lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Hageja väidete kohaselt toimus 22.10.2013 Helsingis liiklusõnnetus, mis põhjustati kostjale kuuluva haagisega Schmitz numbrimärgiga xxxx ja kahju tekitati sõidukile SEAT numbrimärgiga XXXX, mida juhtis Xxxx. Liiklusõnnetuse tuvastamise asjaolusid menetles liiklusõnnetuse toimumise asukohamaa seadusandlusest tulenevalt Soome kindlustusselts ja hageja koostööpartner xxxx. Liiklusõnnetuses kahju kannatanu pöördus esmalt oma kaskokindlustuse seltsi xxxx poole, kellele edastatud liiklusõnnetuse teate kohaselt on Xxxx deklareerinud, et liiklusõnnetus toimus olukorras, kus kõrval reas sõitnud veoauto rammis tema sõiduki vasemat külge. Hageja on hüvitanud kannatanule tekitatud kahju summas 2 528,37 eurot, millele lisanduvad kahjukäsitluse kulud 379,26 eurot, s.t. kõik kokku 2 907,63 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 2 907,63 eurot LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel temale kuulunud sõiduk hageja väidetud liiklusõnnetuses ei osalenud, sest ta ei ole märganud järelhaagisel ega seda vedanud veoautol vigastusi, mis viitaksid liiklusõnnetusele. Hageja väide, et ta on kannatanule kahju hüvitanud, ei saa tõendada seda, et kostjale kuuluv sõiduk üldse liiklusõnnetuses osales ning kannatanu üldse kokkupuutes teise sõidukiga kahju kandis. Kohus juhindub asja lahendamisel liiklusõnnetus toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS ) § -st 2, mille kohaselt on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud õnnetusjuhtumite kindlustus. LKindlS §-le 7 lg 1 alusel kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud 2 liikluskahju. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 6 sätestas, et kindlustusandjal või garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsituse põhjendatud kulu. LKindlS § 51 lg 4 sätestab, et kui kindlustusandja hüvitab välisriigis toimunud kindlustusjuhtumis tekkinud isiku- või varakahju rohelise kaardi alusel, kohaldatakse hüvitamisel selles riigis kehtivaid õigusakte ja kindlustussummasid. Hagi rahuldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostja pani toime sellise õigusvastase teo, mille puhul on kindlustusandajal toona kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi tagasinõudeõiguse ning kas kostja õigusvastase teo tagajärjel tekkis kannatanul kahju. Lisaks tuleb arvestada, et hageja väidete kohaselt tekkis kahju Soome Vabariigis. Kahju õigusvastases tekitamisest tulenevale lepinguvälisele võlasuhtele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 864/2007 („Rooma II“) art 4 järgi selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sellest, millises riigis kahju põhjustanud sündmus toimus, ning olenemata sellest, millises riigis või millistes riikides ilmnevat nimetatud sündmuse kaudsed tagajärjed. Seega saab käesolevas asjas kohaldada Soome õigust. Kohtu hinnangul saab hageja kui kindlustusandaja nõuda kostjalt kannatule hüvitatud kahju LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi nimetatud eelduste korral tagasi üksnes juhul, kui kostja vastutab kannatule sellise kahju põhjustamise eest Soome õiguse järgi, ning üksnes ulatuses, milles kostja sellise kahju põhjustamise eest Soome õiguse järgi vastutab. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping nr XXXX ning 22.10.2013 väidetava liiklusõnnetuse toimumuse hetkel oli kostja poolt poliisi eest makse õigeaegselt tegemata. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas kostjale kuulunud sõiduk on osalenud 22.10.2013 Soomes Helsingis toimunud liiklusõnnetus ja on põhjustatud sellega kahju.
