← Eesti

2-14-13786/121

Obsah (5)§ 659§ 657§ 175§ 445§ 178

Tsiviilasi nr 2-14-13786 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-14-13786 Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2017.a, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal,

) § 445 lg 1 sõnastuse kohaselt tuleb vastavasisuline taotlus esitada enne otsuse tegemist, siis käesoleval juhul võib taotluse esitada ka enne otsuse jõustumist, kuivõrd menetluskulude tasumise korra määramist ei saa taotleda enne, kui menetluskulud on välja mõistetud. Hagejal puudub võimalus 2445 euro (või ka väiksema summa) tasumiseks ühe osamaksena. Hageja on vallaline pensionär, kelle ainus sissetulek on vanaduspension summas 391,79 eurot kuus. Samas on hageja vältimatud ja elementaarsed püsikulud on 382 eurot kuus. Hagejal pole vara. Hageja majanduslik seisund on võrreldes menetlusabi andmise ajaga veelgi halvenenud, kuna hagejalt on käesolevas tsiviilasjas ka varasemalt menetluskulusid välja mõistetud.

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  2. Vastustaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määruse muutmata ning taotluse otsuse täitmise viisi määramiseks rahuldamata. Määruse põhjendused
  3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 19.09.2016.a määrus tuleb osaliselt tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 1965,40 eurot ületavas osas 3

(6)Tsiviilasi nr 2-14-13786 (

§ 659

koostoimes

§ 657lg 1 p-ga 2).

Ringkonnakohus saab menetluskulude hüvitist vastavas ulatuses ise vähendada. 8.

