1-16-5273/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 17.02.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5273 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Eno Tuivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ENO TUIV, isikukood 36601072222, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 10.11.2009 ja lõpp 15.02.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.02.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ENO TUIV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Eno Tuivile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.01.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eno Tuivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 22.11.2016 otsusega tunnistati Eno Tuiv süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti talle 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Helsingi Apellatsioonikohtu 05.11.2009 otsusega mõistetud karistuse 9 aastat 1 kuu 5 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 3 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.11.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et on suveks juba 9 aastat vangis olnud ning on vanglas palju õppinud. On vangistuses esimest korda. Vangla töötaja löömisest, mis juhtus kogemata rüseluse käigus, on juba aasta möödas. Vabanedes hakkab tööd tegema, tahab teha oma firma, mis hakkab veoteenuseid pakkuma. Tal on alaealine laps, kes käib koolis ning keda ta ei ole 3 aastat näinud. Tal on ka 345 eurot võlgasid, mida tahab maksma hakata. Vangistusseaduse § 69 sätteid rikkus, kuna kongikaaslasega oli lahkarvamusi, kuid nüüd ei ole juba aasta aega ühtegi distsiplinaarkaristust olnud. Varem töötas koristajana, kuid nüüd on üldosakonnas ning tööd ei anta. Prokurör ei toeta samuti isiku ennetähtaegset vabastamist. Isik on karistuse kandmise ajal toime pannud uue kuriteo ning teda on paigutatud Vangistusseaduse § 69 alusel üksikkambrisse, kuna ta ähvardas teisi vange ja vanglatöötajaid. Seega palub prokurör mitte vabastada Eno Tuiv vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et ta viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju pidada potentsiaalselt tugevaks isiku edaspidise käitumise mõjutamisel. Isikut on kriminaalkorras karistatud kokku 5-l korral. Seega ei ole isiku varasemad tingimuslikud karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud raskemaks, käesolev kuritegu on muuhulgas raske esimese astme rahvatervisevastane narkokuritegu, varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid, ka vägivalda kasutades. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma vennale kuuluvas talus, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on vangis olles osalenud tööhõives koristajana. Vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek. Varem on enda sõnul majanduslikult hakkama saanud, kuid narkokuriteo pani toime suure rahalise kasu saamiseks, varasemad varavastased kuriteod samuti materiaalse kasu saamise eesmärgil. Sellest järeldub, et isik ei oska olemasolevate vahenditega toime tulla. Samuti on ta teiste poolt väga mõjutatav, kuid ise seda probleemiks ei pea. Kinnipeetav süüdistab oma ebaõnnestumistes teisi, endas näeb süüd vaid osaliselt. Kasutab eesmärkide saavutamiseks vägivalda ning eitab probleeme. Kinnipeetav on viibinud psühhiaatrilisel ravil ning oma ebastabiilsest emotsionaalsest seisundist tulenevalt võib olla ohtlik teistele. Viimane kuritegu on toime pandud vanglas, ründas ametnikku. Samuti on tema suhtes kohaldatud Vangistusseaduse § 69 alusel täiendavaid julgeolekumeetmeid, kuna ähvardas kaaskinnipeetavaid ja vanglaametnikke. Seega on tegemist isikuga, kes ei suuda vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka range järelevalve all viibides suutnud alluda korraldustele, järgida kehtestatud nõudeid ning hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 21% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 32%, milliste näol on tegemist keskmiselt arvestatavate riskidega. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, kuna isik on varem katseajal olles rikkunud talle kohaldatud nõudeid. Seega puudub kohtul kindlus selles, et seekord kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ja üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et Eno Tuivi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Eno Tuivi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kristel Vedro (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
3. veebruari 2017 määrus jätta muutmata.
4. Määruskaebus jätta rahuldamata. 17.02.2017 kohtumäärus 1-16-5273 jõustus
5. märtsil
6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Lea Herne (allkirjastatud digitaalselt) referent