Obsah (4)

§ 116§ 143§ 119§ 123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-10347 Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2017. a, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Alli

§ 116

) ja isa ja lapse vaheline suhtlusõigus (

§ 143

). Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et laps peab kandma isa perekonnanime, kuna see annab lapsele identiteedi, seob ta isa suguvõsaga ning on vene rahvusele traditsiooniks. Üldteadaolevalt on vene rahvusele omane siduda isik suguvõsaga läbi isanime kasutuse ning nimetatut saab avaldaja ka teha. Põhjendamatud on samuti avaldaja väited selle kohta, et poisslaps peab kandma isa perekonnanime selleks, et ta teaks oma sugulasi. Määruskaebus

1. Avaldaja I esitas määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määruse, kuna kaevatav määrus kitsendab oluliselt avaldaja õigust teostada oma lapse suhtes hooldusõigust (otsustusõigust).
2. Maakohus ei ole avaldust rahuldamata jättes selgitanud, millisel moel on lapse elukoht seotud lapse perekonnanime ja selle muutmisega. Maakohus on lahendi tegemisel jätnud oma järeldused motiveerimata.
3. Lapse parimate huvidega arvestamisel tuleb eelkõige lapse huve hinnata ja need kindlaks määrata. Vaidlusalusel juhul ei ole kohus lapse huve välja selgitanud ega neid kaalunud. Kohus on põhjendamatult rajanud kaevatava määruse ainult faktile, et lapse elamine ema ja kolmandate isikutega (ema abikaasa ja poolõde) omab antud vaidluses määravat tähendust.
4. Avaldaja viitab Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on eelduslikult lapse huvides tema senise nime säilitamine ning nime muutmine on põhjendatud vaid üksikutel juhtudel (Riigikohtu
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14, p 21). Viidatud lahendis on kohus osundanud, et kuigi üldjuhul peaks eelistama lapsele tema senise nime jätmist, peab kohus igal konkreetsel juhul kaaluma lapse huve. Samuti asjaolu, kas nimevahetus ei tekita lapsele psühholoogilisi kannatusi ja negatiivseid üleelamisi. Vaidlusalusel juhul ei ole kohus seda teinud. 3
7. Perekonnanimi kui identiteedi osa areneb aja möödudes ning omandab mõju alles siis, kui laps hakkab tajuma ja teadvustama, et teised inimesed identifitseerivad teda mh perekonnanime ja kuuluvusest teatud suguvõssa/perekonda kaudu.
8. Avaldaja rõhutab, et lapse ema teeb kõik selleks, et luua lapsele moonutatud ja ebaõige ettekujutus oma isast ja tema põlvnemisest. Märkimisväärne on ka asjaolu, et lapse ema on abielludes oma sünnijärgsest perekonnanimest loobunud, mistõttu leiab määruskaebuse esitaja, et laps peab kandma sellist perekonnanime, mis seostaks last suguvõsaga, millest ta põlvneb. Laps peab olema teadlik oma nime tähendusest ja põlvnemisest. Slaavi kultuuriruumis on tugevalt juurdunud traditsioon, mille kohaselt antakse lastele bioloogilise isa perekonnanimi.
9. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kindlasti ei ole lapse huvides oma ema abielujärgse perekonnanime kandmine, kuna see ei ole ei tema ema ega ka isa päritoluga seostatav. Seetõttu on põhjendatud anda avaldajale otsustusõigus lapse nime määramiseks, kuna lapsele tema isa perekonnanime andmine garanteerib nime stabiilsuse ja püsivuse ning lapse nime säilimine ei jää sõltuvusse lapse ema elukorraldusest, juhul kui tema abielu lahutatakse ja ta otsustab oma nime muuta.
10. Lapse isa on seisukohal, et juhul, kui lapsele antakse tema perekonnanimi, siis oleks lapsevanematel vähem põhjuseid olla konfliktis ja see soodustaks vanemaid nende ühise lapse huvides koostööd tegema. Samuti oleks seeläbi tagatud isa ning poja vaheline suhtlemine ja kiindumussuhte tekkimine, mis on ilmselgelt lapse parimates huvides. Asja edasine menetlus
11. Puudutatud isiku I esindaja, puudutatud isik II ja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuse kaudu) palusid jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata. Mustvee linn (Mustvee Linnavalitsuse kaudu) oma seisukohta ei esitanud.
12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et
14. novembri
15. a määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse alaealise lapse perekonnanime muutmiseks otsustusõiguse saamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2).
16. Riigikohus on selgitanud, et vanemad peavad lapse perekonnanime muutmist otsustades pidama silmas lapse igakülgset heaolu, st lähtuma lapse perekonnanime muutmise üle otsustades lapse huvidest, mitte muudest, sh enda subjektiivsetest kaalutlustest. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad ei jõua lapse nime muutmises kokkuleppele, võib kumbki vanem

