lg 1 p 1,
lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Arika Allmann Süüdistatav Kaitsja ALBERT ANSTAL, isikukood: 38608150302; elu- või asukoht: viibib vahi all Vanglas (xxxx), elukoht enne vahistamist: Xxxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, ei õpi; kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati: 01.12.2011.a Harju Maakohtu otsusega
järgi rahalise karistusega 130 päevamäära ulatuses (416 eurot).
lg 1 ja lg 3 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades (41,60 eurot). Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistamine alates 11.12.2015.a. Leelo Viil RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada Albert Anstal
Süüdi tunnistada Albert Anstal
lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 15 (viisteist) aastat.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista 15 (viisteist) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Albert Anstal’i kinnipidamisest, s.o alates 11.12.2015.a. Albert Anstal’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Albert Anstal’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1075 eurot; - surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 627 eurot; - sõrmejäljeekspertiiside kulud kogusummas 1326 eurot; - DNA-ekspertiiside kulud 3420 euro ulatuses; - määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 1524 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA-ekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 3876 euro ulatuses, riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pangas, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank’is, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pangas või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700065521 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-16-3168, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: Kriminaalasja materjalide juures olevad asitõendid, teabesalvestised: - 2 CD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kurikas ja selle murdunud ots – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (Rahumäe 6, Tallinn) hoiul olevad esemed: - kilekotid surnukeha ümbert, sõlmed nöörist, nöör, kummiga, rannajalatsid, Xxxx’i riided (dressipüksid, särk ja aluspüksid), vaip, bioloogilise aine proovid, Eesti Vabariigi pass, rannajalatsid Adidas, veremäärdumisega sokid, hommikumantel, punase-valgega kilekott, pudel koos suitsukonidega, kehtetu ID-kaart Xxxx’i nimele, mobiiltelefon Samsung ja hall mobiiltelefon, katkised teksapüksid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - Albert Anstal’i esemed (T-särk, hall T-särk, spordijalatsid Adidas) – tagastada Albert Anstal’ile kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD 2 Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. I SÜÜDISTUSE SISU Albert Anstal’i süüdistatakse Xxxx’i tahtlikus tapmises piinaval viisil, mis seisnes selles, et ajavahemikul 09.10.2015 kuni 10.10.2015 tarvitasid Xxxx ja Albert Anstal Harjumaal Xxxx vallas Xxxx külas Xxxx poemaja taga asuva abihoone/garaažimaja teisel korrusel Albert Anstal’i kasutatavas kööktoas alkoholi ning tekkinud tüli käigus algas vastastikune tõuklemine. Tõuklemise käigus kägistas Albert Anstal kannatanut kaelast ja üritas tema käsi väänata, kuid Xxxx tõukas ja lükkas Albert Anstal’i eemale ja lõi Albert Anstal’it. Seejärel nad rahunesid, kuid mõnekümne minuti pärast jätkasid tülitsemist ja Albert Anstal lõi korduvalt käte ja jalgadega Xxxx’it pea ja keha piirkonda ning seejärel jätkas tema peksmist puidust pesapallikurikaga, lüües vähemalt 20 korda pea, keha ja jäsemete piirkonda, kuni pesapallikurikas purunes ning siis Albert Anstal jätkas Xxxx’i peksmist kurikavarrega. Peksmisega põhjustas Albert Anstal Xxxx’ile liittrauma: - pea kinnine tömp trauma: põrutuskolded vasakus otsmikusagaras ja paremas oimusagaras, pehmekelmealune verevalum väikeaju paremal poolkeral, ninaluude murd, vasaku sarnaluu murd, põrutushaavad kiirul, põrutushaav otsmikul paremal pool, põrutushaav mõlemal ülalaul ja ülahuulel, põrutushaavad ninaseljal, limaskestaalused verevalumid huultel, nahaalused verevalumid oimul vasakul pool, otsmikul ja parema silma ümber; - kehatüve kinnine tömp trauma: parema kopsu põrutus, vasaku neeru rebend, paremal pool rangluu keskmisel joonel VI roide murd, paremal pool kaenla eesmisel joonel V, VI, VIII, IX, X roide murrud, paremal pool abaluujoonel IX, X roide murrud, vasakul pool rangluu keskmisel joonel III, IV, V roide murrud, vasakul pool abaluujoonel III, IV, V, VI, VIII, IX, X roide murrud, vasakul pool kaenla eesmisel joonel V, VI, VII, VIII roide murrud, vasakul pool kaenla tagumisel joonel VII, IX, X roide murrud, vasakul pool lülisamba kõrvaljoonel XI, XII roide murrud, III rinnalüli ogajätke murd, parema abaluu õlanuki murd, vasaku abaluukeha murd, parema rangluu murd, triipjad nahaalused verevalumid ülaseljal mõlemal pool ja keskseljal vasakul pool, nahaalused verevalumid seljal mõlema abaluu kohal, nahaalune verevalum alaseljal vasakul pool; - ülajäsemete kinnine tömp trauma: parempoolsete küünarluude murd alaosas, parema II kämblaluu murd, vasaku II kämblaluu murrud, vasaku III kämblaluu murd, nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel, küünarvarrel ja labakäel, põrutushaavad ja nahamarrastused parema küünarvarre välispinnal, põrutushaav vasakul õlavarrel ja mõlemal labakäel; - alajäsemete kinnine tömp trauma – parema põlvekedra murd, parema sääreluu murd ülaosas, vasaku pindluu murd ülaosas, põrutushaavad parema sääre eespinnal, nahamarrastus vasaku sääre eespinnal, nahaalune verevalum vasaku reie välis-tagapinnal, nahaalused verevalumid mõlema sääre ees-välispinnal, nahaalune verevalum paremal põlvel. Xxxx suri vahetult peksmise tagajärjel sündmuskohal pea, kehatüve ja jäsemete kinnise tömptrauma peaaju ja parema kopsu põrutuse, vasaku neeru rebendi, mõlemapoolsete roidemurdude ning hulgaliste teiste skeletiluude murdude, mis tüsistus peaajuturse ja ägeda kopsude puudulikkusega, tagajärjel. 3 Xxxx’i tervisekahjustuste ulatuslikkust ja paiknemist arvestades, põhjustas Albert Anstal teadlikult Xxxx’ile pika aja kestel suurt valutunnet ja kauakestvaid füüsilisi vaegusi. Sellise kestva ja intensiivse peksmise toimepanemisel pidi Albert Anstal vähemalt möönma mistahes raskusega tagajärje saabumist Xxxx’i tervisele ja elule, s.h surma saabumist, ja möönma ka oma tegevuse piinavat iseloomu. Pärast Xxxx’i tapmist mässis Albert Anstal surnukeha voodilina sisse, sidudes lina surnukeha kaela, keha ja jalgade ümbert nööriga kinni. Seejärel pani Albert Anstal surnukeha kolme musta prügikotti, keeras põrandavaiba sisse ning lohistas surnukeha trepist alla Xxxx’i tuppa, lukustas väljast poolt Xxxx’i toa ukse, pesi enda toa kuriteojälgedest puhtaks ning lahkus järgmisel päeval, s.o 10.10.2015 sündmuskohalt. Oma tegevusega pani Albert Anstal toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil, s.o
