Obsah (8)

§ 654§ 657§ 171§ 442§ 139§ 221§ 124§ 438

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Liis Arrak ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2016, Tallinn Tsiviil

§ 654lõige 6).

9 Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata (

§ 657lõike 1 punkt 1).

37. Vastuseks apellandile märgib kolleegiun järgmist. Apellatsioonkaebuses on hageja jäänud samade eluliste ja õiguslike väidete juurde, mis ta oli esile toonud maakohtus. Maakohus vastas neile kooskõlas

§-s 436 ja § 442 lõikes 8 sätestatuga. Ringkonnakohus puudusi maakohtu otsuses ei tuvastanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas vaidluses on tegemist sellise erandliku elulise olukorraga, mis andis aluse rakendada AÕS § 77 lõike 3 poolt võimaldatavat diskretsiooniõigust ja jätta hagejale kaasomandis olnud kinnistu reaalosadeks jagamise järgselt lisaks saadud maatükile täiendav rahaline hüvitis määramata. Kolleegiumil puuduvad etteheited maakohtule seonduvalt AÕS § 77 lõike 3 tõlgendamisega. Maakohus lähtus tõlgendamisel asjakohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 3, mille kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kaalutlusõiguse rakendamine tähendab asja lahendamist lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning arvestades mh kummagi endise kaasomaniku huvidega, kaasomandi lõpetamisele eelnenud kasutuskorraga jm oluliste, ainult konkreetsele elulisele olukorrale omaste asjaoludega. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt kaalutlusõiguse piiride ületamist, mistõttu puudub kõrgema astme kohtul õigus maakohtu otsustusse sekkuda. 38. Apellatsioonkaebuses on esitatud taotlus vajadusel kaaluda AÕS § 77 lõike 3 vastavust PS §-ga 32. Kolleegium viidatdu sätte vastuolu PS-ga ei näe. AÕS § 77 lõige 3 võimaldab arvestada kaasomandi reaalosadeks jagamise eelset ja selle järgset igakordset ainulaadset olukorda ning lahendada see mõlema poole huve kaaludes õiglaselt. 39. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

Vastustajal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 40.

§ 442

lõike 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga lisaks poolte nõuetele kõik veel lahendamata taotlused. Apellatsioonimenetluses on lahendamata apellandi 22.06.2016 vastuväide kohtu tegevusele (t II kd lk 131-132, 153-154). Vastuväite kohaselt kohustas ringkonnakohus 21.06.2016 määrusega ebaõigesti apellanti tasuma täiendavat riigilõivu 3100 eurot. Kaebuses oli apellant taotlenud maakohtu poolt määratud hagihinna muutmist, kuid apellatsioonikohus lähtus kaebuse hinna määramisel maakohtus määratud hagihinnast. Samuti ei olnud põhjendatud 21.06.2016 määruse allkirjastamine konsultandi poolt. 41. Kolleegium vastuväite rahuldamiseks alust ei näe. 21.06.2016 määrusega (t II kd lk 148) jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse käiguta, leides, et tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses on sama hind, mis oli maakohtus ning et apellant on tasunud kaebuse menetlusse võtmiseks seaduses ettenähtust vähem riigilõivu (

§ 139lõige 2, riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõiked 1 ja 15 ning selle lisa 1).

Tulenevalt

§ 221

lõikest 3 ja vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu kodukorrale võib sellise määruse teha pädev kohtuametnik. Kuna tsiviilasja hind nähtus kaebusest (633 970 eurot + viivis) ja apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu poolt hinna ebaõiget määramist, puudus kohtunikul vajadus määrust teha. Kolleegium ei näe ka käesolevas lahendis alust tsiviilasja hinna muutmiseks. Menetluses ei ole kaasomandi lõpetamise nõue, vaid rahalise hüvitise saamise nõue. Seega kohaldas maakohus õigesti hagihinna arvestamisel

§ 124lõiget 1 ja § 133, mitte § 132 lõike 4 punkti 4.

Viide Justiitsministeeriumi 10 kirjale ei ole asjakohane. Nagu on märgitud ka nimetatud kirjas, mõistab Eesti Vabariigis õigust üksnes kohus (PS § 146,

§ 438lõige 1).

Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/