Obsah (6)

§ 113§ 76§ 100§ 82§ 397§ 158

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn) 2

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel Hagiavalduse asjaolud

1. Kostja sõlmis 08.07.
2. a laenuvahendusportaali Omaraha.ee (portraal) vahendusel laenulepingu nr XXXX, mille alusel andsid erinevad portaalis tegutsevad investorid kostjale laenu kogusummas 800 eurot, intressiga 31% aastas. Kooskõlas üldtingimuste pga 11.5 andsid esialgsed võlausaldajad (laenulepingu poolteks olevad portaali investorid) kostjaga sõlmitud lepingud üle portaali haldavale Omaraha OÜ-le (registrikood 12045597, asukoht Posti 30, 90504 Tallinn), mis andis lepingud omakorda üle 17.12.2014 hagejale. Laenuleping on üles öeldud 23.01.
4. Hageja palub mõista XXXXlt OÜ Sissenõudja kasuks välja 1136,23 eurot, millest põhivõlg moodustab 786,11 eurot, 228,49 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis, 81,63 eurot intress, 40,00 eurot leppetrahv ning mõista XXXXlt välja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, määras 0,1068% päevas põhinõude summast 786,11 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
5. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid ega menetluskulude nõuet esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
6. Võlaõigusseaduse (

) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt, on kostja sõlminud portaali investoritega laenulepingu, mida tõendavad laenusaaja laenutingimused XXXX, üldtingimused ja maksegraafik ning laenuandjate laenulepingud XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX, XXXX ja XXXX. Laenulepingu alusel anti kostjale laenu 800 eurot 36 kuuks. 5.

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 82

lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

1. Üldtingimuste punkti 11.5 kohaselt kinnitavad laenusaaja ja investor, et nad nõustuvad alates 01.03.2014 sõlmitud laenulepingute automaatse üleminekuga portaalile koos kõigi nendest tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekuga kui konkreetse laenu ja/või selle üksiku osamakse tagastamise tähtajast on möödas rohkem kui 90 päeva ning vastav kohustus on laenusaaja poolt täitmata. Portaalil on õigus talle üleantud lepingud omakorda üle anda kolmandale isikule või üleantud lepingutest tulenevad nõuded loovutada. Nõude loovutamist tõendab kinnituskiri ja laenulepingu ennetähtaegset ülesütlemist 23.01.2015 avaldus. Tasumata laenusumma 786,11 eurot muutus sissenõutavaks 23.01.
2. 7.

§ 397

lg 1 ja 2 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. Laenulepinguga on kokku lepitud intressimäär 31% aastas. Laenu sissenõutavaks muutumise ajaks on kostjale tasumata intressi 81,63 eurot. 8.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 9. Pooled ei ole laenulepingus viivisemäära kokku leppinud, kuid on kokku leppinud intressimääras, mis on kõrgem seadusjärgsest viivise määrast.

§ 113

lg-st 1 ei tulene, et lepingus kokkulepitud intressimäärale lisandub veel 8% aastas. Kuna pooled on laenulepingus kokku leppinud intressimäära, mis on kõrgem seadusjärgsest viivise määrast, kohaldub

§ 113

lg 1 viimane lause ja viivise määraks loetakse lepinguga ettenähtud intressimäär 31% aastas. Seisuga 20.01.2017 on arvestatud viiviseid summas 490,15 eurot alljärgnevalt: Viivise arv. viivise arv. Viivitatud põhivõla summa algus lõpp päevade arv viivise summa 14,25 9.09.2014 20.01.2017 865 10,46 14,62 9.10.2014 20.01.2017 835 10,36 14,99 9.11.2014 20.01.2017 804 10,22 15,38 9.12.2014 20.01.2017 774 10,1 15,77 9.01.2015 20.01.2017 743 9,94 711,1 24.01.2015 20.01.2017 728 439,07 786,11 490,15 10.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 3 kohaselt käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudele, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Pooled on üldtingimuste punktis 11.10 kokku leppinud, et laenulepingu erakorralisel ülesütlemisel on laenusaaja kohustatud tasuma portaali hinnakirjas kehtestatud leppetrahvi. Hinnakirja kohaselt on leppetrahv kuni 30% laenusummast. Leppetrahv 40 eurot vastab poolte poolt kokkulepitule.

1. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 786,11 eurot, intress 81,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 490,15 eurot ja leppetrahvi 40 eurot, kokku 1397,89 eurot ning alates 21.01.2017 viivis 31% aastas põhinõudelt (786,11 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 91% ja hageja kanda 9% ulatuses.
3. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 504 eurot, kokku 704 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja kulud riigilõivule ja õigusabile 3,5 tunni ulatuses on antud asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kuivõrd hageja ei ole registreeritud käibemaksukohustuslane, tuleb õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga. Arvestades menetluskulude jaotust jääb kostja kanda hageja riigilõivust 182 eurot (200*91%) ja õigusabikuludest 458,64 eurot (504*91%), kokku 640,64 eurot.
4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk Kohtunik