Albert Anstal’i süüdistatakse Xxxxahtlikus kehalises väärkohtlemises, mis seisnes selles, et Albert Anstal tarvitas ajavahemikul 11.10.2015 kuni 14.10.2015 täpselt tuvastamata kuupäeval s Xxxxasuvas korteris koos Xxxx ja Xxxx alkoholi, mille käigus sõimas Xxxx Albert Anstal’i ebatsensuursete sõnadega, mis Albert Anstal’i vihastasid ning ta võttis enda paremasse kätte 0,5-liitrise viinapudeli, millega viskas tahtlikult Xxxx, tabades Xxxx keha piirkonda. Seejärel tarvitati alkoholi edasi ning kuna Xxxxjätkas Albert Anstal’i solvamist, lõi Albert Anstal tahtlikult üks kord lahtise käega Xxxx näo piirkonda parema silma lähedale, tekitades Xxxx silmalau ning silmaümbruse kontusiooni-põrutuse. Oma tegevusega pani Albert Anstal toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o
II MENETLUSE KÄIK Süüdistatav kohtuistungil tunnistas kannatanu Xxxxpudeliga viskamist ja tema löömist. Samuti tunnistas süüdistatav, et ta küll põhjustas Xxxx surma, kuid tegemist oli provotseeritud tapmisega ning samuti viitas hädakaitse esinemisele. Süüdistatava seisukohad on kajastatud kohtuotsuse alajaotuses III. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanud Xxxxja Xxxx, tunnistajad Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, Xxxx, ekspert ning süüdistatav Albert Anstal. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: 09.10.2015-10.10.2015 episoodis (
lg 1 p 1 järgi): - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga /I kd tl 6-78, kd KI lk 82-155/; - täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll, /I kd tl 88-125, kd KI lk 156-191/; 4 - surnu ekspertiisiakt nr 15E-PõS0043/545 /I kd tl 134-162, kd KII lk 1-24/; - ekspertiisiakt nr 15E-GE1463 ja ekspertiisiakt nr 16E-GE0362 /I kd tl 170-182, 199-207, kd KII lk 25-37, kd KII lk 49-57/; - ekspertiisiakt nr 16E-GE0044 /I kd tl 185-195, kd KII lk 38-48/; - ekspertiisiakt nr 15E-SS0112 /I kd tl 223-230, kd KII lk 58-65/; - asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga /II kd tl 3-5, kd KII lk 66-69/; - asitõendi vaatlusprotokoll /II kd tl 6-11, kd KII lk 70-75/; - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos sideettevõtjalt andmete nõudmise lubadega /II kd tl 16-22, kd KII lk 76-82/; - asitõendi vaatlusprotokoll /II kd tl 111-124, kd KII lk 83-124/; 11.10.2015-14.10.2015 episoodis (
lg 1 järgi): - teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest /II kd tl 95, kd KIII lk 10/; - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaart /II kd tl 100-101, kd KIII lk 11-12/; - isiku läbivaatuse protokoll /II kd tl 102-107, kd KIII lk 13-13e/; Muu iseloomustav materjal: - päring SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse ja vastus päringule /II kd tl 197-200, kd KIII lk 31-34/; - päring Eesti Haigekassasse ja vastus päringule /II kd tl 201-204, kd KIII lk 35-38/; - karistusregistri väljatrükk /tl II kd tl 205-211, kd KIII lk 14-20 /; - Harju Maakohtu 01.12.2011.a kohtuotsus /II kd tl 215-217, kd KIII lk 21-23/; - Harju Maakohtu 13.11.2009.a kohtuotsus /II kd tl 212-214, kd KIII lk 24-26/; - Harju Maakohtu 12.06.2006.a otsus /II kd tl 218-219, kd KIII lk 27-28/; - tõend isiku maksustatava tulu kohta /II kd tl 220-221, kd KIII lk 29-30/. Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Kohtuistungil kuulati CD-plaadil oleva helisalvestiste vahetut kuulamist pooled ei taotlenud. Kohtuistungil vaadeldi vahetult asitõendiks olevat kurikat ja selle murdunud otsa, neid kaaluti ja selgitati nende ligikaudne kaal. Kohus järgnevalt nimetab kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid ja materjale, mis ei tulene süüdistusaktist või mille osas esines pooltel vastuväiteid, või mille puhul taotleti eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Prokurör taotles avaldada ristküsitlusel ilmnenud vastuolude tõttu tunnistaja Xxxx’i poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (lk 66,
lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Prokurör taotles A. Anstal’i süüdi tunnistamist
lg 1 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 17 aastat, samuti süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud.
lg I p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 17 aastat vangistust ja moodustada
lg 1 alusel liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 17 aastat vangistust. Samuti palus prokurör arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistusaja alguseks 11.12.2015.a. Prokuröri hinnangul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistataval kahetsust ei esine, kuna isik püüab end igati õigustada. Lisaks taotles ta süüdistatavalt välja mõista sundraha ja kõik menetluskulud. Prokurör taotles jätte salvestistega CD-plaadid kriminaalasja materjalide juurde ning kõik asjas olevad asitõendid hävitada. Kaitsja leidis, et süüdistatava tegevus ei ole kvalifitseeritav tapmisena piinaval viisil. Kaitsja märkis, et antud juhul ei ole õige üksnes välise teopildi põhjalt teha järeldust selle kohta, et süüdistataval esines tahtlus kannatanu piinaval viisil tappa. Seda ennekõike põhjusel, et tõendamist on leidnud konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel ning tegemist oli tõsise arveteklaarimisega, kus tekkis palju vigastusi. Ka asjaolu, et süüdistatav suhtles telefoni teel tunnistaja Xxxx viitab sellele, et ta ei soovinud, et asi läheks tõsiseks ja ta ei plaaninud tapmist. Kannatanu Xxxx näol oli tegemist ka tugeva isikuga, kes võis vägivalda tarvitada. Tõendamist ei ole leidnud ka see, et kannatanu oleks suurt valu tundnud. Samuti kaitsja leidis, et ootamatu kannatanupoolne rünne põhjustas A. Anstalil tugeva valuaistingu, mis viis kontrollimatu käitumiseni. Kaitsja hinnangul on antud juhul tegu provotseeritud tapmisega
Kehalise väärkohtlemise episoodi puudutavalt märkis kaitsja, et tõendamist on leidnud üksnes kannatanu löömine, mida süüdistatav tunnistab. Kannatanu pudeliga viskamise tagajärjena ei 7 ole vastavaid vigastusi ega valutunnet tuvastatud ning puuduvad ka muud tõendid. Samuti tuleks arvestada A. Anstali ütlusi isikute joobesoleku kohta. teiseks minu hinnangul ei ole ka piisavalt tõendeid. Kaitsja taotles süüdistuse ümberkvalifitseerimist
järgi ning alternatiivselt
järgi, sest esinesid provotseeritud tapmisele viitavad asjaolud ning piinav viis tuvastamist leidnud ei ole.