lg 1 järg peab § 48 lg 2 p 6 kooseisulisi asjaolusid tõendama hageja, kuna kostja ei ole nõus kahju hüvitamisega. Kohus leiab, et on tõendamata, et 22.10.2013 Helsingis leidis aset liiklusõnnetus, mis põhjustati kostjale kuuluva järelhaagisega. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud sõidukijuhti Xxxx’i „Teate liiklusõnnetusest “, fotod kostjale kuuluvast järelhaagisest ja tunnistaja Xxxx ütlused. “Teate Liiklusõnnetusest” kohaselt kahjustada saanud sõiduki juht oli Xxxx, sõiduki valdaja oli Xxxx, sõiduki registreerimismärk oli XXXX, mark ja mudel SEAT Leon. „Teatest liiklusõnnetusest “ nähtuvalt on kannatanu selgitanud, et tema ja teine sõiduk (veoauto) olid valgusfoori taga. Ta sõitis ära enne teisel rajal asunud veokit, kuid ei saanud temast ette sõita punase tule ja tema ees olnud autode tõttu. Äkki tuli veokijuht tema ritta ja rammis tema vasemat külge. Ta püüdis eest ära mina, kuid ei saanud. Tal on veokist (Eesti) foto, kuid juht ei peatunud, vaid sõitis lihtsalt minema. Õnnetuskoht on kurvis. Õnnetuse toimumise koht Helsinkis Mechelingatan 22.10.2013 (tlk 90-95). Hageja on esitanud 2 fotot järelhaagisest numbrimärgiga xxxx (tlk 75-76) Kohtuistungil on tunnistaja Xxxx andnud järgmiseid ütluseid: „Mina mäletan 22.10.2013 toimunud liiklusõnnetust. Nii palju kui minul meeles on, siis ma liikusin paremas reas kurvis. Kuna seal oli valgusfoor ja ma hakkasin liikuma ja siis tuli veoauto ja minul ei olnud kusagile minna, sest minul oli kõige parempoolsem rada. Veoauto tuli vasakult ja ma sõitsin ja ma jäin seisma nii pea kui ma sain seisma jääda. Veoauto juht tuli välja ja karjus minu peale millegist, millest mina aru ei saanud ja siis ma tegin autost pilti. See on kõik, mida oskan öelda, ja ma ei leia, et ma midagi valesti tegin, kuna mina sõitsin oma reas ja veoauto tuli minu ritta vasakult. Politseid ma seal kohale ei kutsunud, kuna ma kiirustasin klientide juurde ja veoauto oli ära sõitnud ja ma ei tahtnud klientide juurde hilineda. Ma ei oska veokijuhile kirjeldust anda. Oli 3540 aastane” (tlk 178). 3 Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Xxxx on andnud järgmiseid ütluseid: “Mina töötasin XxxxOÜ-s veoautojuhina. Ma töötasin Xxxx OÜ juures 2013 sügise algusest kuni 2013 lõpuni. Ma juhtisin veoautot Soomes. Haagist xxxx ei mäleta, kuna neid haagiseid, mida ma vedasin oli nii palju. Mina tean, et XxxxOÜ juures töötas 3 autojuhti. Minu juhitud veokiga ei ole Soomes olnud liiklusõnnetust. Soomes ei ole intsidente olnud välja arvatud oli Soomes mõned puhumised politsei poolt. Teiste juhtidega ei ole olnud juttu Soomes asetleidnud intsidendist. Kui ma auto tagasi andsin, siis kontrolliti auto seisundit ja see oli korras. Mina ei ole märganud XxxxOÜ veoautodel vigastusi. Teised autojuhid tegid ka vedusid Soomes. XxxxOÜ ei ole minuga võtnud ühendust seoses liiklusõnnetusega./.../Veokit kontrollis XxxxOÜ mehhaaniku poolt. Auto kontrolliti üle ja siis alles lõpetati töösuhe minuga ära. Ma võisin olla 22.10.2013 Soomes Helsingis, kuid ei mäleta täpselt (tlk 77 pöördel). Eeltoodust nähtuvalt on tunnistajate xxxx ja xxxx ütlused omavahel vastuolus. Tunnistaja Xxxx väidab, et 22.10.2013 toimunud liiklusõnnetus põhjustati haagisega xxxx, Soomes autovedusid teostanud kostja endine töötaja Xxxx eitab Soome liiklusõnnetuse asetleidmist. Kohus leiab, et väidetavalt 22.