← Eesti

2-16-100052/20

Obsah (5)§ 142§ 407§ 162§ 174§ 177

2-16-100052 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 15.veebruar 2017, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-100052

§ 142lg 1, 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud AS SEB Liising esitas 04.01.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Janek Kuusk 1919,68 euro saamiseks. Kohus tegi 14.01.2016 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 31.03.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS SEB Liising nõude Janek Kuuse (Kuusk) vastu Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus jättis 05.04.2016 hageja hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja 14 päeva alates määruse esindajale kättetoimetamisest puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esindaja esitas 19.04.2016 hagiavalduse koos lisadega. Pärnu Maakohus võttis 20.04.2016 kohtumäärusega hageja hagiavalduse menetlusse ning toimetas hagiavalduse ärakirja koos lisadega ning asja menetlusse võtmise määrusega kostjale. Kuna kohtule ega ka hagejale ei ole teada kostja tegelik elu- või viibimiskoht, taotles hageja esindaja 03.01.2017 kostjale Janek Kuusk menetlusdokumentide kättetoimetamist avalikult Ametlikes Teadaannetes. Pärnu Maakohtu 04.01.2017 määrusega toimetati kostjale Janek Kuusk menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu ning kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul pärast menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemise päevast, s.o 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Nimetatud väljavõte ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.01.2017. Kostja ei ole määratud tähtajaks esitanud kirjalikku vastust AS SEB Liising hagile.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus AS SEB Liising hagi Janek Kuusk vastu tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud avalikult.

§ 407lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu 23.10.2013 hageja ja kostja vahel sõlmitud liisingulepingust nr L13109532, mis öeldi hageja poolt 16.09.2015 erakorraliselt üles kuna kostja ei tasunud liisingulepingust tulenevaid rendimakseid tähtaegselt. Peale liisingulepingu ülesütlemist on hageja kostjalt liisingueseme tagastamisteenuse abil kätte saanud, hageja on liisingueseme võõrandanud, kuid liisingueseme müügihinnast ei olnud võimalik rahuldada kõiki hageja liisingulepingust tulenevaid nõudeid kostja vastu, mistõttu võlgneb kostja hagejale liisingulepingust tuleneva võlgnevusena 1919,67 eurot. Hagiavalduse punkti 5 kohaselt koosneb võlgnevus rendimaksete võlgnevusest summas 418,19 eurot, viivisest summas 20,50 eurot, lepingu ülesütlemisteatise tasust summas 7,20 eurot, vara 2 2-16-100052 tagastus- ja transporditeenuse tasust summas 205 eurot, vara turuväärtuse hindamise tasust summas 102 eurot, auto keemilise sisepesu ja värvkatte poleerimise tasust summas 200 eurot, müügikahjumist summas 581,78 eurot ning müügiteenusest summas 385 eurot.
  2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Asjaolu, et kostjal on tasumata nõuetekohaselt talle esitatud rendiarved, annab tunnistust, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Samuti on hageja õigustatud kostjalt nõudma liisingulepingu ülesütlemisest tingitud lisakulutuste hüvitamist. Kuna kostja eelnimetatud kohustusi vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuste täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
  3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja on hagiavalduse
  4. leheküljel taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist summas 33,74 eurot, samas on hageja hagiavalduse 5.punktis toodud liisingulepingust tuleneva nõude arvestuse juures arvestanud viivist summas 20,50 eurot. Arvestades, et hageja põhinõue kostja vastu on kokku summas 1919,67 eurot, mis koosneb rendimaksete võlgnevusest summas 418,19 eurot, lepingu ülesütlemisteatise tasust summas 7,20 eurot, vara tagastus- ja transporditeenuse tasust summas 205 eurot, vara turuväärtuse hindamise tasust summas 102 eurot, auto keemilise sisepesu ja värvkatte poleerimise tasust summas 200 eurot, müügikahjumist summas 581,78 eurot ning müügiteenusest summas 385 eurot, on kohtu hinnangul hageja nõue viivise saamiseks hagiavalduse punktis 5 nõutud ulatuses – so 20,50 eurot – asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 177

lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt koosneb hageja menetluskulu hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust summas 225 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub lisaks, et 3 2-16-100052 hageja esialgsele menetluskulule lisandub kohtutäituri tasu ebaõnnestunud menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 36 eurot. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses, s.o kokku summas 261 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.