← Eesti

2-11-44511/28

Obsah (6)§ 477§ 529§ 528§ 524§ 525§ 526

2-11-44511 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Määruse kuupäev 08. detsember 2016 Tsiviilasja number 2-11-44511 Tsiviilasi Xxxxeestkoste jätkumise otsustamine kohtu algatusel Men

) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 529

lg 1 kohaselt, kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud.

§ 529

lg 2 kohaselt, kohus võib aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi.

§ 528

lg 1 kohaselt, eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 203 lg 4 kohaselt, kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.

§ 524

lg 1 kohaselt, kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada.

§ 524

lg 5 kohaselt, kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui: 1) sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed; 2) kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama.

§ 525

lg 3 kohaselt, kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.

§ 477

lg 4 kohaselt, kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.

§ 528

lg 2 sätestab, et eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Viimasest ekspertiisist möödub 14.01.2017.a 5 aastat, seega ei pea kohus vajalikuks määrata tulenevalt

§ 528lg 2 p-st 2 Xxxxuut ekspertiisi.

Lisaks märgib kohus, et Xxxx esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi xxxx on Xxxx xxxx vahetult kohtunud ning on 3 2-11-44511 kinnitanud, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Samuti nähtub 14.01.2012 tehtud ekspertiisist, et Xxxx vajab eestkostet elukestvalt. Lähtudes Haabersti Linnaosa Valitsuse ja Xxxx menetluses määratud esindaja arvamusest, 14.01.2012 tehtud ekspertiisiaktist ning tsiviilasja toimiku materjalidest, nõustub kohus nimetatud dokumentides väljendatud seisukohtadega ning leiab tõendeid kogumis hinnates, et Xxxx on piiratud teovõimega isik, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle seatud eestkostet tuleb jätkata. Kohus ei kuulanud Xxxx xxxx isiklikult ära, kuna ekspertiisiaktis on ekspert asunud seisukohale, et Xxxxei ole suuteline sisukohaseks kontaktiks mistahes modaalsuses, sh ei ole ta suuteline osalema kohtuistungil, ärakuulamisel harjumuspärases keskkonnas ega andma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Seega asub kohus seisukohale, et tema kohtupoolne ärakuulamine ei anna midagi juurde antud asja lahendamisele. Eeltooduga ja tulenevalt eelkõige Xxxx tervislikust seisukorrast, on Xxxx eestkoste pikendamise vajadus leidnud kinnitust. Lähtudes tsiviilasja toimikus olevatest Xxxx tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ning arvestades menetluses esitatud arvamusi, leiab kohus, et Xxxx ei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt mistahes tehinguid. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et Xxxx on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta ei oma hääleõigust (

§ 526lg 5).

Samuti leiab kohus, et Xxxx ei ole võimalik jätta alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes, st et Xxxx ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Käesolevas asjas leiab kohus, et Xxxxon endiselt sobivaimaks eestkostjaks tema ema Xxxx, kes on eestkostjana Xxxxelukorraldusega tegelenud ning on sellega ka näidanud, et ta on suuteline Xxxxhuve ja õigusi kaitsma. Xxxxei ole küll kohtule esitanud eestkostja volituste pikendamiseks kirjalikku nõusolekut, kuid on Xxxxmenetluses määratud esindajale ja Haabersti Linnaosa Valitsusele kinnitanud, et on jätkuvalt nõus olema Xxxxeestkostja. Kogutud tõenditest ei nähtu, et Xxxxeestkostja ülesandeid peaks piirama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Xxxxeestkostjaks olemise. Kohtu hinnangul on põhjendatud seega pikendada Xxxxvolitusi Xxxxeestkostjana. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.

§ 526

lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise.

§ 526

lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4, tuleb Xxxxmääratud eestkostja Xxxxametiaega pikendada viis aastat. PKS § 207 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. PKS § 206 kehtestab eestkostja kohustused. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kohus juhib tähelepanu PKS § 194, mis näeb ette eestkostja aruandekohustuse. Selle paragrahvi kohaselt kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta 4 2-11-44511 esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.