alusel viiekuulise vangistusega tingimisi
Tõkend – ei ole kohaldatud.
MS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Aare Kookmaa
järgi ning karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada Aare Kookmaa eelvangistuses viibitud aeg 12.11.2016.a – 14.11.2016.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda Aare Kookmaa kandmata karistuseks 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada Aare Kookmaale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.11.2014.a otsusega nr 1-14-9221 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 (viie) kuu vangistuse võrra ning mõista Aare Kookmaale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja
alusel asendada 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 357 (kolmesaja viiekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb Aare Kookmaal ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel on Aare Kookmaa kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Aare Kookmaa kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Aare Kookmaalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 4. aprillil 2017.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. 2.
lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 24.11.2016.a määruse nr 1-1610215 alusel arestitud kuriteo toimepanemise vahend – Aare Kookmaale kuuluv ning Ain Kookmaa nimele registreeritud sõiduauto Mercedes Benz 190E registreerimismärgiga xxxxxx VIN-kood WDB2010181F991566, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale.
Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vara valitsejaks Siseministeerium. Kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist käsutamiskeeluna (
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Aare Kookmaale karistuseks seitse kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 12.-14. november 2016, s. o kolm päeva, kandmisele kuulub seega kuus kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 27.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – viie kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks üksteist kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 357 (kolmesaja viiekümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta ja kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Aare Kookmaa kohustatud täitma kontrollnõudeid vastavalt
lg 1 sätestatule: elama kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 1 kohaselt võtta Aare Kookmaalt mootorsõiduki juhtimisõigus ära viieks kuuks.
lg 1 alusel konfiskeerida Aare Kookmaalt tahtliku süüteo toimepanemise vahend – sõiduauto Mercedes Benz 190E registreerimismärgiga xxxxxx VIN-kood WDB2010181F991566, mis Liiklusregistris on registreeritud Ain Kookmaa nimele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel hüvitab süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud: sundraha 645 eurot; määratud kaitsjale Kalju Kutsarile makstava tasu 102 eurot, s. o kokku summas 747 eurot. Aare Kookmaa ja tema kaitsja taotlevad menetluskulude vähendamist, sest isiku põhiline sissetulek on invaliidsuspension 330 eurot kuus, jättes kaitsja sõidukulud summas 54 eurot riigi kanda, seega jätta isiku kanda menetluskulud summas 693 eurot ning võimaldada kanda seda ositi ühe aasta jooksul, s. o 57.75 igakuiselt 12 kuu jooksul. Prokurör on sellega nõustunud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Aare Kookmaa aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Aare Kookmaa, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. 4
Kohtu seisukoht menetluskulude osas Aare Kookmaa menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 102 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Aare Kookmaa on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise vähendamist ja ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades et Aare Kookmaa on 80 % töövõimetu ja ainsaks sissetulekuks on pension 330 eurot, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus Aare Kookmaa sundrahast 60 eurot ja kaitsja sõidukulud summas 54 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades Aare Kookmaa varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 693 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.