lg 1 sätestab, et kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Samas sätte lg 2 näeb ette, et ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Kostjad on seisukohal, et kõnealusel juhul ei ole asenduskohustuse kohaldamise eeldused täidetud. Isegi kui hageja nõudeks on alus, siis ei näe
Seega on hageja nõue vanavanematelt elatise saamiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.2015 põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-75-11 selgitanud, et vanavanematel ei teki lapselapse ülalpidamisel solidaarkohustust. Mitu sama astme sugulast täidavad
lg 3 järgi ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga. Seega ei ole seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas hageja nõue, milles ta nõuab kostjatel solidaarselt elatist summas 195 eurot.
lg-st 1 tuleneb, et isik vabaneb 3 2-15-17846 ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostjate sissetulekud ja varaline seis ei võimalda neil ülalpidamiskohustust täita. Lisaks enda ülalpidamisele tuleb kostja II ka pidada üleval oma alaealist last XXXX. Kuna laps ei ela koos kostjaga II on viimasel kohustus maksta lapsele elatist. Teadupoolest on lapse seadusjärgne elatis käesoleval ajal summas 215 eurot. Hageja väidab hagiavalduse lk 4-5, et lapse igakuised kulud on ca 667 eurot. Sellises suuruses kulude kohta ei ole hageja aga esitanud ainsatki tõendit. Kostjad on seisukohal, et seni kuni hageja ei tõenda, et lapse põhjendatud kulud on suuremad, kui tuvastatud tsiviilasjas nr 2-13-50340, tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda eeldusest, et lapse igakuine kulu on 299,50 eurot. Kostjad on seisukohal, et hageja II nõue õigusabikulude hüvitamiseks, mis ei ole seotud käesoleva kohtuvaidlusega, on ilmselgelt alusetu. Isegi kui hageja on konsulteerinud enne hagi esitamist advokaadiga (mida hageja ei ole väitnud ega tõendanud), ei ole see kulu, mis kuuluks kostjate poolt hüvitamisele, kuna kostjad ei ole sellist kulu (kahju) hagejale põhjustanud. Kostjad paluvad jätta rahuldamata XXXXi hagi kostjate vastu asenduskohustuse määramiseks elatise nõudes (sh tagasiulatuv elatise nõue), jätta rahuldamata XXXXi hagi kostjate vastu kahju hüvitamise nõudes ja jätta kõik menetluskulud hagejate kanda. Hagi täpsustus XXXX oma lapsele elatist ei maksa, tema vastu on algatatud 2 kriminaalmenetlust, isikul puuduvad vahendid elatiskohustuse täitmiseks. Hetkel on võlgnevus ületanud 5 000 eurot. 21.04.2016 toimunud Harju Maakohtu istungil kohustas kohus hagejat täpsustama oma nõudeid. Hagiavalduse kohaselt on hageja I XXXX (hageja) ja ekslikult märgitud XXXX XXXX (hageja) seaduslikuks esindajaks lapse ema - hageja II - XXXX. Kõik hagis esitatud nõuded on esitanud hageja I poolt. Lapse seaduslikul esinejal ei ole vanavanemate vastu nõuded ja ta ei saa olla elatise asjades hagejaks. Sellest tulenevalt tuleb pidada antud asjas XXXX hageja I-ks ja XXXX lapse seaduslikuks esindajaks. Kuivõrd XXXX pöördus 26.06.2015 vanavanemate poole palvega tasuda XXXXi eest lapsele seadusest tulenev elatis hiljemalt 05.07.2015, millest vanavanemad keeldusid, tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt 01.07.
) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning
Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel kohustus anda lapsele ülalpidamist.
lg 2 kohaselt annab alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. Seega peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad ning lapse vanavanematel saab olla üksnes asenduskohus ülalpidamiseks, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Lapse ülalpidamise asenduskohustuse sätestab
.