§ 175lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Määruskaebuses ei ole hageja toonud esile ühtegi konkreetset vastuväidet kostja I menetluskuludele, vaid on üksnes üldsõnaliselt leidnud, et menetluskulud ei ole põhjendatud, kuna käesolev menetlus ei olnud mahukas ega keeruline. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Käesolevas asjas kestis menetlus rohkem kui kaks aastat, jõudes mitmel korral ka Riigikohtuni. Samas ei saa kohus hinnata üldiselt menetluskulude kogusuuruse põhjendatust vastavalt menetluse pikkusele ja keerukusele, vaid peab hindama menetluskulude põhjendatust üksikute menetlustoimingute kaupa. Maakohus on seda iseenesest teinud. Maakohus on kontrollinud määruses, et iga menetlustoiming, mille eest kostja I nõuab lepingulise esindaja kulude hüvitamist, on lepingulise esindaja poolt tehtud ning on leidnud, et vastavad menetluskulud olid põhjendatud lähtuvalt dokumentide mahust ja sisust. Seega ei saa leida, et maakohus on põhjendamiskohustuse jätnud täitmata. Vastavalt määruskaebuse ulatusele kontrollib ringkonnakohus maakohtu poolt diskretsiooni teostamist iga menetlustoimingu hindamisel. 9. Kostja I lepinguline esindaja esitas 18.04.2014.a kaks menetlusdokumenti: määruskaebuse hagi tagamise määruse peale ja vastuse hagile. Kuivõrd nimetatud menetlusdokumentide esitamise tähtajad kattusid, koostas kostja I lepinguline esindaja neid eeldatavasti paralleelselt. Selle tulemusel menetlusdokumentide sisud ka osaliselt kattuvad hagi perspektiivikuse vaidlustamise osas. Samas ei saa kostja I nõuda kattuvate osade eest kahekordselt hüvitist. Kostja I oleks määruskaebuses saanud ka viidata hagi vastuses esitatud vastuväidetele. Jättes määruskaebusest välja hagi vastuses korduvalt esitatud vastuväited, on määruskaebuse koostamiseks, sh selle koostamise eelduseks oleva vaidlustatava maakohtu määrusega ja hagi tagamise taotlusega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi, arvestades et määruskaebus ringkonnakohtu poolt ka osaliselt rahuldati ning seega oli selle esitamine põhjendatud. Seega tuleb kostja I menetluskulude hüvitist määruskaebuse koostamise eest vähendada 1 tunni võrra. Samas hinnates hagi vastust tervikuna, ei leia ringkonnakohus, et maakohus oleks ületanud diskretsiooni selle kulu hindamisel. Kuna hagiga tutvumine ja sellele vastuse koostamine on seotud toimingud, ei ole vajadust hinnata ajakulu toimingute puhul eraldi. Hagis esitati mitu eraldiseisvat nõuet. Hagis esitatud nõuded ja asjaolud olid keskmise keerukusega. Hagi, koos sellele lisatud üle kahekümne tõendiga, oli mahukas. Hagi vastus oli sisukas ning põhjendatud. Lisaks sisaldas hagi vastus ka menetluskulude tagatise ning hagi tagamise tagatise taotlusi ning hagi vastusele oli lisatud kuus tõendit. Eelnimetatud taotlused jäid küll rahuldamata, kuid see ei tähenda, et need olid põhjendamatud. Taotluste lahendamisel rakendas maakohus kaalutlusõigust ja leidis, et tagatiste nõudmine oleks hageja majanduslikku olukorda arvestades ebaõiglane. Eeltoodud põhjendustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et arvestades hagi ja hagi vastuse sisu ning mahtu, on 6,5 tundi põhjendatud ja vajalik ajakulu eelnimetatud toimingute jaoks. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole hageja 02.07.2014.a määruskaebusega tutvumise ja 11.07.2014.a seisukoha koostamise kuluga seoses diskretsiooni ületanud, arvestades seda, et maakohus palus kostjal I esitada enda seisukoht, seisukoha esitamiseks pidi kostja I läbi töötama nii vaidlustatud maakohtu määruse kui ka määruskaebuse ning kuigi seisukoha maht ei ole suur, on seisukoht sisukas ja põhjendatud. Seega on vajalik ja põhjendatud eeltoodud seisukoha koostamiseks kulunud üks tund. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-14-13786
  1. Samas on ülepaisutatud aga kostja I 31.01.2015.a menetlusdokumendi koostamise ajakulu juba eelmainitud põhjendustel. 31.01.2015.a seisukoht on enamuses ümberkopeeritult ning osaliselt ümbersõnastatud hagi vastuse seisukohad. Sellise korduva sisuga menetlusdokumendi esitamiseks puudub vajadus ning oleks piisanud vaid teatest, et kostja I jääb varasemate seisukohtade juurde. Arvestades seda, et lisatud on üks täiendav viide õiguskirjandusele, ei ole põhjuseid, et seda menetluskulu põhjendatuks ja vajalikuks pidada. Seega on menetlusdokumendi koostamine täielikult põhjendamatu ja ebavajalik, maakohus rikkus selle hindamisel diskretsioonipiire ning selle koostamise kulu ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Menetlusdokumendis sisalduva menetluskulude nimekirja koostamise eest ei ole samuti põhjendatud vastaspoolelt menetluskulu väljamõistmine. Seega vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulusid täiendavalt 1,5 tunni võrra. 14.04.2015.a menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks kulunud 30 min on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, arvestades et ringkonnakohus leidis, et hageja majandusliku seisundi tõttu on menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, kuid arvestades hageja majanduslikku olukorda, oleks see ebaõiglane.
  2. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjal I hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulunud 4,5 tundi. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud ajakulu on ülepaisutatud ning seda tuleb vähendada 1 tunni võrra. Apellatsioonkaebuse vastuses on kostja I arvestatavas ulatuses korranud juba maakohtus esitatud väiteid ning on need ümber kopeerinud varasematest menetlusdokumentidest, kuigi oleks piisanud viitest varasematele menetlusdokumentidele. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, hinnates apellatsioonkaebuse vastuse uudset sisu, apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on põhjendatud ja vajalik aeg nimetatud seotud toimingute tegemiseks 3,5 tundi. Vastuse koostamiseks pidi kostja I analüüsima ka maakohtu lahendit, kuid see ei olnud põhjenduste osas mahukas. 16.06.2015.a tõendi esitamiseks kulunud 10 min ei ole ülepaisutatud kulu. Nimetatud tõendi esitamine oli asjakohane, kuna see võeti ringkonnakohtu poolt istungil ka vastu. Hageja 21.08.2015.a täiendava seisukohaga tutvumiseks ei ole põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 tund. Arvestades selle sisu ja mahtu on põhjendatud ajakulu seisukohaga tutvumiseks 30 min. Seega tuleb seisukohaga tutvumise ajakulu vähendada 30 min võrra. Istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu kokku 2 tundi ja 30 minutit ei ole aga ülepaisutatud. Istung kestis kokku 56 minutit ja sellest ülejäänud aeg 1 tund ja 34 minutit on põhjendatud aeg istungiks valmistumiseks. Istungi toimumise hetkeks oli apellatsioonkaebuse vastuse esitamisest möödunud umbes pool aastat ning eelduslikult on asjaolude ja vaidluse meeldetuletamiseks vajalik lisaaega. Samuti on istungiks põhjalik ettevalmistus kliendi õiguste kaitsmiseks oluline. Seega ei saa selle hindamisel maakohtule ette heita diskretsioonipiiride ületamist.
  3. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks peetud tunde vähendada kokku 4 tunni võrra. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja vajalik on kostja I lepingulise esindaja ajakulu 16 t ja 10 min (16,17 tunni) ulatuses. Ringkonnakohus ei leia, et menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust saab hinnata vastaspoole lepingulise esindaja kulude suuruse põhjal. Seega olenemata sellest, et hageja apellatsiooniastme lepingulise esindaja kulud olid suuremad kui kostja I lepingulise esindaja kulud kogu menetluses, ei saa kostja I lepingulise esindaja kulusid ainult seetõttu põhjendatuks ja vajalikuks lugeda.
  4. Kostja I poolt tasutud riigilõivu on maakohus põhjendatult hagejalt välja mõistnud. Tunnitasu osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et 120 eurot on põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas kohtupraktikaga. Arvestades nimetatud tunnihinda, on ringkonnakohtu hinnangul kostja I lepingulise esindaja kulud põhjendatud 1940,40 euro (120 eurot tunnis × 16,17 tundi) ulatuses. Sellele lisandub ka riigilõiv 25 eurot ehk kokku on kostja I menetluskulud 5
(6)Tsiviilasi nr 2-14-13786 põhjendatud ja vajalikud 1965,40 euro ulatuses. Seda ületavas osas tuleb maakohtu määrus tühistada. Maakohus on määruse resolutsioonis märkinud, et kostja I avaldus rahuldatakse. Kohalduva ja kehtiva

