04.2012 nr 1708280, 09.10.2012 nr 20717486, 11.10.2011 nr 1387152, 09.10.2012 nr 2071477 ning 16.04.2012 nr 1708431, millede alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale teenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvele märgitud tähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015.a nõude kostja vastu põhisummas 557,11 eurot OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja võlgneb hagejale kokku 1114,17 eurot (põhivõlg 557,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 551,06 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus koos sissenõutavaks muutunud viivised 1114,17 eurot ja menetluskulud, millest riigilõiv 155 eurot ning esindustasu 950 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 alusel. Kohus selgitas kostjale, et kohus menetleb hagi

§ 405kohaselt lihtmenetluses.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 2

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus loeb

§ 407

lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Esialgne võlausaldaja on sõlminud kostjaga lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt

§ 438

lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on

1. mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Kohus tuvastas, et tüüptingimustes kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas /p. 7.8/ on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viiviste arvestamise ajal olnud 8 % aastas. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). 3

§ 163

lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. . Hagi rahuldati osaliselt, seega jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskuludest 59% jääb kostja kanda ning 41 % hageja enda kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamiselt kokku 200 eurot ja õigusabikulud kokku 950 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 200 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 120 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on masshagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kolme tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, leiab kohus, et on põhjendatud õigusabikulud kokku summas 120 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskuludena välja 59% kindlaksmääratud menetluskuludest, milleks on 188,80 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4