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse asjaolud on jäetud välja selgitamata. Kuna liiklus on reguleeritud kindlate normidega (eeskirjadega) ning toimunut on tagantjärgi keeruline tuvastada, siis tuleb juhi sündmuskoha põgenemisel või siis kui juhid süüs kokkuleppele ei jõua, kutsuda politsei, kes vormistab skeemi, teeb fotod, kuulab üle isikud jne. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et väidetav kannatanu Xxxx ei pöördunud kohe pärast liiklusõnnetust politsei poole ning väidetav liiklusõnnetus jäi politsei poolt fikseerimata. Xxxx on küll tunnistajana ütlusi andes väitnud, et pöördus Soome politsei poole, kuid ta ei tea kas toimus mingi politsei uurimine, kuna temale ei ole mingit teadet saadetud. Seega ei ole kohtule selge, kas Soome politsei on üldse seoses väidetavalt 22.10.2013 Helsingis toimunud liiklusõnnetusega mingeid uurimistoiminguid teinud. Samuti leiab kohus, et Xxxx poolt „Teates liiklusõnnetusest“ märgitud teave ja kohtustungil antud ütlused on vastuolulised. Kindlustusandjale esitatud teatel on Xxxx märkinud, et tegi veokist foto, kuna veokijuht ei peatunud ja sõitis lihtsalt minema. Seevastu kohtuistungil on Xxxx selgitanud, et veokijuht peatas sõiduki, tuli välja ja karjus tema peale. Kohus märgib, et juhul kui veok riivas xxxx autot ja põgenes peatumata sündmuskohalt, siis on väheusutav, et kannatanu suutis kohe põgenevast veokist foto teha. See, mis toimus, on tegelikult jäänud välja selgitamata. Hageja tugineb üksnes väidetava kannatanu Xxxx selgitustele, mis kohtu hinnangul on 22.10.2013 väidetavalt aset leidnud liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks ebapiisavad. Hageja on esitanud 2 fotot järelhaagisest numbrimärgiga xxxx (tlk 75-76). Kohtu hinnangul ei tõenda ka kohtule esitatud fotod järelhaagisest Schmitz numbrimärgiga xxxx, et nimetatud järelhaagis oleks sattunud Soomes liiklusõnnetusse Xxxx poolt juhitud sõidukiga. Helsingi sadama lähistel tehtud foto veoauto järelhaagise tagumisest osast ei tõenda seda, et kostjale kuuluv sõiduk üldse osales liiklusõnnetuses või et see sõiduk väidetaval päeval üldse Soomes viibis. Nimetatud fotod ei saa tõendada, et kahjustused sõidukile SEAT numbrimärgiga XXXX on põhjustatud kokkupuutest kostja sõidukiga. Kuna kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et kostjale kuuluva järelhaagisega Schmitz numbrimärgiga xxxx on põhjustatud liiklusõnnetus 22.10.2013 Soomes Helsingis ja tekitatud kahju Itentus OY-le kuuluvale sõidukile SEAT numbrimärgiga XXXX summas 2528,37 eurot, siis ei ole täidetud LKindLS § 48 lg 2 p 6 sätestatud tagasinõude eeldused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kahju hüvitamise nõude LKindLS § 48 lg 2 p 6 alusel rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude, siis ei ole täidetud LKindLS § 48 lg 3 alusel sätestatud kahjukäsitluskulude sissenõudmise eeldused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka hageja kindlustusjuhtumi käsitluskulu nõude summas 379,26 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 4 Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.
lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja
lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga, seega on tsiviilasja hind antud juhul 2 907,63 eurot. Menetluskulude jaotus
lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksu kohtotsuse jõustumisest
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.