§ 119

lg 1 esimese lause järgi taotleda, et kohus annaks last puudutavas olulises küsimuses otsustusõiguse temale. Sellist taotlust lahendades peab kohus

§ 123

lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, arvestades mh kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 119

lg 1 järgi ei otsusta kohus lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata. Seejuures tuleb kohtul kaaluda, kas vanem suudab ja soovib vaidlusaluse küsimuse lapse huvidest lähtudes otsustada (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14, p 20). Samale seisukohale on Riigikohus jäänud ka hilisemas kohtupraktikas selgitades, et 4 otsustusõiguse asja lahendades otsustab kohus, kas see, et last puudutava olulise küsimuse lahendab üks vanem, on konkreetset situatsiooni arvestades lapse huvides vajalik ning kas avalduse esitanud vanem on pädev tegema last puudutavas küsimuses otsustusi lähtudes eelkõige lapse, mitte enda huvidest (Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 26).
5. Lastekaitseseaduse (LaKS) § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel välja selgitada lapse huvid ning lähtuda nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Sama paragrahvi lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule, selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjendused, kuulates laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel ning kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Praegusel juhul on tegemist alla 2-aastase lapsega, kelle arvamust tema vanuse tõttu ei ole võimalik välja selgitada. Seega tuleb kohtul kaaluda lapse huve ja kujundada põhjendatud seisukoht ilma lapse ärakuulamiseta.
6. Nimeseaduse (NS) § 8 lg 1 p 2 kohaselt antakse lapsele erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse. Lapse perekonnanime muutmine ei ole, arvestades lapse nime kontinuiteedi põhimõtet, üldjuhul ilma seaduses sätestatud aluseta lubatud. Nimeseaduse järgi on lubatud anda lapsele uus perekonnanimi eelkõige juhul, kui toimuvad õiguslikud muudatused lapse perekondlikes suhetes, sh lapse põlvnemist (NS § 8¹) või lapsendamist (NS §-d 13 ja 14) puudutavalt. Lisaks saab vanem taotleda lapsele uue perekonnanime andmist olukorras, kus vanem taotleb endale uut perekonnanime (NS § 16 lg 1). Muudel juhtudel ei näe nimeseadus ette lapse perekonnanime muutmise võimalust.
7. Avalduse kohaselt on toimunud õiguslikud muudatused, st pärast lapse nime registreerimist on tuvastatud lapse põlvnemine avaldajast. Seega esineb õiguslik alus avalduse rahuldamiseks. Antud juhul on avaldaja pöördunud kohtusse eelkõige põhjusel, et soovib muuta lapse perekonnanime selliselt, et ema perekonnanime asemel kannaks laps edaspidi isa perekonnanime. Maakohus ei pidanud avaldaja argumente avalduse rahuldamiseks piisavaks. Kolleegium maakohtu seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et maakohus on jätnud avaldaja taotluse saada ainuotsustusõigus lapse perekonnanime muutmiseks põhjendamatult rahuldamata.
8. Lapse nime küsimus on oluline lapse põhiõiguste seisukohalt ja see küsimus tuleb lahendada lähtudes eelkõige lapse huvidest ja konkreetsetest elulistest asjaoludest. Perekonnanime eesmärk on näidata isiku kuuluvust vastavasse perekonda ja suguvõsasse ja määratleda seeläbi lapse identiteet. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul määravaks asjaolu, et lapsel ei ole hetkel ei tema ema sünninimi ega ka isa sünninimi, vaid ta kannab oma ema abikaasa perekonnanime. Seega ei ole laps oma perekonnanime kaudu seotud kummagi vanema suguvõsaga. Kolleegium nõustub avaldajaga, et määruskaebuses esiletoodud asjaolud, sh lapse bioloogiline põlvnemine avaldajast, on piisavalt kaalukas põhjendamaks, miks antud juhul on vaja lapse perekonnanime muutmise ainuotsustusõigus anda üle lapse isale. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on ennatlik arutelda võimaluse üle, et ema oma praeguse abielu lahutab, märgib kolleegium siiski, et juhul, kui ema peaks abielu lahutama ja 5 muutma üksnes enda perekonnanime, võib tekkida olukord, kus lapsel on erinev perekonnanimi oma mõlemast vanemast ning jääb kandma perekonnanime, millega tal ei ole tegelikkuses mingit päritolulikku seost. Võimalik mugavus, et praegusel hetkel on emal ja lapsel ning tema poolõel sama perekonnanimi, ei kaalu üles lapse õigust oma tegelikust päritolust lähtuvale identiteedile.
9. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium õigeks anda lapse perekonnanime muutmise küsimuses osas ainuotsustusõigus isale.
10. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, ei pea kolleegium vajalikuks muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel iga menetlusosalise enda kanda, alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Kohtunik Margo Klaari eriarvamus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-16-10347 tehtud määruse kohta
11. Ma ei nõustu määruse resolutsiooni ja põhjendustega. Leian, et maakohtu määrus oli õige ja määruskaebuse väited ei andnud alust selle tühistamiseks ja AM avalduse rahuldamiseks.
12. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad ei jõua lapse nime muutmises kokkuleppele, võib kumbki vanem

