Obsah (4)

§ 1043§ 127§ 1045§ 129

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse avaldamise aeg ja koht 01. veebruar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-11863 Ee

§ 1043

kohaselt on deliktilise kahju hüvitamise eeldusteks isikule kahju tekitamine (st tegu ja kahju ning nendevaheline põhjuslik seos) ning kahju tekitaja teo õigusvastasus. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16, p 15;
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-16, p 11;
5. juuni
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-16, p 14). Kostja põhjustas ohvri surma, mis on tuvastatud kriminaalmenetluses ning on siduv käesolevas tsiviilmenetluses. Kostja tunnistati kriminaalasjas nr 1-13-11203 süüdi KarS § 114 p 1 alusel. Seega on kohus tuvastanud, et tegu põhjustati kostja poolt. 3 Kohus on tuvastanud kriminaalasjas nr 1-13-11203 tehtud otsusest, et kokku oli kulu ohvri matustele 992,70 eurot, millest XXXX mõisteti varalise kahjuna kriminaalasjas nr 1-1311203 välja summa, millest oli maha arvestatud hageja poolt matusekulude katteks tasutud hüvitis summas 448 eurot. Seega on alusetu kostja vastuväide, et matusekulud summas 448 eurot on kostjalt juba varasemalt välja mõistetud. Kohus on samuti tuvastanud, et ohvri kolme alaealise lapse esindajale XXXX maksti hageja poolt hüvitis tulenevalt alaealiste laste toitja kaotusest kokku summas 9 141,99 eurot (tl 11). Seega tekkis XXXX kahju tulenevalt matusekuludest summas 448 eurot ning XXXX tulenevalt ohvri laste toitja kaotusest summas 9 141,99 eurot. Seega on tekkinud kahju suurus käesolevas tsiviilasjas kokku on 9 589,99 eurot.

§ 127

lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju tekkimine on kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10). Kohus märgib, et tekkinud kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja teoga ja teo tagajärjel ohvri surma tagajärjel tekkinud kuludega. Matusetoetuse ning toitjakaotuspensioni maksmise OAS alusel tingis kuriteoohvri surm, mille toimepanemise eest kannab karistust kostja.

§ 1045lg 1 p 1 kohaselt oli kostja tegu, surma põhjustamine, ka õigusvastane.

Kostja ei ole tõendanud enda süü puudumist. 7.

§ 129

lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud.

§ 129

lg 3 kohaselt kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. OAS § 9 lg 3 p 1 kohaselt on hüvitust õigus saada ülalpeetaval, kes vastab riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 toodud alustele. RPKS § 20 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud lapsel, kes on alla 18-aastane. Lapse õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte.

1. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas kõik kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kostja on kahju eest vastutavaks isikuks. XXXX ja XXXX kui hüvitise saajatel oli õigus nõuda kahju hüvitamist ja hageja hüvitas hüvitise saajatele kostja eest OAS § 8 lg 1; § 9 lg 4 ja § 13 ning OAS § 17 alusel kokku 9 589,99 eurot. OAS § 31 alusel on hagejal õigus nõuda XXXX ja XXXX välja makstud hüvitise kokku summas 9 589,99 eurot regressi korras kostjalt hüvitamist. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 9 589,99 eurot. Asjaolu, et kostjal puudub käesoleval ajal vara kahju nõude hüvitamiseks, ei anna alust kahju nõude rahuldamata jätmiseks. Kohus märgib selgitusena, et XXXX kahju suurus käesolevas tsiviilasjas on seotud üksnes hageja poolt välja makstud hüvitise suurusega OAS alusel ning see ei välista XXXX kahjuvõi kulutuste hüvitamise nõudeid teistel õiguslikel alustel.
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 4 TsMS § 145 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad kostjalt välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik 5