redaktsiooni kohaselt aga ei määrata menetluskulusid kindlaks mitte menetlusosalise avalduse alusel, vaid seaduses sätestatud ajal menetlusosalise poolt esitatud menetluskulude nimekirja ja toimiku alusel. Seega ei ole vajadust märkida resolutsioonis, et menetlusosalise avaldus rahuldatakse või jäetakse rahuldamata, olenemata sellest, kas menetlusosaline pealkirjastas enda menetluskulude nimekirja avaldusena. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p 1 tervikresolutsiooni sõnastusest välja. 14. Määruskaebuses taotles hageja, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et hageja maksab kostjale I väljamõistetud menetluskulude hüvitist osamaksete kaupa 10 eurot igakuiselt kuni võlgnevuse tasumiseni. Ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Kohus ei saa määrata teisele poolele väljamõistetud hüvitise tasumist osamaksete kaupa

§ 445lg 1 alusel.

Hagejal on võimalik kostjale I tasuda osamaksetega üksnes sellise pooltevahelise kokkuleppe alusel. Eeltoodud põhjusel ei käsitle kohus ka poolte väiteid seoses hageja majandusliku seisundiga ning ei arvesta vastustaja seisukohale lisatud tõenditega, kuna nendel pole taotluse lahendamisel tähtsust. 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 16. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.