Anstal tuleks õigeks mõista kannatanu pudeliga viskamise osas. Kaitsja leidis, et süüdistataval esinevad karistust kergendavad asjaolud, kuna ta on süüd tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Ühtlasi palus kaitsja arvestada A. Anstali positiivset iseloomustust, erialase kvalifikatsiooni olemasolu ning asjaolu, et ta ei soovinud end varjata. Kaitsja taotles mõista süüdistatavale kergem karistus, kui seda nõudis prokurör ja samuti palub menetluskulud ajatada. Süüdistatav tunnistas end osaliselt süüdi, tunnistades Xxxx surma põhjustamist ja Xxxxkehalist väärkohtlemist. Ta avaldas kahetsust toimepandu osas. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus esitab järeldused kuritegude lõikes, tagamaks kohtuotsuse paremat jälgitavust. Kohus, viinud läbi kohtulike tõendite uurimise, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid siseveendumuse kohaselt kogumis leiab järgmist: I süüdistuses
Ka andis ta kohtus ütlusi, millises tunnistas, et tarvitas koos kannatanuga alkoholi, neil tekkis sõnaline konflikt, kannatanu sõimas teda, ta viskas kannatanut pudeliga (KII tl 134), pudel võis kannatanut tabada kehasse (KII tl 134), hiljem lõi ta kannatanut lahtise käega näopiirkonda (KII tl 135). Süüdistatava süü leidis tõendamist lisaks süüdistava poolt süü isiklikule omaksvõtule ka: kannatanu poolt kohtus antud ütlusetega selle kohta, et ta mäletab, et süüdistatav lõi teda korra näkku silma piirkonda, mille tagajärjel ta silm oli paistes, nägemine häirus ja ta pöördus kiirabisse. Kannatanu ütlused antud löögi lokalisatsiooni osas riimuvad raviasutuses fikseeritu ja isiku läbivaatuse protokollis fikseerituga, fototabelitelt nähtuvaga (KIII tl 10-13e). Pudeliga viskamist kannatanu ei mäleta. Kannatanute ütluste usaldusväärsust puudutades märgib kohus järgnevat: kannatanu küll kohtus prokurörile vastates kinnitas, et ta alkoholi ei tarvitanud sel õhtul , aga kohtule vastates ta märkis, et „…nii purjus ma ei olnud“ (KII tl 115), mistõttu kohus ei pea usaldusväärseks kannatanu ütlusi sel õhtul tema poolt alkoholi mittetarbimise kohta ja neid tõendina ei arvesta. Kannatanu vastas enamikule küsimustele, mis antud õhtut puudutasid, vastusena: „…ei mäleta“ KII tl 112), milline asjaolu samuti lisab kinnitust temal sel ajal joobe olemasolu kohta. Ka kinnitas tunnistaja Xxxxalkoholi tarbimist kannatanu poolt (KII tl 117). Alkoholijoobes isiku puhul on eluliselt usutav, et ta mõnd sündmust mäletab (tema löömine), teist (pudeliga viskamine) aga mitte. Süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka tunnistaja Xxxxütlustega, kes kinnitas kohtus, et kolmekesi tarbiti alkoholi, kannatanu ja süüdistatava vahel oli vaidlus ja kannatanu vist rääkis, et süüdistatav lõi teda. Tunnistaja vahepeal magas, ei tea kõike (KII tl 118). Süüdistatava süü on tõendamist leidnud ka: teatisega kannatanu saabumisest raviasutusse (KIII tl 10), PERH teatisega kannatanul vigastuste olemasolust silmapiirkonnas (KIII tl 11-12), isiku läbivaatuse protokolliga (KIII tl 13-13e). 8 Antud kuriteo toimepanemise osas kohus ei pea usaldusväärseks ja ei arvesta tõendina süüdistatava ema, tunnistaja Xxxxütlusi, kuna isik on ütluste sisu poega õigustavalt muutnud. Kohtus ta märkis, et ta ei tea pojal juhtunud konfliktist midagi (KI tl 70), poeg vist rääkis talle, et kaklesid Xxxxja tema naine, kohtueelsel uurimisel aga ta väitis, et kannatanu teatas talle telefonis, et 14.10 2015.a. peksis teda (KI tl 70, KII tl 103). Kaitsja kohtulike vaidluste käigus märkis, et tema seisukoha kohaselt ei saa lugeda tõendatuks süüdistatava süüd kannatanu pudeliga viskamises, kuna kannatanu seda ei mäleta. Kohus ei pea antud seisukohta põhjendatuks. Nagu kohus eelnevalt ka märkis, süüdistatav ise tunnistab antud tegu, ka leidis tõendamist, et kannatanu tarbis alkoholi ja ei mäleta antud sündmusi täpselt. Oluline on tegu, mis võib tervisekahjustusi tekitada (RKKKo 3-1-1-28-07 p.7) ja sellise teo toimepanemine on ka tõendatud süüdistatava ütlusetega, ka nähtub pindmine puusavigastus PERH-i teatisest ning selline vigastus on ka valu tekitav, alkoholijoobe tõttu võib küll isikul olla valu tunnetus madalam, ka ei pruugi ta seda mäletada, kuid see asjaolu ei välista süüdistatava süüd. Kohus ei tuvastanud antud süüdistuses õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kannatanu poolt süüdistatava sõimamine on küll tõendamist leidnud, kuid kohus ei tuvastanud mingeid süüdistataval tugeva hingelise erutuse seisundile viitavaid tunnuseid, ka ei viibinud süüdistatav hädakaitseseisundis. Süüdistatav oleks alati saanud konflikti eirata, lahkuda korterist, kuid ta jätkas seal viibimist ja kannatanuga alkoholi tarbimist ka pärast kannatanu poolt tema sõimamist, samuti pärast tema pudeliga viskamist. Ka oli jõudude vahekord ilmselgelt ebavõrdne, kannatanu on vanem väikest kasvu naisterahvas, süüdistatav kannatanuga võrreldes noor ja füüsiliselt tugev mees. Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud kaudse tahtlusega. A. Anstal pidi võimalikuks pidama kannatanule valu, tervisekahjustuse tekitamise võimalust teda pudeliga visates ja näkku lüües ning ta pidi seda ka möönma. II süüdistuses
lg 1 p 1 järgi Tõendite usaldusväärsust puudutavalt peatub kohus esmalt tunnistajate ütlustel. Kohus nõustub prokuröriga osas, et tunnistaja V. Anstali, kes on süüdistatava ema, ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks ja neid tõendina arvestada. Tema antud ütlustes esinesid omavahelised vastuolud, samuti vastuolud teiste kogutud ja usaldusväärsete tõenditega. Ka on Xxxxsüüdistatava ema, seega isik, kelle puhul on mõistetav soov enda poega kaitsta, tal esineb põhjus ebaobjektiivsuseks. Kohtueelsel uurimisel ei maininud Xxxxmidagi selle kohta, et ta oleks pojal näinud järgmisel hommikul mingeid vigastusi (KI tl 65), ka ei märganud ta oma ütluste kohaselt toas verd. Kohtus ta aga märkis esmalt vastates prokurörile, et ta nägi toas üht verepiiska ja arvas, et pojal on tulnud ninast verd (K I tl 65), hiljem lisas vastates kohtule, et hommikul pakkis ta kilekotti katkise kurika, kuid ei mäleta ega tea, kas see oli verine (KI tl 73). Samuti lisas ta hiljem, et poeg rääkis talle, et oli Xxxx kakelnud. Seega on tema ütluste sisu ajas muutuv. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, asitõendi vaatlusprotokollist (KII tl 70-75), fototabelist nähtuvalt (K I tl 87, 137-144) , on kurikas silmnähtavalt verega määrdunud. Kohus vaatles antud kurikat vahetult kohtuistungil ja veendus samuti antud asjaolus. Veremäärdumuse olemasolu kinnitas ka DNA ekspertiis (KII tl 29). Ei ole eluliselt usutav, et selline määrdumus jäi isikule märkamata või et 9 isik ei mäleta nii olulist asjaolu. Samuti on Xxxx ütlused sündmuskohal vaid ühe verepiisa olemasolust vastuolus sündmuskoha vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt isegi pärast süüdistatava sõnade kohaselt tema poolt toa koristamist tuvastas politsei sündmuskohale jõudes süüdistatava elukohas verekahtlase määrdumuse nii kamina ees kui serval, põrandal voodi ees, ukse käepidemel (KI tl 86). Tunnistaja on ise kohtus kinnitanud, et ta pesi põrandaid hommikul ja koristas (KI tl 65), seega pidi ta märkama korteris esinevat veremäärdumust. Ka on Xxxx ütlused vastuolus süüdistatava enda poolt emaga seonduva osas väidetuga. Nii märkis süüdistatav kohtueelsel uurimisel, et ema küsis temalt, mis punased laigud on maas elutoas ja köögis (KIII tl 112). Ka kohtus ei eitanud ta laikude olemasolu elutoas ja köögis (KIII tl 112). Ka sisaldasid vastuolusid tunnistaja Xxxx ütlused hommikul pojal vigastuste olemasolu kohta. Esmalt vastas ta prokurörile, et ta nägi sinikaid poja kehal, kätel, jalgadel, samas kinnitas, et poeg istus kampsun seljas (KI tl 64). Hiljem lisas, et poeg näitas talle ise vigastusi. Süüdistatav seevastu väitis, et ema ajab midagi segamini, vigastusi ta talle ei näidanud, ta võis neid vaid näha, kui ta end pesi (KIII tl 112-113). Kohtueelsel uurimisel ei maininud Xxxxmidagi selle kohta, et ta oleks pojal näinud järgmisel hommikul mingeid vigastusi (KI tl 65). Tunnistaja ei suutnud kohtule usutavalt selgitada, miks on talle antud asjaolu hiljem meenunud (KI tl KI tl 73). Tema ütlused pojal nähtavate vigastuste olemasolust on vastuolus kohtus ülekuulatud tunnistaja Xxxxütlustega, kes ei näinud süüdistataval hommikul mingeid silmnähtavaid vigastusi (KI tl 38), ka ei märganud tal käte ja näopiirkonnas mingeid vigastusi tunnistaja Xxxx (KI tl 47). Samuti ei näinud nähtavaid vigastusi süüdistatava näol, kätel tunnistaja Xxxx, tema märkas vaid asjaolu, et süüdistatav lonkas (KI tl 77). Ka väitis Xxxxesmalt kohtus prokurörile, et tema sel õhtul Xxxxelefoni teel ei suhelnud (KI tl 71), ta nägi Xxxxalles siis, kui nad järgmisel hommikul pojaga lahkusid (KI tl 66). Tunnistaja Xxxxon kohtus kinnitanud, et ta suhtles tapmise õhtul telefoni teel ka Xxxx(KI tl KI tl 33, 34). Antud tunnistaja ütlustes puudub kohtul alus kahelda, seda käsitleb kohus hilisemalt. Ka nõustub kohus prokuröriga osas, et ei ole usutavad tunnistaja Xxxxütlused selle kohta, et ta korteris toimunud Xxxx ja süüdistatava vahel aset leidnu ajal kuulis vaid Xxxx ja oma poja jutukõminat, aga ei kuulnud mingeid võitlushääli, kuna tunnistaja Xxxxon kinnitanud, et kuulis müdinat lausa õue (KI tl 34). Arvestades Xxxx surnukehal tuvastatud vigastuste arvu, tekitamisvahendeid, arvestades asjaolu, et süüdistatav on ise kinnitanud, et ta hiljem tõstis Xxxx vanni, vannist välja, pakkis, lohistas tema keha trepist allkorrusele, oli see kõik valju lärmi tekitav ning ei ole eluliselt usutav selle mittekuulmine. Oma sõnul Xxxxarbis enne uinumist vaid 1 purgi lahjat alkoholi, palderjani ja vererõhutablette. Ta ei ole kinnitanud, et oleks tarbinud uinuteid. Eelnimetatud põhjustel ei pea kohus tunnistaja Xxxxütlusi usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta. Kohtus väitis süüdistatav, et ta arvab, et tunnistajatel Xxxxja Xxxx on tema vastu vihavaen. Kohtus antud asjaolu tuvastamist ei leidnud. Kohtul puudub põhjus nimetatud tunnistajate ütlustes kahelda. Tunnistajad kinnitasid, et ei oma süüdistatava suhtes vihavaenu, ka ei ilmnenud asjaolusid, mis annaksid alust eeldada ebaobjektiivsust. Vastupidi, süüdistatav ise kinnitas, et Xxxxjärgmisel hommikult sõidutas tema ja ta ema oma autoga maanteele. Seega olid suhted sõbralikud ja vastutulelikud. Ka tunnistaja Xxxxkinnitas antud asjaolu. Süüdistatava taotlusel kuulas kohus üle tunnistaja Xxxx, kes pidi antud väidet vihavaenu olemasolust just kui kinnitama. Tunnistaja selgitas aga kohtule, et tegemist ei olnud vihavaenuga, lihtalt, kuna süüdistatavale on süüdistus esitatud ja on alust arvata, et ta võis Xxxx tappa, on teised, kes seal elasid ja Xxxx tundsid, sellise käitumise osas hukkamõistvad, milline asjaolu on ka mõistetav, kuid ei ole käsitletav vihavaenuna ja põhjusena teadvalt valeütlusi anda. Ka on tunnistajate 10 Xxxx ja Xxxx omavahelised ütlused riimuvad, samuti riimuvad need teiste kogutud ja usaldusväärsete tõenditega. Nii on Xxxx ütlused selle kohta, et süüdistatav helistas talle korduvalt tapmise õhtul, tõendamist leidnud sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (KII tl 76-78), millest tulenevalt on süüdistatav suhelnud mitmel korral tunnistaja Xxxx poolt nimetaud ajal temaga talle ise helistades (KII tl 77). Kohtul puudub alus kahelda ka tunnistajate xxxx ja xxxx ütlustes ning kogutud kirjalikes materjalides. Antud süüdistuses tunnistas A. Anstal end süüdi osaliselt ja märkis, et ta küll põhjustas Xxxx surma, kuid tegemist oli provotseeritud tapmisega. Oma ütlustes viitas süüdistatav ka hädakaitsele, sellele, et tundis reaalselt ohtu enda ning ema elule ja tervisele. Süüdistatav andis ütlusi selle kohta, et ta elas üürnikuna Xxxx samas majas, neil olid normaalsed suhted (KII tl 45). Süüdistatav viibis oma korteris koos emaga, õhtul koputas Xxxx uksele ja nad tarvitasid koos alkoholi (viina). Neil tekkis sõnaline konflikt pagulasteemal ja see paisus maadluseks (KII tl 150). Nad kägistasid üksteist maas pikali olles, väänasid näppe, süüdistatav jäi peale, kuna oli tugevam ja Xxxx oli väga purjus (KII tl 151). Nad mõlemad väsisid ja rüselus lõppes. Süüdistatav helistas antud maja omanikule Xxxx, kuna teadis, et Xxxx teda kardab. Kui kõne lõppes tõusis Xxxx püsti ja tahtis süüdistatavat rusikaga lüüa, süüdistatav kukkus ja Xxxx lubas tuua kaika. Süüdistatav teadis, et Xxxx toas on pudrunuia sarnane ese. Kui Xxxx tagasi jõudis, haaras süüdistatav ta jalast ja Xxxx kukkus. Süüdistatav lõi teda vasaku jalaga näkku või kehasse, siis rüselus jätkus ja kuna süüdistatav tundis, et on maas, talle tundus, et on vaja kohe tegutseda ja tundis ohtu endale ja emale ja ta võttis endale kuuluva kurika soojamüüri tagant ja lõi kurikaga Xxxx vastu pead, siis Xxxx kukkus ja edasi lõi ta Xxxx korduvalt kurikaga igale poole. Lööke võis olla palju, üle 20. Xxxx palus, et ta lõpetaks. Süüdistatav lõpetas peksmise. Xxxx oli verine (KII tl 156). Xxxx oli sel ajal poollamavas asendis, toetas vastu seina, poolistukil (KII tl 157). Ta esitas Xxxxele erinevaid küsimusi, kuid Xxxx vastas vaid, et „...ei tea“. Ta tiris Xxxx vanni, lasi talle vett peale ja siis ta veel hingas. Edasi läks süüdistav kööki, tegi suitsu ja kui ta vannituppa naasis, sai aru, et Xxxx on surnud. Süüdistatav oli sokis, võttis vaiba ja tiris Xxxx sinna peale, et verd läbi ei tilguks kasutas pakkimiseks ka panipaigast toodud kilekotte. Edasi lohistas ta Xxxx tema enda tuppa ja koristas korteri. Järgmisel päeval põgenes emaga antud kohast linna. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi Xxxx peksmise asjaolude kohta usaldusväärseteks, kuna antud ütlustega ei riimu käesolevas kriminaalasjas kogutud teised, usaldusväärsed tõendid. Kohtus ei leidnud tõendamist õigusvastasust välistavate asjaolude esinemine, kohus ei tuvastanud ei hädakaitsele ega ka mitte provotseeritud tapmisele viitavaid tunnuseid. Lisaks sellele, et süüdistatava ütlused on vastuolus teiste kogutud ja usaldusväärsete tõenditega, sisaldavad süüdistatava ütlused vastuolusid kohtueelsel uurimisel tema poolt antud ütlustega, samuti on vastuolud kohtus tema poolt antud ütlustes. Ilmselgelt püüab süüdistatav enda ütlustega end kaitsta ja esitab sündmusi vastavalt. Kohtu sellist seisukohta põhjendab järgnev analüüs: Süüdistatava enda ütlused on vasturääkivad. Süüdistatav esmalt vastates prokurörile väitis, et tema oli nendevahelises kakluses Xxxx üle, kuna viimane oli väga purjus (KII tl 151). Hiljem väitis ta aga, et kartis Xxxx , et tajus temast ohtu enda ning oma ema elule ja tervisele (KII tl 155), milles see seisnes tema ütlustest ei selgunudki. Kohtule vastates kinnitas ta aga, et oli kindlasti Xxxx füüsiliselt tugevam (KIII tl 119). Samuti väitis süüdistatav prokurörile, et konflikti käigus ta Xxxx pärast xxxx (xxx) helistamist muu kui kurikaga ei löönud (KIII tl 104), kuid kohtueelsel uurimisel on ta väitnud, et peale xxxx helistamist peksis Xxxx lisaks kurikale ka rusika ja jalgadega (KIII tl 104, 92). 11 Süüdistatava ütlused selle kohta, et peksmise lõppedes oli Xxxx poolistuvas asendis, on vastuolus tema poolt kohtueelsel uurimisel väidetuga, kus süüdistatav on väitnud, et Xxxx oli selili, hoides pead üleval ja käsi risti rindkere piirkonnas (KIII tl 107, 174-175). Süüdistatava ütlused kannatanu poolistuvas asendis olemise kohta viimaste löökide ajal ei riimu ka surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis sisalduvas eksperdiarvamuses esitatud arvamusega selle kohta, et vigastuste tekitamise ajal võis kannatanu olla alguses püstises ja/või istuvas asendis ning pärast lamavas asendis (arvamuse p 11, K II tl 8). Ka esinesid kannatanul kaitsevigastused, mis näitavad, et ta püüdis löömist pareerida (K II tl 8, arvamuse p 5), millised samuti kinnitavad verisooni sellest, et peksmise ajal oli kannatanu abitum pool. Nagu eelpool kohus märkis, väitis süüdistatav kord, et oli kannatanust füüsiliselt üle, siis aga, et kartis enda ja oma ema elu pärast. Kohtule jääb arusaamatuks, millel baseerus süüdistatava hirm Xxxx ees, oht tema või ta ema elule ja tervisele. Süüdistatav selgitas, et ta kartis, et Xxxx toob enda toast kaika, samas kinnitas ta kohtus, et Xxxx seda Anstali korterisse ei toonud (KII tl 153), ka ei ole süüdistatav kohtus antud ütluste põhiselt Xxxx ise sellist kaigast kunagi näinud (K III tl 119). Xxxx korteri, kui sündmuskoha, vaatluse protokollis antud eset ei ole leitud (KI tl 82-83). Seega, ainus, kel oli löögivahendina kasutatav ese antud sündmuse ajal (kurikas), oli A. Anstal. Kurika olemasolu nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, mis kirjeldab A. Anstali korterit (KI tl 87, 137-139), tema enda ütlustest, ka vaatles kohus antud kurikat kohtuistungil, seda vaadeldi ka kohtueelsel uurimisel (KII tl 70-75). Kuna kurikas on purunenud, sisaldab verekahtlast määrdumust (nähtub nii sündmuskoha vaatlusprotokollist, asitõendi vaatlusprotokollist, kui nähtus ka vaatlusel kohtus), ka tuvastati sellel DNA ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse põhiselt kannatanu veri (ekspertarvamuse p.2 K II tl 29), on tõendamist leidnud antud kurikaga tugevate löökide tegemine kannatanule. Anstal istungil selgitas, et tegemist on vaid suveniirkurikaga, mis ei ole tugev. Samas on ta ise selgitanud, et ta antud kurikat peksmisel kasutas ja haaras selle järele siis, kui sai aru, et Xxxx on ohtlik, seega on ka siin tema ütlustes vasturääkivus. Kui ta pidas seda vaid tühiseks suveniiriks, ei oleks ta ohu korral seda ei haaranud ega ka kasutanud. Ka on tõendamist leidnud süüdistatava enda ütlustega, surnu ekspertiisiaktis sisalduva ekspertarvamusega, et Xxxx peksis ta ka lisaks kätele ja jalgadele ka kurikaga ning kogutud tõenditest nähtub, et tegi seda kuni kurika purunemiseni (purunemine nähtub samuti jube eelloetletud tõenditest) ning tulenevalt eksperdiarvamusest (p 4, kd KII tl 8) on alust arvata, et ta jätkas peksmist isegi purunenud kurikaga, kuna ekspert märkis, et ei ole välistatud löökide tegemine ka kurika sakiliste servadega. Ülimalt oluline, hindamaks süüdistataval hädakaitse olemasolu, on tapetule tekitatud löökide iseloom, lokalisatsioon ja arv, millised on tuvastatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi käigus ja fikseeritud eksperdiarvamuses. Kohtul puudub igasugune alus kahelda antud eksperdiarvamuses, antud ekspert viibis küsitlemiseks süüdistatava taotlusel ka kohtuistungil, kus ta kinnitas, et jääb antud arvamuse juurde (kd K IV lk 2). Tulenevalt ekspertarvamusest Xxxx surma põhjuseks on pea, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp trauma peaaju ja parema kopsu põrutuse, vasaku neeru rebendi, mõlemapoolsete roidemurdude ning hulgaliste teiste skeletiluude (abaluude, parema rangluu, kämblaluude, parempoolsete küünarluude, parema sääreluu ja vasaku pindluu) murdudega, mis tüsistus peaajuturse ja ägeda kopsude puudulikkusega. Peaaju ja kehatüve vigastused olid eluohtlikud. Pea, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel korduvatest tugevatest löökidest kõvade tömpide esemetega erinevatesse keha piirkondadesse. Näokoljuluude murrud, limaskestaalused verevalumid huultel, põrutushaavad ja nabaalused verevalumid näol võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusikate või muude sarnaste esemetega). Põrutushaavad ja nahaalused verevalumid juustega kaetud peanahal ning otsmikul võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemega/esemetega (näiteks kängitsetud jala, ekspertiisiks esitatud kurika või muude samaste esemetega).Mõlemapoolsed 12 hulgalised roidemurrud ja teiste skeletiluude murrud kehatüves ning nahaalused verevalumid