lg-st 1 nähtub, et kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sama sätte lg 2 sätestab, et ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Seega saab asenduskohustus
lg 2 kohaselt tekkida juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud esimese astme sugulase(te)lt, s.o lapse vanema(te)lt ei ole võimalik ülalpidamist 6 2-15-17846 saada või seda on ülemäära raske saavutada ja sellisel juhul annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on lahendis 3-2-1-75-11 jõudnud seisukohale, et
lg 2 esimese lause mõtteks on tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isikult ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Hageja palub asenduskohustusena kostjatelt välja mõista hageja kasuks elatis, kuna vaatamata erinevatele sooritustele ja mõjutusvahenditele on elatise väljanõudmine XXXX raskendatud. Hagejale on Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2014 kohtuotsusega välja mõistetud XXXX tütre XXXXi kasuks igakuine elatisraha, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale alates 28.03.2014 ja elatis tagasiulatuvalt alates 10.04.2013 kuni 27.03.2014 summas 1901,29 eurot. Võlgniku XXXX suhtes on 02.01.2015 algatatud täitemenetlus nr 026/2014/2477 sissenõudja XXXX avalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-50340 alusel. Elatisraha võlgnevus 09.09.2015 seisuga 1358,85 eurot on tõendatud kohtutäitur Mati Roodese 09.09.2015 tõendiga täiteasjas nr 026/2014/
lg 2 ja
lg 2 rakendamise eeldused ning praegusel juhul on vanavanemal tekkinud alaealise lapse ülalpidamise asenduskohustus. Kuivõrd elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Kuna eeldused kostjatelt asenduskohustusena elatise saamiseks on täidetud, tuleb kohtul järgmisena tuvastada väljamõistetava asenduskohustuse suurus. Hageja nõudeks on kostjatelt elatise väljamõistmine miinimumsummas, alternatiivsena välja mõista XXXXilt lapselapse XXXXi kasuks igakuine elatusraha summas 65 eurot ja XXXXilt lapselapse XXXXi kasuks igakuine elatusraha summas 150 eurot, mis kokku vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja tagasiulatuvalt alates 01.07.2015 igakuiselt summas 195 eurot. Kostjad väidavad, et nende sissetulekud ja varaline seis ei võimalda neil ülalpidamiskohustust täita. Kostja I väidab, et tema sissetulek ja varaline seis on vaevu piisavad, et ennast üleval pidada ning tal puuduvad vahendid lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kostja II on seisukohal, et arvestades kostja II sissetulekuid, igakuiseid kulusid ning asjaolu, et kostja II ülalpidamisel on alaealine laps XXXX, puuduvad kostjal II vahendid hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Juhul, kui kostjalt II mõistetakse välja elatis hageja kasuks, siis kahjustab see kostja II ja kostja II alaealise lapse ülalpidamisvõimet.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega vanavanem vabaneb ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda
lg 1 mõttes lapsele ülalpidamist anda, mistõttu tuleb kohtul järgnevalt hinnata kostja I ja kostja II võimalusi hagejale ülalpidamist anda. Kostja I sissetulek on Eesti riigi töövõimetuspension 180,97 eurot kuus ning XXXX riigi töövõimetuskindlustus 189 eurot kuus, seega moodustab kostja I igakuine sissetulek kokku 369,97 eurot. Kohus on nõudnud krediidiasutuselt välja kostja I pangakontode väljavõtted ja ei ole tuvastanud, et kostja I omaks lisaks eelnevalt märgitule täiendavat sissetulekut. Kostja I on seisukohal, et lisaks on ka Maksu- ja Tolliameti tõendiga kostja I sissetuleku suurus usaldusväärselt tõendatud. Lisaks on kostja I toonud täiendavalt esile, et saab ka XXXX riigi töövõimetuskindlustust 189 eurot kuus. Kohus nõustub, et puudub mistahes alus arvata, et kostja I varjab oma sissetuleku suurust. Kostja I on kohtule selgitanud, et kontol seisuga 10.06.2015 kajastatud algsaldo 3112,57 eurot on seotud kostja I elukohas aset leidnud kahjujuhtumiga, mille tulemusena hüvitas kindlustusandja kostjale I kahjujuhtumiga tekitatud kahju summas 4900 eurot. Seda on kostja I kohtule kindlustusandja poolse e-kirjaga tõendanud. Lisaks selgitab kostja I, et pärast hüvitise väljamaksmist alustati katuse taastamist ning vastavaid töid teostati kuni novembrini 2015 ning tööde teostajaks oli XXXX, kelle majandus- ja kutsetegevuseks on ehitustööde teostamine ning nimetatud isikule on tehtud ülekandeid katuse remondiga kaasnenud kulude katteks. Pärast katusetööde valmimist lõppesid kostja I kontolt maksed XXXXile. Kohus ei 8 