← Eesti

2-16-9683/21

2-16-9683 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-9683 Kohtuasi Tallinna linna avaldus JL-lt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks, lastele eestkostja määramiseks ja suhtlemisõiguse piiramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JL määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Avaldaja Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (asukoht Pallasti 54, Tallinn), lepinguline esindaja Liisi Raamets-Tunali Puudutatud isik XXXXXXXXXXX) (ema) JL (isikukood Puudutatud isikud (lapsed) VL (isikukood XXXXXXXXXXX), LL (isikukood XXXXXXXXXXX), ML (isikukood XXXXXXXXXXX) ja AL (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9683 muutmata.
  7. Jätta JL määruskaebus rahuldamata.
  8. Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud JL kanda. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
  9. Tallinna Linn (avaldaja) esitas
  10. juunil 2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palus võtta JL-lt (puudutatud isik I, ema) täielikult ära laste VL (laps I), LL (lapse II), ML (laps III) ja AL (laps IV) isiku- ja varahooldusõiguse, määrata avaldaja kuni laste täisealiseks saamiseni laste eestkostjaks ning piirata ema õigust lastega suhelda, lubades emal kohtuda lastega üksnes asenduskodu territooriumil või avaldaja nõusolekul väljaspool seda. Avaldaja sai esimest korda pere kohta teate
  11. juunil 2015 laste tädilt (ema õde), kes arvas, et ema tarvitab narkootikume ega hoolitse laste eest.
  12. a suvel sai lastekaitse spetsialist ema kohta kaebusi ka teistel isikutelt, kes kõik avaldasid, et ema ei hoolitse oma laste eest, sh ei tegele lastega, jätab nad pidevalt järelevalveta, mistõttu hoolitseb nooremate laste eest pere vanim laps, ei anna lastele korralikku toitu, samuti karistab ema pidevalt lapsi ja tarvitab ise narkootilisi aineid (amfetamiini). Lapsed elasid sel ajal emaga kahetoalises korteris, kus suurematel lastel oli eraldi tuba, mis oli sisustatud kõige vajalikuga, sh narivoodi ja imikuvoodiga, noorim laps magas emaga elutoas lahtikäival diivanil. Perel oli raske majanduslik olukord ja nad said abi Peeteli kirikust. Jaanuarist 2011 kuni oktoobrini 2015 sai ema regulaarselt toimetulekutoetust ja erinevaid ühekordseid toetusi. Alates oktoobrist 2015 ta rahalise abi saamiseks sotsiaalhoolekande osakonna poole pöördunud ei ole. Laste isa kohta rahvastikuregistris andmeid ei ole. Lastekaitse spetsialist on alates
  13. juulist 2015 pere korduvalt külastanud. Ema andis nõusoleku enda ja oma laste kohta andmete väljastamiseks ja koostööks lastekaitse spetsialisti ning Tallinna Perekeskuse pereteenistusega. Ema eitas narkootiliste ainete ja alkoholi tarvitamist ning esitas avalduse, et ta ei tarvita narkootikume ega alkoholi. Tema
  14. juuli
  15. a ja
  16. juulil 2015 narkootilise aine analüüside tulemused olid negatiivsed. Esimese kohtumine Tallinna Perekeskuse pereteenistuse spetsialistidega toimus
  17. septembril 2015, kus arutati pereprobleeme ning planeeriti edasisi tegevusi ning sellest ajast teeb sotsiaaltöötaja emaga tööd, kuid ema ei soovi abi vastu võtta.
  18. märtsi
  19. a kodukülastuse ajal oli korter üleliigseid asju täis, kodus oli J-nimeline mees, kes aitas lastel silma peal hoida. Ema teatas, et lapsed on tihti haiged ja tema ka, mistõttu ei käi tüdrukud lasteaias. Märtsis teatas ema, et tal on uus töökoht, mistõttu on tal raske leida aega lastekaitsespetsialistiga kohtumiseks.