seljal võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemega/esemetega (näiteks kängitsetud jala, ekspertiisiks esitatud kurika või muude sarnaste esemetega). Triipjad nahaalused verevalumid seljal võisid olla tekitatud löökidest ekspertiisiks esitatud kurikaga. Nahaalused verevalumid ja nahamarrastused ülajäsemetel võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemega/esemetega (näiteks kängitsetud jala, ekspertiisiks esitatud kurika või muude sarnaste esemetega). Ei ole välistatud, et põrutushaavad ülajäsemetel võisid olla tekitatud löökidest murdunud kurika sakilise servaga (surnu ekspertiisiakt; KII tl 1-23). Antud eksperdiarvamusest nähtub Xxxx peksmise intensiivsus, asjaolu, et lööke tehti käte, jalgade, kurikaga, sh elutähtsate organite piirkonda ja korduvalt. Ka on alust arvata, et süüdistatav jätkas peksmist isegi siis, kui kurikas oli juba murdunud (arvamuse p 4 viimane lause), milline näitab samuti ründe intensiivsust, süüdistatava tegevuse iseloomu. Ekspert leidis, et kõik eelpool kirjeldatud vigastused võisid olla tekitatud üksteisele järgnevatena lühikese aja vältel enne surma saabumist (orienteeruvalt kuni mõnekümne minutini). Kõik laibal esinevad vigastused on elupuhused. Süüdistatav kohtus viitas erinevatele õigustustele. Süüdistatav üritas väita, et Xxxx neeru jm vigastused võisid olla hoopis tema alkoholi liigtarbimise tulem. Ekspert selgitas kohtus, et see on välistatud ja kõik koostatud ekspertiisiaktis viidatud vigastused on tekkinud viisil, mida ekspert on arvamuses nimetanud. Ka selgitas ekspert, et tapetul ei esinenud alkoholi liigtarbimisele viitavaid organite kahjustusi. Süüdistatav kohtus väitis ka (viimane sõna), et Xxxx võisid tekkida vigastused surma järgselt (laiba äraviimisel sündmuskohalt, tunnistaja Xxxx poolt tekitatud laiba toksamisel jalaga). Ka antud asjaolu on ümber lükatud ekspertarvamuses fikseerituga ja eksperdi poolt kohtus antud ütlustega selle kohta, et Xxxx tuvastatud vigastused olid elupuhused, ka kinnitas tunnistaja Xxxx kohtus, et ta vaid õrnalt jalaga toksas laipa, kui selle pimedas toas leidis. Süüdistatava väite kohaselt peksis Xxxx teda pähe, kehasse, ta kukkus korduvalt, tundis meeletut valu, samas kinnitas ta, et oli suuteline kakluse lõppedes tõstma üksinda Xxxx vanni ja hiljem vannist välja, pakkima vaipa ja kilekottidesse, lohistama ta trepist alla, seega pidi ta füüsiliselt olema tugev ja toimiv, kuna antud tegevusteks oli vajalik olulise jõu rakendamine. Ka ei märganud temaga järgmisel hommikul kohtunud isikud (tunnistajad Xxxx, Xxxx) temal visuaalselt mingeid vägivallamärke näos ega pea ega käte nähtavatel osadel. Tõsi, tunnistaja Xxxx, kes oli taksojuht märkis, et järgmisel hommikul süüdistatav lonkas, kuid kuna süüdistatav ka ise ei eitanud jalgadega tema poolt Xxxx peksmist (milline asjaolu nähtub ka surnu kohtuarstliku ekspertiisis esitatud eksperdiarvamuse p-st 4, KII tl 8), on ilmne, et teist isikut jalaga tugevalt pekstes võibki jalg saada haiget ja olla hiljem valulik. Ka kinnitas süüdistatav ise, et see jalg on tal olnud varem välja väänatud ja piisab väiksemasti tõuskest sellele jalale, ja kohe ongi sellega taas probleem (K III tl 102). Kuna tunnistajad Xxxx ega Xxxx ei märganud järgmisel hommikul süüdistatava lonkamist, Xxxx võttis ta autole ja viis maanteele, kust süüdistatav tellis takso ning süüdistatav ise on oma ütlusetes hiljem märkinud, et kui Xxxx ta autolt maha pani ja ta kõndima hakkas, väänas ta valutava jala välja (KIII tl 116), ongi usutav, et jalg võis peksmise järgselt valutada, kuid lonkama hakkas ta alles järgmisel hommikul, pärast Xxxx autost väljumist ja enne takso, saabumist, millega on ka seletatav, et taksojuht lonkamist nägi. Kohus ei tuvastanud süüdistataval hädakaitse olemasolu. Kohus märgib ka, et miski ei takistanud A. Anstalit helistada politseisse või kutsuda abi naaber eluruumides viibijatelt, seda ta ei teinud. 13 Kohus ei saa nõustuda asjaoluga, et tegemist oli kaudse tahtlusega, nagu leidis prokurör ja seda järgenvatel põhjustel. Kannatanule tekitatud vigastuste lokalisatsioon, väga suur arv, kannatanu asend vigastuste tekitamise ajal, asjaolu, et peksti edasi ka siis, kui kurikas oli purunenud, kui ta oli lamavas asendis, kannatanul kaitsevigastuste olemasolu – kõik see annab tunnistust sellest, et süüdistatav soovis Xxxx surma ja tegutses otsese tahtlusega. Antud asjaolu kinnitavad ka tunnistaja Xxxx ütlused. Tunnistaja kinnitas kohtus, et süüdistatav helistas talle antud õhtul ja väitis, et tema korteris on verine Xxxx ja ta tapab ta ära (KI tl 34). Süüdistatav ise antud kõnet ei eitanud. ka kinnitavad tunnistaja Xxxxütluste tõepärasust vastus sideettevõttelt saadud andmete protokoll (KII tl 76-82) ja vaatlusprotokoll (KII tl 83-96) kõnede toimumise osas. Seega süüdistatav ajal, kui verine Xxxx alles maas lebas, teatas ta juba tunnistajale oma soovist Xxxx tappa. Ka oli A. Anstalil alati võimalus peksmine lõpetada või kutsuda politsei, jätta Xxxx ellu, kuid süüdistatav peksis teda isiku surmani, kõik tekitatud vigastused olid elupuhused. Süüdistatav ei suutnud kohtule põhjendada, miks ta ei kutsunud ei politseid ega visanud Xxxx korterist välja konflikti tekkides ega lõpetanud rünnet (K III tl 123). Kohus leiab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes (vt RKKKo 3-1-1-12806). Antud seisukoha järgi, saab välisele teopildile tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Kohus leiab, et sel viisil ja sellise lokalisatsiooniga ja sellisel löökide arvul teist inimest pekstes, tehes seda ka siis, kui ta lamas, pidi süüdistatav mõistma taolise tegevusega kaasneda võivaid tagajärgi, sh teadma ka seda, et sellise tegevuse tulemusel teine inimene sureb ja seda ta ka soovis, kuna avaldas enne tapmise lõpuleviimist antud soovi tunnistajale. Kohus leiab, et tegemist oli otsese tahtlusega, kuivõrd sedavõrd hulgaliste löökidega mh elutähtsatesse piirkondadesse, pidi A. Anstal teadma, et ta põhjustab kannatanule suurt valu ja see toob kaasa kannatanu surma ning ta pidi seda ka vähemalt möönma. Samuti ei tuvastanud kohus süüdistataval äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse tunnuseid. Süüdistatav andes kohtus ütlusi oli enda hingelise seisundi osas ütlusi muutev. Esmalt märkis ta, et ta läks närvi juba enne rüselust Xxxx, kui nad telerit vaatasid (K III tl 101), kaitsjale vastates väitis ta, et enne seda, kui ta võttis kurika, ei saanud ta üldse aru, mis toimub (KII tl 155), samas väitis ta, et peksis Xxxx, ta oskas kaitsjale kirjeldada ka kuhu ja kuidas