Obsah (8)

§ 660§ 187§ 145§ 430§ 432§ 173§ 168§ 433

TA R T U M AA K O H U S KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 06. märts 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-17-1168; Eesti Vabariik Kekkonnainspektsiooni kau

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Võlgnik tunnistab ebaseadusliku uluki hukkamisega tekitatud keskkonnakahju summas 1000 (üks tuhat) eurot („Võlgnevus“).
2. Võlgnik tasub võlgnevuse alates märtsist 2017.a. hiljemalt kalendrikuu viimaseks kuupäevaks tasutavate igakuiste osamaksetega, mis ei ole väiksemad kui 40 (nelikümmend) eurot kuni kokkuleppe punktis 1 nimetatud koguvõlgnevuse tasumiseni.
3. Juhul, kui võlgnik ei täida käesolevat kokkulepet ja ei tasu võlgnevust tähtaegselt, nõuab võlausaldaja kogu võlgnevuse koheselt sisse.
4. Kumbki pool kannab kõik kokkuleppe ettevalmistamise, sõlmimise ja täitmisega seotud kulud ise. Täiendavad otsustused
5. Seoses ülalmärgituga: menetluskulud jätta poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte. Selgitused
6. Selgitada: 7.

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 8. kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 9.

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist.

§ 145kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud.

Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik