lg 1 p 1 rahuldamisjärk AS Swedbank, nõue tunnustati antud rahuldamisjärgus kogusummas 1 605 141,05 eurot, väljamaksed kokku 801 100,75 eurot, kinnipeetud kulud 86 634,62 eurot, rahuldamata nõue 717 405,68 (1 605 141,05-801 100,75-86 634,62). AS SEB Pank, nõue tunnustati antud rahuldamisjärgus kogusummas 157 781,47 eurot, väljamaksed kokku 104 448,73 eurot, kinnipeetud kulud 11 295,55 eurot, rahuldamata nõue 42 037,19 eurot (157 781,47-104 448,73-11 295,55).
lg 1 p 2 rahuldamisjärk Võlausaldaja Nõude Väljamakse suurus/EUR 4 065,68 123,56 404 455,55 12 292,13 0,00 4 544,61 138,12 319,56 9,71 Rahuldamata nõue 3 942,11 392 163,42 4 406,49 309,85 Kokku 5 178,80 7 583,50 560 298,64 105 431,87 10 050,20 2 988,89 71 767,44 3 312,33 157,39 230,48 17 028,48 3 204,26 305,44 90,84 2 181,14 100,67 5 021,41 7 353,02 543 270,16 102 227,61 9 744,75 2 898,05 69 586,30 3 211,66 67 854,23 3 575 370,69 36 473,10 1 072 076,03 2 062,21 108 661,91 1 108,48 32 582,31 65 792,02 3 466 708,77 35 364,62 1 039 493,72 7 126,56 140 073,56 216,59 3 811,42 6 909,97 136 262,14 1 362,61 243 196,33 338,10 9 465,05 55,92 1 119,72 7,67 2 149,35 41,41 6 617,41 10,28 287,66 1,70 34,03 0,23 65,32 1 321,20 236 578,92 327,83 9 177,39 54,22 1 085,69 7,44 2 084,03 380,26 10 808,37 11,56 50,75 368,70 10 757,61 25 795,55 9 614,04 42 037,19 717 405,68 191 734,95 783,97 261,60 1 113,07 20 541,41 5 217,14 25 011,58 9 352,44 40 924,12 696 864,27 186 517,81 7 334 441,98 219 342,69 7 115 099,29
lg 1 p 3 rahuldamisjärk Võlausaldaja Nõude Nõude Rahuldamata suurus/EEK suurus/EUR nõue 5 487 350,6 350,68 4 260,6 260,61 1 Kokku 9077,60 611,2 611,29 565,60 9
) § 163 lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Vastavalt
Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus
lgte 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Osaühingu Xxxx (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 03.01.2017 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt
lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 20.12.2016 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Haldur on esitatud aruandes märkinud, et Osaühingu Xxxx (pankrotis) makseraskuste tekkimise põhjuseks olid peamiselt järgmised asjaolud: kinnisvaraturul toimunud muutused, mis koos juhtimisvigadega tõid kaasa äriplaani ebaõnnestumise. Kõige enam ongi võimalik võlgniku juhatusele, osanikele ette heita detailse äriplaani, mh riskianalüüsi puudumist ning majandustegevuse edendamisel järjepidevalt tuginemine teadmisele, et kõik ettetulevad probleemid on võimalik lahendada kokkuleppel ning lähtuti eeldusest, et 3 võlausaldajad, sh pangad on valmis krediiti pikendama võlgniku poolt taotletud tingimustel. Selliseks eelduseks puudus aga igasugune objektiivne alus (puudusid konkreetsed kokkulepped). Samuti mõjutasid võlgniku maksevõimet mitmelt kinnisvaraobjektilt teenitud kahjum, mida oleks saanud vältida, kui võlgniku juhatuse liikmed oleksid huvide konflikti olukorras tegutsenud esimeses järjekorras võlgniku huvisid silmas pidades ning nõudnud tagatisi võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Tulenevalt võlgniku juhatuse liikmete majanduslikust olukorrast ja nende vastu suunatud täiendavatest nõuetest, siis ei esitanud haldur majanduslikest ja menetlusökonoomilistest põhjustest lähtuvalt kahju hüvitamise nõuet. Vastav seisukoht on kooskõlastatud ka toimkonnaga. Kuriteo tunnustega tegude toime panemist haldur ei tuvastanud. Seega saab kokkuvõttes pidada võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu
lg 5 mõttes- ebaõnnestunud äriplaan, mis omakorda oli oluliselt tingitud võlgniku juhatuse liikmete poolt juhtimisvigade tegemisest. Kohus nõustub halduriga maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus Osaühingu Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt:
lg 1 p 1 rahuldamisjärk: AS Swedbank 717 405,68 eurot, AS SEB Pank 42 037,19 eurot.
lg 1 p 2 rahuldamisjärk: xxxx
lg 1 p 3 rahuldamisjärk: xxxx
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 teise lause kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on kohtule 19.01.2017 esitanud taotluse, mille kohaselt halduri poolt taotletav tasu moodustub summas 31 011,78 eurot (bruto), millele lisandub sotsiaalmaks summas 10 233,89 eurot. Halduri tasu arvestamisel on lähtutud netolaekumistest (netovarast), halduri tasumäär on keskmine määr 2,5 % (31 011,78 eurot-bruto), halduri tasu alammäär 1 % (12 007,51 eurot-bruto) ja ülemmäär 5 % (60 037,54 eurot –bruto;
Arvestades töömahtu (vara müük oli komplitseeritud varal lasunud puuduste, kinnisvaraarenduste asjaajamine pooleli jäänud) ja antud menetluse eripära, siis jääb haldur jaotusettepaneku koostamise ajal esitatud tasumäära juurde ning ei taotle halduri tasu kõrgemas määras, ülemmääras. Halduri tasu alammäära nimetamisel on haldur juhindunud pankrotivara väärtuse puhul, mis jääb üle 640 000 euro
§-st 651 lg 4. Vahendeid halduri töö tasustamiseks koos maksudega on olemas. Perioodi 2014-2016 läbiviimisega kaasnenud kulud (büroo, sh side, transpordi jms) kulud sisalduvad halduri tasus menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Halduri tasu koosseisu jäävad ka kulud, mis kaasnevad selle osa võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni üleandmisega, mis jäid menetluse vajadusest tingituna halduri valdusesse üleandmisega arhiivile. Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Haldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, 4 põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Vastavalt
aasta
lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur on märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et on vaja täiendavalt kinnitada jaotusettepaneku koostamise seisuga kulud samuti, siis palub haldur seda teha. Kokku kulud pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused, sh riikliku maksud kogusummas 73 891,23 eurot: transpordikulud summas 886,11 eurot, sidekulud (faksi ja telefoni kasutamine) summas 394,85 eurot, bürookulud (sh ruumide kasutus, kontoritarbed, koopiate tegemine) summas 3 951,42 eurot, postikulud summas 6,90 eurot, päringud äriregistri teabesüsteemist summas 50,78 eurot, arhiveerimis- ja hoiukulud summas 780,44 eurot, pangakulu summas 58,77 eurot, kinnisvara haldamise kulud (mh niitmine, kütmine, kommunaalmaksed) summas 21 210,13 eurot, tõlkekulud summas 9,59 eurot ja riiklikud maksud (sh maamaks, käibemaks) summas 45 911,74 eurot, kinnisvaraeksperdi arvamus 120 eurot. Veel täpsem arvestus esitati koos jaotusettepanekuga, riigilõiv teated AT-s 223,67 eurot, riigilõiv 286,83 eurot. Tsiviilasjas nr 2-09-71072 kinnitas kohus 13.12.2011 määrusega Osaühingu Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses perioodil 21.05.2010-02.11.2011 tehtud kulutused summas 72 968 13 eurot. Nimetatud kulutused koosnevad pankrotimenetluse kuludest summas 223,67 eurot - riigilõivud teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded ja massikohustustest summas 72 744,46 eurot, s.h: transpordikulud summas 886,11 eurot, sidekulud (faksi ja telefoni kasutamine) summas 394,85 eurot, bürookulud (s.h ruumide kasutus, kontoritarbed, koopiate tegemine) summas 3 952,42 eurot, postikulud summas 6,90 eurot, päringud äriregistri teabesüsteemist summas 23,56 eurot, arhiveerimis- ja hoiukulud summas 95,88 eurot, pangakulu summas 35,01 eurot, kinnisvara haldamise kulud (s.h küte, elekter) summas 21 141,57 eurot, tõlkekulud summas 9,59 eurot, kohtukulud (riigilõiv, maksekäsu kiirmenetlus) 286,83 eurot ja riiklikud maksud (s.h käibemaks) summas 45 911,74 eurot. Halduri kulud on suurenenud 923,10 euro võrra (73 891,23 – 72 968,13). Kuna käesoleval ajal on halduri kulude suurus suurenenud, peab kohus vajalikuks kinnitada Osaühingu Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses halduri täiendavad kulud summas 923,10 eurot. Tulenevalt eeltoodust kuulub Osaühingu Xxxx (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ene Ahas tuleb vabastada Osaühingu Xxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest peale Osaühingu Xxxx (pankrotis) likvideerimist ja kustutamist äriregistrist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et 5 Osaühingu Xxxx (pankrotis) dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt pankrotihalduri taotlusele määrata Eesti Äriarhiivi osaühing (registrikood 10665195). /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.