lõi, samas väites, et ta polnud situatsioonist toibunud ja „kõik ujus“ (KII tl 156). Kohtule vastates märkis süüdistatav, et siis, kui ta kurika võttis, nägi ja teadis ta, kus asub Xxxx (KIII tl 120), ka selgitas ta, et ta teadis, kus tal asub antud kurikas ja ta teadlikult suundus seda võtma ning võttis selle vastupanu osutamiseks. Kohtus ei leidnud tuvastamist isikul äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund, mille kannatanu tekitas. Kannatanu tuli süüdistatavale külla, süüdistatav ise lubas teda korterisse, koos tarvitati alkoholi. Tekkis sõnelus, mille käigus süüdistatav ärritus ja maadeldi, kuid süüdistatav enda sõnul asi rahunes ja istuti koos edasi. Seega ei esinenud vahetult telerivaatamisest, pagulasteemast tulenevat erutusseisundit. Süüdistava kogu tegevuse teadlikkust sel hetkel kinnitab ka asjaolu, et ta suundus spetsiaalselt hiljem võtma kurikat, ta helistas Allikmetsale ja teatas, et korteris on verine Xxxx ja ta tapab ta ära, ka see, et ta tema enda ütluste kohaselt tiris hiljem Xxxx vanni, ise läks kööki suitsu tegema, ka pesi isegi hambaid, kuna arvas, et on hammustanud Xxxx, siis tiris Xxxx vannist välja, peitis surnukeha 14 vaipa ja kilekottidesse, lohistas Xxxx tema kasutuses olnud korterisse ning koristas ise ja ka koos emaga enne lahkumist enda korterit. Ka lahkus ta järgmisel hommikul tapmispaigast ning hiljem üldse Eestist. Ta tabati Hispaanias (KIII tl 39-63). Seega kogu süüdistatava tegevus oli teadlik ja läbimõeldud. Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohus nõustub prokuröriga, et tegemist oli piinaval viisil toimepandud tapmisega. Tapmine on piinav, kui põhjustab suurt valu (RKK 3-1-1-106-97) ja võib seisneda ohvri surnukspeksmises, on oluline löökide arv, paiknemine, tugevus jne. Surnu kohtuarstlikust ekspertarvamusest nähtus, et kõik vigastused olid elupuhused, tekitati kuni mõnekümne minjuti jooksul enne surma, see on valu talumisel pikk aeg. Kuna eelnevalt analüüsitud tõenditega leidis tõendamist, et peksti nii pähe, kehasse kui mujale, seda nii käte, jalgade kui kurikaga, lööke oli palju (ainuüksi peapiirkonnas 15-20 (K II tl 9), ka esines hulgaliselt luumurde, sh näokoljuluude murrud, roidemurrud, on ilmne, et need tekitasid suurt valu ja kuna kannatanu oli elus, tundis ta seda. Eelpool käsitletud tõenditega on süüdistatava süü tõendamist leidnud. Seda nii tunnistajate Xxxxa, Xxxx, Xxxx, Xxxx kui ka eksperdi poolt kohtus antud ja eelpool käsitletud ütlustega; kannatanu ütlustega selle kohta, et tapetu oli tema vend Xxxx; samuti süüdistatava poolt süü osalise omaksvõtu ja tema poolt tema viibimise aja ja koha osas, füüsilise konflikti, Xxxx peksmise fakti kinnitamise kohta antud ütlustega, tema ütlustega tapmisejärgse tegevuse (koristamine, laiba peitmine, põgenemine) ütlustega; sündmuskoha vaatlusprotokolli; täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fototabeliga; asitõendi (kurikas) vaatlusprotokolli ja kohtus toimunud vaatlusega; eelnevalt refereeritud DNA ekspertiisiaktis esitatud ja kohtuotsuses käsitletud eksperdiarvamusega, surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse ja eksperdi poolt kohtus antud ütlustega, samuti eelpool refereeritudsideoperaatorilt saadud andmete protokolliga ja vaatlusprotokolli ja fototabeliga, milles lisaks varasemalt kajastatule sisaldub ka informatsioon selle kohta, et Anstal tapmise ajal antud asukohas viibis (KII tl 78); aga samuti ka äratundmiseks esitamise protokolliga, millises tunti tapetus ära Xxxx, samuti ekspertiisiaktis nr. 15E-GE1463 ja 16E-GE 0362 esitatud arvamusega, millest nähtub kurikal bioloogilise materjali leidmine, mis kuulus A. Anstalile; samuti ekspertiisiaktis 16E-GE0044 esitatud eksperdiarvamusega selle kohta, et A. Anstali särgil, sündmuskohalt leiti Xxxxe kuuluvat bioloogilist materjali; samuti ekspertiisiaktis 15E-SS00112 esitatud arvamusega selles, et surnukeha ümber kilekottidel avastatud sõrmejäljefragmendid olid jäetud süüdistatav poolt; asitõendi vaatlusprotokolliga häirekeskuse kõnedest, millest nähtub surnukeha leidmise aega ja koht. IV KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest 15 piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Prokuröri poolt süüdistatavatele nõutud karistusmäärasid on kohtuotsuses varasemalt käsitletud, alajaotuses Poolte seisukohad, samuti ka kaitsja poolt taotletavat. Kohus selgitab edaspidiselt antud kohtuotsuse alajaotuses, millised on kohtu põhjendused karistuse mõistmisel. Oluline on esmalt loomulikult arvestada igas kuriteos süüdistatava puhul tema süüd, selle ulatust, tema poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu, siis toimepanemise asjaolusid ja isikut iseloomustavaid andmeid, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja võimalust antud konkreetset isikut mõjutada edaspidiselt hoiduma kuritegudest ja antud juhul kahtlematult ka õiguskorra huve. A. Anstali poolt toimepandu on kvalifitseeritav
lg 1 p 1 järgi ning
Kohus selgitab, et seadusandja on
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest, mis on esimese astme kuritegu, märkinud ainsa karistusliigina vangistuse, seejuures on karistuse määraks 8-20 aastat vangistust või eluaegne vangistus. Seega on seadusandja selgitanud, milline on riigi suhtumine antud kuritegudesse. A. Anstal on toime pannud ka teise astme kuriteo, millises on võimalik karistada isikut nii rahalise karistuse kui ka vangistusega kuni 1 aasta.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu pandi toime otsese ja
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka nii eri- kui ka üldpreventiivset eesmärki. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on teda iseloomustav, talle mõistetud rahaline karistus jäi tasumata (KIII tl 14). Kohtus isik avaldas puhtsüdamlikku kahetsust mõlema toimepandud kuriteo osas, millist võib lugeda karistust kergendavaks asjaoluks, kuid tuleb arvestada ka seda, et isik süüdistuses esimese astme kuriteos esitas end õigustavaid ja tegelikkusele mittevastavaid versioone (Xxxx vigastuste teke surmajärgselt jm), mistõttu A. Anstal oma antud teole vajalikku hinnangut käesoleva hetkeni siiski andnud (