§ 119

lg 1 esimese lause järgi taotleda, et kohus annaks last puudutavas olulises küsimuses otsustusõiguse temale. Vanemad peavad lapse perekonnanime muutmist otsustades pidama silmas lapse igakülgset heaolu, s.t lähtuma lapse perekonnanime muutmise üle otsustades lapse huvidest, mitte muudest, sealhulgas enda subjektiivsetest kaalutlustest.

§ 123

lg 1 järgi tuleb lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades muuhulgas kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 119

lg 1 järgi ei otsusta kohus lapse elu puudutavat küsimust vanemate eest, vaid annab ühele vanemale õiguse otsustada seda üksi, s.o ilma teise vanemata. Vastavat otsustust tehes tuleb kohtul kaaluda, kas vanem suudab ja soovib vaidlusaluse küsimuse lapse huvidest lähtudes otsustada (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-14, p 20).
3. Avalduse kohaselt soovib isa muuta lapse perekonnanime selliselt, et ema perekonnanime asemel kannaks laps edaspidi isa perekonnanime. Maakohus ei pidanud avalduse rahuldamiseks avaldaja argumente piisavaks. Nõustun maakohtu seisukohtadega ja leian, et maakohus ei ole asja lahendamisel diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsustusse sekkuda.
4. Lapse bioloogilise põlvnemise tuvastamine avaldajast on uus asjaolu, mis võib küll nimeseaduse järgi anda aluse taotleda lapse perekonnanime muutmist, kuid nime muutmisel tuleb ennekõike lähtuda lapse huvidest.
5. Leian, et ema perekonnanime kandmine ei riku lapse huve või õigusi või oleks muul viisil lapse huvide vastane ning seetõttu tuleks olemasolevat olukorda muuta. Seos isa ja tema suguvõsaga ei teki pelgalt isa perekonnanimega seonduvalt, vaid oluline on see, et isa suhtleks lapsega ja täidaks oma vanema kohustusi. Ainuüksi isaga sama perekonnanimi ei anna lapsele vajalikku kindlustunnet, et tal on isaga lähedane suhe. 6 Seost kaugemate sugulastega ei määra mitte lapse perekonnanimi, vaid see, milline on tema suhtlus nendega.
6. Samuti ei nõustu ma ringkonnakohtu määruse põhjendustega seonduvalt ema praeguse perekonnanimega. Minu arvates ei ole perekonnanime muutmise otsustusõiguse üleandmise otsustamisel oluline see, et ema kannab oma abikaasa perekonnanime ja mitte sünnijärgset nime. Kuna laps elab koos ema, ema abikaasa (kasuisa) ja poolõega, siis on tema sidemed tugevad just selle perega, kelle perekonnanime ta ka praegu kannab. Lapse kasvades kujuneb tema identiteet ennekõike lähtuvalt sellest, millises perekonnas ta kasvab. Kohtule esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et laps kasvaks tulevikus muus peres kui ema peres.
7. Eeltoodut kokku võttes, leian, et maakohtu määrus avalduse rahuldamata jätmise kohta oli õige. Selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis annaks alust lapse perekonnanime muutmiseks, ei ole. 7