  20. aprillil 2016 tuli ema sotsiaalhoolekande osakonda kolme lapsega, kuid põhjaliku avalduse asemel laste elukorraldamise kohta märkis ema paari lausega, et lapsed on haiged, mistõttu ei vii ta neid lasteaed. Kodukülastuste ajal
  21. ja
  22. aprillil 2016 ei olnud kedagi kodus. 2
  23. mail 2016 teatas perele abi ja tuge pakkuv LT, et
  24. mail 2016 olid lapsed üksi kodus ja 2aastane laps kõõlus neljanda korruse aknal. Kuna ema ei olnud kell 20.30 koju jõudnud, helistas ta lasteabi telefonile. Politsei saabumise ajaks oli ema kodus.
  25. mail 2016 tunnistas ema sõbrannale amfetamiini tarvitamist ja samal päeval andis ema positiivse analüüsi. Samal päeval palus lastekaitse spetsialist politseil kontrollida peret õhtusel ajal ja teha kindlaks laste järelevalveta jätmine ja/või ema narkootiliste ainete tarbimist. Lapsed olid kl 19.10 kodus järelevalveta, mustad, räpased, näljased. Korter oli koristamata ja igasuguseid asju täis. Kodus ei olnud toiduaineid, millest saaks lastele süüa valmistada. Olukorrast teavitati lastekaitse spetsialisti. Pärast olukorra hindamist ja lastekaitse spetsialistiga vestlemist toimetas politsei lapsed Tallinna Laste Turvakeskuse Männi turvakodusse ja Väikelaste turvakodusse.
  26. mail 2016 lubas ema tulla lastekaitse spetsialisti vastuvõtule
  27. mail 2016 kell 9.00 ning saatis sõnumi, et palub lapsed suunata turvakodu teenusele. Vestluse käigus peretöötajaga tunnistas ta, et tarvitab amfetamiini eelmise aasta naistepäevast.
  28. mail 2016 ei ilmunud ta kohtumisele, ei vastanud kõnedele ega olnud kodus, kuid helistas kell 13.00 helistas, et saab tulla
  29. mail 2016, kuna on tööl ja ei jõua seetõttu varem. 6.-
  30. maini 2016 ei võtnud ema turvakodudega ühendust ega käinud kohapeal laste käekäigu järele pärimas.
  31. mai
  32. a kohtumisel rääkis ema tööga seotud probleemidest ja ülekoormusest. Samal päeval lubas ema lapsi külastada, vestelda turvakodu sotsiaaltöötajatega ja anda vajalikud nõusolekud, samuti jagada infot laste tervise, õppimise ja erivajaduste kohta. Vestlusel kinnitas ema, et ei ole lastega piisavalt tegelenud ja on jätnud neid järelevalveta suure töökoormuse tõttu. Nooremad lapsed olid vanema poja järelevalve alla. Mõnikord aitasid ka peretuttavad. Ema sõnul oli ta mõnel päeval koju jõudnud õhtul isegi pärast kella ühteteist. Laste tervisega tegeles ta korralikult ja regulaarselt. Kuigi ta on üle aasta regulaarselt tarvitanud narkootilist ainet (amfetamiin), võib ta tarvitamise iga hetk lõpetada. Emaga arutati erinevaid ravivõimalusi narkosõltuvusest vabanemiseks, talle anti erinevate teenusepakkujate kontaktid ning selgitati, et ravi kestus on keskmiselt üks aasta. Ema avaldas soovi sõltuvusest vabaneda, kuid arvas, et ravil olles tekib korteril üürivõlg, mille tagajärjel kaotab ta elukoha. Ema lubas kirjutada seletuse koduse olukorra ja selle kohta, kuidas kõrvaldada probleemid, samuti laste külastamise graafiku.
  33. mai
  34. a kohtumise ajaks ei olnud ta seda teinud. Ema külastas
  35. mail 2016 lapsi turvakodudes, leppis järgmiseks päevaks juhatajatega kohtumiste ajad kokku, kuid kohale ei tulnud.