Antud juhul on karistuse mõistmisel oluline ka õiguskorra huvide arvestamine, kuna on vajalik anda signaal riigi suhtumisest selliste kuritegude toimepanemisse. Kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK 3-1-1-99-06 p.14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p.14). Kohus peab arvestama kohtus tuvastamist leidnud Xxxx tapmise piinava viisi puhul ka vigastuste rohkust, lokalisatsiooni, tuvastatud tehiolusid (maaslamaja peksmine, peksmine juba purunenud kurikaga, luumurdude ja vigastuste arvu), samuti seda, et isik üritas hävitada kuriteojälgi (korteri puhastamine, laiba pakkimine, ümberpaigutamine), samuti seda, et isik põgenes tapmise toimepanemise järgselt välismaale ja tabati seal. Oluline on ka see, et olles 16 pannud toime Xxxx tapmise läks ta külla sugulasele, kus pani koheselt paari päeva möödumisel toime uue kuriteo (naisterahva suhtes vägivalla kasutamise). Süüdistatav omas keevitaja kvalifikatsiooni, töötas, teda iseloomustati vanglast hästi (käitumine korrektne). Kohtus tunnistajate antud iseloomustused olid vasturääkivad, mis on ka mõistetav, kuna inimestel esineb nii häid kui ka halbu iseloomuomadusi. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka mõlema kannatanu käitumist, Xxxx sõimles, oli alkoholijoobes, Xxxx ise läks süüdistatava juurde alkoholi pruukima, tekkis sõnelus. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud mõlema kuriteo puhul, arvestades eelkäsitletud isiku süü suurust aga ka kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelkäsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ning kohus on eelnevalt selgitanud, et ka riik on väljendanud enda suhtumist sellelaadsetesse (
) kuritegudesse, määratledes antud karistuse ühe kuriteo puhul ainsa karistusliigina. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas puudutavalt süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja
mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RK 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RK 3-1-1-77-11). Süüdistatavale inkrimineeritavas kuriteos on seadusandja määratlenud keskmise määrana 14 aastase vangistuse. Kohus peab põhjendatuks kohaldada karistust sanktsiooni keskmisest määrast rangemat karistusmäära ja seda põhjusel, et süüdistatav pani toime mõrva piinaval viisil tekitades väga suurel hulgal vigastusi (ainuüksi pea piirkonnas 15-20, hulgaliselt luumurde, peksmise intensiivsus oli suur, löögid tugevad, ka peksti lamavat isikut ning seda jätkati isegi kurika, kui ühe löögivahendi, purunedes. Ka hävitas ta kuriteojälgi ning põgenes raskendades seega uurimist. Kohus peab põhjendatuks 15-aastase vangistuse kohaldamist. Kuna esines puhtsüdamlik kahetus, isikul puudub pikk karistusregister, ka oli vangla iseloomustus positiivne, ta omas sissetulekut ja tööd, peab kohus prokuröri poolt
lg 1 p 1 osas nõutud karistust liig rangeks ja peab põhjendatuks piirduda karistuse eesmärkide saavutamiseks 15-aastase vangistusega. Kohus nõustub prokuröriga
Isik kahetses puhtsüdamlikult juhtunut, tekitatud vigastused ei olnud tõsised, ühte neist kannatanu isegi ei mäleta joobe tõttu. Kohus leiab, et
lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus ja kohus peab põhistatuks lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikast korduvalt (RK 3-11-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning 17 karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 31-1-40-04). Antud juhul puudub igasugune põhistus süüdistatava karistuse kandmiselt vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks antud eelnimetatud karistuse mõistmise põhimõtetele. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et süüdistatav ega ka kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on ehitatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Antud süüdistatava poolt toimepandus ilmnenud agressiivsust silmas pidades on oht kuritegude toimepanemiseks reaalne. Ka olid antud isiku poolt kahe kuriteo toimepanemise vaheaeg vaid mõnepäevane. Isik viibib vahi all ning on põhistatud isiku suhtes antud tõkendi muutmata jätmine otsuse jõustumiseni. Kohus ei tuvastanud ühtegi isiku vastutust välistavat asjaolu. V MENETLUSKULUD Vastavalt
MS § 175, § 179, § 180 lg 1 alusel kuuluvad Albert Anstal’ilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha ja menetluskulud. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5-kordne palga alammäär, s.o 1075 eurot. Süüdistatava määratud kaitsja poolt esitanud taotlused riigi õigusabi kulude hüvitamiseks kohtueelses ja kohtulikus menetluses osalemise eest summas 1524 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasu tuleb välja mõista A. Anstal’ilt. Ekspertiisiaktidega seonduvate kulude osas peab kohus vajalikuks märkida, et kõigi ekspertiiside läbiviimine oli tingitud A. Anstal’i süülisest tegevusest. A. Anstal’ilt tuleb välja mõista ekspertiisikuludena surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 627 eurot ja sõrmejäljeekspertiiside kulud kogusummas 1326 eurot. Lähtuvalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, peab kohus võimalikuks vähendada DNA-ekspertiiside eest väljamõistetavat summat, sõltuvalt ekspertiisiobjektide, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 31-1-120-12, p 6.2). Seega kuulub DNA-ekspertiiside eest hüvitamisele vastavalt 3420 eurot (60 proovi), ülejäänud osas (s.o 3876 euro osas) tuleb ekspertiisiasutusele tekkinud kulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke 18 asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud muude menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. A. Anstal on töövõimeline isik, kes saab ka vangistuses asuda sissetulekut teenima ning hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav viibib vangistuses ja tema sissetulek ning võimalused sissetuleku teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. VI ASITÕENDID Kriminaalasjas on asitõenditeks: 2 CD-plaati salvestistega, kurikas ja selle murdunud ots, kilekotid surnukeha ümbert, sõlmed nöörist, nöör, kummiga voodilina, rannajalatsid, Xxxx riided (dressipüksid, särk ja aluspüksid), vaip, bioloogilise aine proovid, Eesti Vabariigi pass, rannajalatsid Adidas, veremäärdumisega sokid, hommikumantel, punase-valgega kilekott, pudel koos suitsukonidega, kehtetu ID-kaart Xxxx nimele, mobiiltelefon Samsung ja hall mobiiltelefon, katkised teksapüksid ning Albert Anstali esemed (T-särk, hall T-särk, spordijalatsid Adidas). Kohus leiab, et A. Anstali riietusesemed tuleb tagastada Albert Anstalile kohtuotsuse jõustumisel. Erinevad tapetu riided, muud isiklikud esemed ning surnukeha ümbert võetud esemed (kilekott, sõlmed noodist, nöör) on väärtusetud esemed, mis kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Kriminaaltoimikus asuvad CD-plaadid salvestistega on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik Erika Popovitš rahvakohtunik Karen-Katerin Võso rahvakohtunik 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.