) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlgnik täidab võlausaldajate nõuded 74% ulatuses. Kui mõne võlausaldaja nõue täitmisega varem lõppeb, toimub võla tasumine võlausaldajale äralangenud makse võrra suuremas ulatuses. Seega ei ole võimalik käesolevas kavas sätestada makseperioodi, sest see on ajas muutuv. 6. Käesoleval juhul ei ole vastuväiteid esitanud vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, so 19 809,93 eurot. Kohtu hinnangul ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat Osaühing XXXX oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, vähendades võlgnevuse suurust (sh nii põhi- kui viivisenõue) 25% ulatuses. Kohus viitab
lg-le 7, mille järgi võlausaldaja halvemaks kohtlemiseks ei peeta tema intressija viivisenõuete vähendamist seaduses sätestatud suuruseni. Põhivõlgnevuselt 13 890,03 eurot on seadusjärgne viivis 932,43 eurot (tl 23-26). Võlgnik on juba tasunud viivist 720,36 eurot. Täiendavalt tasub ümberkujundamiskava alusel võlgnik võlausaldajale viivist (14 459,55 – 13 890,03) 569,52 eurot. Seega ei ole viivisenõue alla seaduses sätestatud suuruse ja võlausaldaja Osaühingu XXXX halvemini kohtlemist ei esine. Kava kinnitamine on kohtu hinnangul poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. 7.
lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (
). Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks. 8. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses.
lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. 9.
lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. 10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.