  36. mai
  37. a kohtumiste järel avaldas ema, et laste tingimused ei ole head. Alates
  38. maist 2016 oli ema telefon välja lülitanud ning kodus teda ei olnud. Ema käis
  39. juunil 2016 lastekaitse spetsialisti vastuvõtul, kus esitas avalduse, mille kohaselt kasutas narkootikumi amfetamiin, et vältida väsimust tööajal ja pärast tööd. Ta ei teinud seda regulaarselt ja ta on nõus läbima ravi, et seda rohkem mitte teha. Vestluse käigus täiendas ta oma avaldust, lisades, et ta enam ei tarvita ega müü narkootikume ning ei vaja ravi. Ta soovib lapsi ise kodus kasvatada. Ema on lapsi turvakodus külastanud kolm korda (noorimat last
  40. ja
  41. mail,
  42. juunil ning vanemaid lapsi
  43. ja
  44. mail,
  45. juunil 2016). Neil asjaoludel ei ole ema täitnud vanema kohustusi oma laste suhtes. Narkootikumide kuritarvitamise ja nende müümise tõttu on ta jätnud lapsed ilma vanemlikust hoolitsusest ja kasvatusest ning ema seadnud ohtu nende elu, tervise ja arengu. Pidevalt on lapsed ema poolt jäetud omapäi ja järelevalveta. Sageli on lapsed ka näljased, sest kodus ei ole toitu. Vastutus nooremate õdede ja venna eest lasub pere vanimal lapsel, kes täidab ema asemel vanema kohustusi, vaadates oma õdede ja venna järele, viies pere nooremaid lapsi lasteaeda ja tuues sealt, tehes kodus süüa jm. Kodus ei ole lastele tagatud normaalseid vaba aja veetmise ega õppimistingimusi. Ema ei tegele lastega, ei sisusta nende vaba aega, ei aita neid õppetöös ega pööra tähelepanu laste arengule ja vajadustele. Seega ei ole ema võimeline pakkuma oma 3 lastele turvalist kodu ning soodsat kasvu- ja arengukeskkonda. Ükskõiksus laste suhtes ning oma huvide esiplaanile seadmine on selged märgid vastutustundetusest ja hoolimatusest. Ema on kuritarvitanud vanema õigusi ning ei ole täitnud vanema kohustusi. Pere suhtes rakendatud meetmed ning läbiviidud sotsiaaltöö ei ole tulemusi andnud. Ema ei ilmu kokkulepitud kohtumistele, ei vasta kõnedele, ei esita nõutud dokumente ega teata oma viibimiskohta. Emal ei ole kindlat töökohta. Ta ei tegele laste probleemidega ega külasta neid eriti turvakodus. Ema ei tunnista oma narkosõltuvust, mistõttu ei pea ravi vajalikuks. Samuti on ta seotud narkootikumide müümisega, millest on teadlikud tema lapsed. Ema ei ole motiveeritud ega pea kinni kokkulepetest, tuues ettekäändeks erinevaid põhjendusi. Kuigi ta kinnitas, et väga armastab oma lapsi, soovib neid ise kasvatada, nende eest hoolitseda ja vastutada ning on vastu hooldusõiguse äravõtmisele ja lastele eestkostja määramisele, lubas teha kõik endast oleneva, et parandada enda/pere olukorda ja lapsi enda kasvatusele tagasi saada, on ta passiivne ega ole teinud midagi, et oma eluviise muuta ja lapsi tagasi saada. Tema poolt antud lubadused on jäänud paljasõnalisteks. Isikuhooldusõiguse teostamine eeldab igapäevast pühendumist laste eest hoolitsemisele ja nendega tegelemisele, samuti pidevat valmisolekut lahendada laste sotsiaalseid probleeme. Ema jättis oma lapsed täielikult hooletusse ega taganud neile turvalist kodu, mistõttu tuleb temalt täielikult ära võtta laste isikuhooldusõigus. Muud abinõud ei ole piisavad, et kaitsta laste õigusi ja huve ning tagada