) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses.
lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt, kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.
lg 2 kohaselt, kohus võib aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi.
lg 1 kohaselt, eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 203 lg 4 kohaselt, kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.
lg 1 kohaselt, kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada.
lg 5 kohaselt, kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui: 1) sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed; 2) kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama.
lg 3 kohaselt, kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.
lg 4 kohaselt, kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et Xxxxon piiratud teovõimega isik, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle tuleb seepärast seada eestkoste. Kohtule esitatud ekspertiisiakti kohaselt on Xxxxekspertiisi ajal sõbralik, rõõmsa olekuga, kuulab vabal ajal muusikat ja vaatab televiisorit. „Meeldib disko“. Üld- ja kooliteadmised napid. „Mis onu nimi on?“. Kehaliselt on uuritav väikest kasvu, parem jalalaba pöördunud sissepoole. Kaebusi tervise osas ei avalda. Hooldaja sõnul on probleeme põie pidamatusega. Psüühiliselt: uuritav on teadvusel, enda isikus õigest orienteeritud, ajas, kohas ja situatsioonis puudulikult. Mõttekäik primitiivne, konkreetne. Loogiline mõtlemine puudulik, kooli- ja üldteadmised napid. Sotsiaalne kohanemine raskendatud, on mõjutatav nii hea kui halva poolt. Vajab ööpäevaringselt abistamist ja järelevalvet. Intellekt vastab mõõdukale vaimsele alaarengule. Lähtudes Xxxx Vallavalitsuse ja Xxxxmenetluses määratud esindaja arvamusest, 3 ekspertiisiaktist ning tsiviilasja toimiku materjalidest, nõustub kohus nimetatud dokumentides väljendatud seisukohtadega ning leiab tõendeid kogumis hinnates, et Xxxx on piiratud teovõimega isik, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle seatud eestkostet tuleb jätkata. Kohus kuulas Xxxx08.02.2017 telefoni teel ära. Xxxxon kohtule 08.02.2017 telefoni teel kinnitanud, et ta on nõus jätkama Xxxxeestkostjana. Kuna kohtu arvates on sel viisil võimalik eestkostjalt saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata, käsitleb kohus nimetatud seisukohta eestkostja ärakuulamisena. Kohus nõustub sellega, et Xxxxeestkostja ülesandeid täidab ka edaspidi Xxxx. Lähtudes tsiviilasja toimikus olevatest Xxxxtervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ning arvestades menetluses esitatud arvamusi, leiab kohus, et Xxxxei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt mistahes tehinguid. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et Xxxxon tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta ei oma hääleõigust (
Samuti leiab kohus, et Xxxxei ole võimalik jätta alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes, st et Xxxxei saa aru perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Käesolevas asjas leiab kohus, et Xxxxon endiselt sobivaimaks eestkostjaks Xxxx. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.
lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.
lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4, tuleb Xxxxmääratud eestkostja Xxxxametiaega pikendada viis aastat. PKS § 207 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. PKS § 206 kehtestab eestkostja kohustused. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kohus juhib tähelepanu PKS § 194, mis näeb ette eestkostja aruandekohustuse. Selle paragrahvi kohaselt kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.