2-11-25760 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse avaldamise aeg ja koht 20. jaanuar 2017.a, avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number 2-11-25760 Ts

) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. xxxx. Xxxxei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Xxxxei ole oma vaimse seisundi tõttu võimeline esinema kohtuistungil, kuid tema kohtu poolt ärakuulamine tavapärastes tingimustes tõenäoliselt ei kahjusta tema tervist. Xxxxei ole võimeline mõistma menetlusõigusi- ja kohustusi. Xxxxvajab eestkostet eluaegselt, kuna tema haiguslik seisund on püsiva iseloomuga ja pole alust prognoosida paranemist. Xxxxei suuda meenutada varasemaid sündmusi ja arvulisi andmeid, ta ei tunne numbreid ega oska arvutada. Xxxxvajab abi ja juhendamist igapäevaste toimingute juures, tal puuduvad sotsiaalsed oskused ja kogemused. Xxxx´i arusaamisvõime on puudulik. Xxxxei suuda esitada seisukohta eestkoste vajaduse, eestkostja isiku ja temale usaldusväärsete isikute kohta, kuna ta ei mõista eestkoste olemust ega suuda adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust. Tallina linn on märkinud, et Xxxx´il on diagnoositud mõõdukas vaimne alaareng, mis on tingitud lapseeas põetud entsefaliidist. Lisaks esineb Xxxx´il kõnedefekt, mistõttu ei suuda ta ennast alati arusaadavalt väljendada. Haigustest tulenevalt on tema toimetulekuvõime igapäevaelus takistatud. Sotsiaaltoetuste ja -teenuste andmeregistrist nähtub, et Sotsiaalkindlustusameti otsusega on Xxxx määratud sügav puue ja tuvastatud töövõimekaotus 100 % kehtivusega 31.05.

1. Otsuse kohaselt on Xxxx´i igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud, ta vajab pidevat juhendamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal varasem kokkupuude Xxxx´i ja tema perega puudub. 12.12.2016 vestles sotsiaalhoolekande osakonna vanemspetsialist Xxxx Xxxx´i ja tema emaga. Xxxx vastas vestluse käigus lihtsamatele küsimustele, kuid tulenevalt tema kõnedefektist oli vastustest raske aru saada. Vestluses osales peamiselt ema ning Xxxx vastas vaid üksikutele lihtsamatele küsimustele. Xxxxon koolihariduseta ning tulenevalt kõnedefektist on tal võõrastega keeruline suhelda. Lähedased mõistavad tema kõnet. Samuti ei tunne Xxxx kella ning tal puudub lugemis- ja arvutamisoskus. Kodustes tingimustes tuleb ta hügieenitoimingutega iseseisvalt toime, on võimeline endale toitu soojendama, kui see on valmis tehtud ning abistab oma ema mõnedes kodustes majapidamistöödes. Väljaspool kodu on võimeline iseseisvalt liikuma varem selgeks õpitud marsruutidel. Tallinna linn on seisukohal, et eestkoste pikendamise vajadus on olemas. Xxxx´i esindaja seisukohast nähtuvalt on Xxxx suhtluses võõrastega häbelik ja ise juttu ei tee, küsimustele vastab ühesõnaliselt ja mõnedest küsimustest aru ei saa, ema peab talle üle seletama. Vastamisel selgub kõnedefekt, ei häälda sõnu selgelt ja mõnest vastusest ei saanud esindaja aru ilma ema selgituseta. Oma nimest ja isikust on Xxxx teadlik, ütles ise, et ta koolis ei ole käinud, lugeda ja kirjutada ei oska. Ka raha ta ei oska lugeda. Ütles esindajale, et käib kodu kõrval poes ja ostab koka-koolat, mida juua talle meeldib. Xxxx selgitas, et poes käimiseks antakse Jaanusele taskuraha 5 eurot, mida ta siis kasutab pisiostudeks. Küsib enne ema käest, kas tema rahast ostuks jätkub ja kui ema ütleb, et jätkub, siis ostab. Tagastava raha arvutab müüja. Kuna tegemist on kodu juures asuva poega, siis müüjad tunnevad teda ja ei peta raha tagastamisel. Xxxx viibib põhilise aja kodus. Jalutamas käib koos vanematega või siis ainult maja ümber. Esindaja palub pikendada Xxxx´i üle seatud eestkostet viieks aastaks arvates 13.02.
2. Xxxx ja Xxxx on nõus Xxxx´i eestkoste pikendamisega. 3 2-11-25760 Lähtudes eeltoodust ja arvestades Xxxx´i psüühilist seisundit, leiab kohus, et Xxxx´i eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik Xxxx´i huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku Xxxx´i psüühilisest seisundist, eksperdiarvamusest, Xxxx´i, Xxxx´i, Xxxxriigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et Xxxx´i eestkostja ülesanneteks tuleb jätta jätkuvalt Xxxx´i esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti Xxxx´i esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt

§ 207

lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

§ 206

lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et Xxxx´i üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on Xxxx´i huvide kaitseks endiselt vajalik, on Xxxxendiselt teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Xxxxei ole jätkuvalt ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on Xxxx´i eestkostja ülesandeid täitnud tema ema Xxxx, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Käesolevaks ajaks on esitatud ka eestkostja aruanded. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada Xxxx´i volitusi Xxxx´i eestkostjana. Xxxx´i eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates.

§ 203

lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas

§ 203lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et Xxxxtuleb eestkostja määrata viieks

§ 193lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet.

Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest.

§ 194

lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab Xxxx´i esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. aprillil. Vastavalt

§ 206

lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. 4 2-11-25760 Lisaks selgitab kohus, et vastavalt

§ 179

lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.

§ 183

lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt

§ 187

kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt

§ 188lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks.

Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt

§ 207

lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5