2-15-17846 nõustu hageja väitega, et kostja I peab üleval oma täisealist poega. Kohus on kontrollinud, et XXXX on juhatuse liige kahes firmas, mille põhitegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Seega leiab kohus, et pole alust kahelda, et maksed XXXXile on tehtud tema töö eest katuse parandamiseks. Ühtlasi selgitab kostja I, et pangaautomaat asub tema elukohast 25 km kaugusel ja seetõttu teeb ta ka ülekandeid naabritele, sugulastele jt, kes toovad kostja I palvel talle linnast vajalikke toiduaineid, olmevahendeid jms. Kohus leiab, et see on eluliselt usutav ja selles pole alust kahelda. Kohus on seisukohal, et kostja I poolt kohtule esitatud tõendid ja Swedbank AS pangakonto väljavõte ei anna alust asuda seisukohale, et kostja I igakuised kulud ei ole täiel määral seotud tema enese ülalpidamisega või ei ole mõistlikud. Kostja I ainus kinnisvara on tema alaline elukoht aadressil XXXX. Kostjale I ei kuulu osalusi äriühingutes ega registrisse kantud vallasvara. Kostja I märgib oma igakuisteks väljaminekuteks keskmiselt ühes kuus eluasemekulu umbes 136 eurot, toidukulu umbes 120 eurot, TV/sideteenused ja perioodika umbes 65 eurot, tervishoid umbes 20 eurot, riided ning jalanõud umbes 10 eurot, majapidamiskulud/kodukaubad umbes 15 eurot, meelelahutus 3 eurot, transport umbes 11 eurot, muud kaubad ja teenused umbes 10 eurot (köide II, tlk 25-26). Seega keskmine kulu on kokku umbes 390 eurot. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja I kirjeldatud kulutused ei ole usutavad, sest isik ei ole oma kulutusi ostutšekkidega tõendanud. Kohus selgitab, et Swedbank AS väljavõttega on kostja I kulud tõendatud ning leiab, et need on igati mõistlikud. Juba ainuüksi igakuised maksed XXXX AS-le, XXXX, AS XXXX ja AS XXXX rendi eest on juulikuus 99,50 eurot, augustikuus 106,11 eurot, septembrikuus 85,12 eurot, oktoobrikuus 82,82 eurot, novembrikuus 72,87 eurot. Seega kuus keskmiselt 89 eurot, mis on umbes ¼ kostja I sissetulekust. Lisaks on üldteada asjaolud, et inimene sööb ja vajab riideid, lisaks on muud vältimatud kulutused, nt hügieenitarbed ja ravimid, mille keskmise kulu kostja I on samuti eelnevalt välja toonud. Kohtul ei ole alust nende mõistlikkuses kahelda. Kohus asub seisukohale, et ainuüksi vältimatute püsikulutuste suurus ületab kostja I sissetulekute suuruse, mistõttu tuleb tuvastada, et kostja I igakuine sissetulek kulub täielikult ära tema enese igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kostja I sissetulek ja varaline seis on vaevu piisav, et ennast üleval pidada, mistõttu tal puuduvad vahendid lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kohus asub seisukohale, et kostjale I ei kuulu sellist vallasvõi kinnisvara, mille realiseerimisest saadavat tulu oleks võimalik kasutada hageja ülalpidamiseks. Seega arvestades kostja I sissetulekuid ja varalist seisundit, on kohus jõudnud seisukohale, et kostja I ei ole enda tavalist ülalpidamist kahjustamata võimeline hagejale ülalpidamist andma ning seetõttu vabaneb kostja I
lg 1 alusel täielikult oma lapselapsele elatise tasumise asenduskohustuse täitmisest. Kostja II sissetulek on töötasu, mille suuruseks on umbes 813 eurot (töötasu suurus varieerub 716 eurost kuni 885 euroni). Swedbank AS pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja II 9 2-15-17846 töötasu 2015 aasta juunikuus oli 716,58 eurot, juulikuus 885,45 eurot, augustikuus 813,57 eurot, septembrikuus 813,61 eurot, oktoobrikuus 813,57 eurot, novembrikuus 813,57 eurot. Kostja II on selgitanud, et tema kontole laekuv autohüvitis ca 335 eurot, on tööandja poolt kostjale isikliku sõiduauto kasutamisega kaasnenud kulude kompenseerimine ning tegemist ei ole (töö)tasu osaga. Kohus peab seda usutavaks, kuivõrd tööandja on nimetatud summat tasunud kostjale II selgitusega autohüvitis. Seega seda ei saa arvestada kostja II sissetuleku hulka. Lisaks selgitab kostja II, et tema kontole XXXX ja XXXX laekunud maksed kokku summas 17 312,38 eurot on XXXX Hiiumaa suvemaja ja sauna katuste materjalide soetamiseks ja ehitustööde eest tasumiseks, samuti XXXX kuuluvale kinnistule ulukite söödapõllu ja jahikantsli rajamise eest. Kohus leiab, et nimetatud selgituses ei ole alust kahelda. Ühtlasi ei olnud nimetatud maksed igakuised. Nimetatud maksed olid tehtud vaid juuni-, juuli- ja oktoobrikuus, mistõttu on usutav, et need summad olid mõeldud materjalide soetamiseks ja ehitustööde eest tasumiseks. Sellest tulenevalt ei saa neid arvestada ka kostja II sissetuleku hulka. Kostja