neile stabiilne elukorraldus, kindlustunne ning kehaline, vaimne ja hingeline heaolu. Kui vanem ei täida oma kohustusi, ei tohi ta omada ka õigusi laste elukorralduse üle otsustamisel. Ema ei täida ka ülalpidamise kohustust. Lapsed on turvakodus Tallinna linna ülalpidamisel. Ema sai lastele mõeldud peretoetusi, kuid ei kasutanud seda raha laste huvides. Sellega ta ohustas laste varalisi huve ning seadis ohtu nende materiaalse toimetuleku, mistõttu on õigustatud temalt ka varahooldusõiguse täielik äravõtmine. Ema oli teadlik, et kui ta ei taga oma lastele vajalikku hoolitsust, tähelepanu ja järelevalvet, ei tegele oma probleemide lahendamisega, ei täida oma lubadusi ega tee koostööd lastekaitse spetsialisti ja Tallinna Perekeskuse pereteenistusega, on avaldaja sunnitud pöörduma kohtusse temalt hooldusõiguse äravõtmiseks ning lastele eestkostja määramiseks. Kuna emalt hooldusõiguse äravõtmisel jäävad lapsed ilma seadusliku esindajata, tuleb neile määrata eestkostja. Kuna lastel puuduvad lähedased, kes oleksid sobilikud või avaldanud soovi täita nende eestkostja ülesandeid, tuleb laste eestkostjaks määrata nende rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne linnavalitsus. Kui lapsed jäävad elama asenduskodusse, on vaja reguleerida nende suhtlemist emaga. Et säilitada laste sidet oma bioloogilise vanemaga, siis tuleb emale jätta alles piiratud suhtlemisõigus. Kuna ema tarvitab narkootikume, ei huvitu oma lastest, külastab neid ebaregulaarselt ja harva ning ei ole ise taganud lastele vajalikku hoolitsust, siis on laste huvides, et kohtumised emaga toimuvad edaspidi üksnes kontrollitud keskkonnas. Seega tuleb piirata puudutatud isiku I suhtlemist ning lubada tal kohtuda lastega ainult asenduskodu territooriumil, leppides kohtumiste ajad eelnevalt asenduskoduga kokku. Avaldaja eelneval nõusolekul võib puudutatud isik I veeta lastega aega ka väljaspool asenduskodu. Puudutatud isikute seisukohad
  46. Lastele määratud esindaja toetas avaldust ja leidis, et asjaolud annavad alust võtta emalt hooldusõigus täielikult ära, sest see vastab laste parimatele huvidele. 4 Kuigi suure osa emale etteheidetavatest probleemidest saaks kõrvaldada, kui ema nõustada (nt juhendada teda, et ta koristaks toad ära, ostaks toitu, käiks lastega arsti juures jne), siis on asjaolude kogum siiski sedavõrd kaalukas, et toetavate abinõude kohaldamine ei oleks tõenäoliselt tõhus abinõu. Toetavate abinõude kohaldamist takistab ka see, et ema väldib lastekaitsetöötajatega suhtlemist ja suunamist. Ema on narkootikumide tarvitamise ja müümise tõttu jätnud lapsed hoolitsuseta ja kasvatuseta ning on seadnud ohtu nende elu ja tervise. Eelkõige on ema ohustanud väikelaste elu ja tervist, kuid ka suuremad lapsed ei pea iseseisvalt järelevalveta toime tulema. Ema hooldusõiguse võiks taastada, kui ema on läbinud pikaajalise narkorehabilitatsiooni ja vabanenud sõltuvusest. Kuna avaldaja saab eestkostjana määrata laste viibimiskoha ja korraldada nende suhtlemist emaga, ei ole ilmselt vaja ema ja laste suhtlemist reguleerida. Kui seda teha, siis peaks emal olema õigus suhelda lastega kaks korda kuus, kooskõlastades selle eestkostjaga 4 päeva ette.