II maksab igakuiselt oma alaealisele lapsele XXXXile elatist. Swedbank AS pangakonto väljavõttest nähtub, et 2015 aasta juulikuus oli selleks 127,82 eurot, augustikuus 127,82 eurot, septembrikuus 127,82 eurot, oktoobrikuus 127,82 eurot ja novembrikuus 127,82 eurot. Kohus nõustub kostja II väitega, et kuivõrd seadusjärgne elatis on 215 eurot kuus, tuleb kostja II kulude hindamisel lähtuda nimetatud suuruses kohustusest. Samuti on kostja II esitanud kohtule erinevad laenulepingud erinevate krediidikohustuste tõendamiseks. Kostja II Swedbank AS pangakonto väljavõttega on tõendatud, et igakuised erinevad krediidi- ja kindlustuskohustused on umbes 400 eurot kuus. Aastal 2015 juulikuus oli selleks summaks 349,67 eurot, augustikuus 363,71 eurot, septembrikuus 364,21 eurot, oktoobrikuus 545,93 eurot, novembrikuus 458,10 eurot. Peale elatise ning erinevate krediidi- ja kindlustuskohustuste tasumist, jääb kostjal töötasust alles umbes 200 eurot. Üldteada on asjaolud, et inimene sööb ja vajab riideid, lisaks on kostjal II eluasemega seotud kulud (nt elekter, kaabeltelevisioon, telefon), mis on samuti kostja II AS Swedbank pangakonto väljavõttega tõendatud. Aastal 2015 on kostjal II eluasemega seotud kulude peale läinud juulikuus 178,36 eurot, augustikuus 130,70 eurot, septembrikuus 129,88 eurot, oktoobrikuus 163,98 eurot. Seega kuus keskmiselt 150 eurot. Kohus on seisukohal, et ei ole kahtlust, et kostja II igakuised kulud ei oleks seotud tema enese ülalpidamisega või ei oleks mõistlikud. Kohus leiab, et kostja II igakuisteks kuludeks tuleb lugeda ka mõistlikke kulusid hügieenitarvetele, ravimitele ja muudele vältimatutele kuludele. Kohtu hinnangul saab lugeda mõistlikuks igakuised kulud toidule, riietele, hügieenitarvetele, ravimitele ja muudele vältimatutele kuludele summas 145 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks on krediidi- ja kindlustuskohustused keskmiselt summas 400 eurot kuus, kommunaalteenuste kulud keskmiselt summas 150 eurot kuus, millele lisanduvad mõistlikud kulud toidule, 10 2-15-17846 riietele, hügieenitarvetele, ravimitele jne summas 145 eurot, kokku 695 eurot. Lisaks elatise maksmine oma alaealisele lapsele summas 215 eurot kuus, seega kokku 910 eurot. Kohus asub seisukohale, et ainuüksi vältimatute püsikulutuste suurus ületab kostja II sissetulekute suuruse, mistõttu tuleb tuvastada, et kostja II igakuine sissetulek kulub täielikult ära tema enese igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Lisaks peab kostja II üleval ka oma alaealist last, kellele ta on kohustatud elatist maksma. Kohus nõustub kostjaga II, et elatise väljamõistmisega hagejale, kahjustab see kostja II ja tema alaealise lapse ülalpidamisvõimet. Kostja II ainus kinnisvara on tema alaline elukoht aadressil XXXX. Kostjale II ei kuulu osalusi äriühingutes. Kostjale II kuulub sõiduauto Kia Sorento (registreerimismärgiga XXXX) ja üldkasutatav haagis Tiki Treiler C-265L (registreerimismärgiga XXXX). Kohus asub siiski seisukohale, et kostjale II ei kuulu sellist vallas- või kinnisvara, mille realiseerimisest saadavat tulu oleks võimalik kasutada hageja ülalpidamiseks. Seega arvestades kostja II sissetulekuid ja varalist seisundit, on kohus jõudnud seisukohale, et kostja II ei ole enda tavalist ülalpidamist kahjustamata võimeline hagejale ülalpidamist andma ning seetõttu vabaneb kostja II
lg 1 alusel täielikult oma lapselapsele elatise tasumise asenduskohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja poolt esitatud hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata, kaasa arvatud nõude tagasiulatuva elatise kohta. Menetluskulud Kohus kohaldab käesolevas asjas TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjad on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt nende kantud menetluskulud on kokku summas 2 602.60 eurot järgmises proportsioonis: XXXXile 1502.80 eurot ja XXXXile 1 099.80 eurot. Lisaks eelnevale on esitatud kostjate täiendav menetluskulude nimekiri, et kantud menetluskulud on summas 2966.60 eurot, järgmises proportsioonis: XXXXile 1684.80 eurot ja XXXXile 1 281.80 eurot. Hageja arvates kostjate menetluskulud ei ole usutavad (II kd 64-81). Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja on alaealine laps, oleks kostjate menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jätab käesolevas tsiviilasjas poolte menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ 11 2-15-17846 Lukiina Vismann kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.