  47. Laste ema ei esitanud kohtule kirjalikku seisukohta, kuid avaldas ärakuulamisel, et soovib lapsed tagasi saada ja elada koos nendega. Alates augustikuust töötab ta ametlikult viis päeva nädalas, õhtuti ja nädalavahetustel on ta kodus. Ta saab palka 500 eurot kuus. Ta tarvitas varem narkootikume, aga ta ei ole narkosõltlane ega müü narkootikume. Suhted lastega on väga usalduslikud. Toiduained ja lastele vajalikud riided on olemas ning kodu on korras. Ta ei keeldu koostööst kohaliku omavalitsusega. Lastel on kõik hästi, väljaarvatud see, et ema ei ole. Ta ei ole öelnud lastele, et nad saavad varsti koju, sest see ei sõltu temast. Vanema lapse pangakontole on ta kandnud raha ja kavatseb veel kanda. Ta ei oska öelda, miks lapsed on SOS Lastekülas olemisega rahul. Laste ema palus anda talle veel võimalus lapsed tagasi saada. Esimese astme kohtu määrus
  48. Harju Maakohus rahuldas
  49. oktoobri
  50. a määrusega avalduse ja võttis emalt kõigi laste suhtes hooldusõiguse täielikult ära ja määras laste eestkostjaks kuni nende täisealiseks saamiseni avaldaja. Samuti määras maakohus, et emal on õigus suhelda lastega kaks korda kuus, kooskõlastades selle laste eestkostjaga 4 päeva ette. Maakohus jättis lastele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isik I rahvastikuregistri järgi laste ema ning laste isa kohta rahvastikuregistris andmeid ei ole. Avaldaja palus emalt laste hooldusõiguse täielikult ära võtta, sest ema ei ole täitnud vanema kohustusi oma laste suhtes. Narkootikumide kuritarvitamise ja nende müümise tõttu on ta jätnud lapsed ilma vanemalikust hoolitsusest ja kasvatusest ning seadnud ohtu nende elu, tervise ja arengu. Ema jättis pidevalt lapsed omapäi ja järelevalveta. Lapsed olid sageli näljased, sest kodus ei olnud toitu. Vastutus nooremate õdede ja venna eest lasus pere vanimal pojal. Kodus ei olnud lastele tagatud normaalsed vaba aja veetmise ega õppimistingimusi. Avaldaja on tegelenud perekonnaga alates
  51. juunist 2016 ning pakkunud omalt poolt kõikvõimalikku abi ja tuge. Avalduses toodud asjaolud on avaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega ja teiste asjas kogutud tõenditega tõendatud. Arvestades lisaks Regionaalhaigla
  52. juuli
  53. a teatist ema vaimse tervise seisundi kohta ning Tallinna Lastekodu
  54. juuli
  55. a vastust, Tallinna Laste Turvakeskuse
  56. augusti
  57. a vastust ja Narva-Jõesuu SOS Lasteküla
  58. septembri
  59. a vastust laste olukorra ja emaga suhtlemise kohta, on laste 5 stabiilse elukorralduse, kindlustunde, turvalisuse, kehalise, vaimse ja hingelise heaolu tagamiseks vaja rakendada abinõusid. Laste viibimisel asenduskodus on neile tagatud terviseseisundi järelevalve, stabiilne ja turvaline kasvukeskkond ning hoolitsus. Muud abinõud ei ole piisavad. Toetavaid abinõusid saaks rakendada üksnes juhul, kui lapse ema seda sooviks. Praegusel juhul laste ema pigem väldib sotsiaaltöötajatega suhtlemist ning seeläbi enda suunamist. Laste ema peab tegema toimunust vastavad järeldused, tegema koostööd avaldajaga, et oleks võimalik taastada tema hooldusõigus. Emal tuleb seada laste huvid enda omadest kõrgemale. Kuna asjas on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et ema tarvitab narkootikume, peab ta tunnistama oma narkosõltuvust ja minema ravile. Seega tuleb avaldus perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg-te 1 ja 3, §-de 135 ja 136 ning lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 alusel laste huvidest juhindudes rahuldada. Emalt laste hooldusõiguse äravõtmise järel ei ole lastel esindusõiguslikku vanemat, mistõttu tuleb lastele määrata eestkostja. Kuna muid isikuid peale avaldaja, kes oleksid nõus laste eestkostjaks hakkama, ei ole, tuleb avaldaja määrata laste eestkostjaks. Kohus lõpetab eestkoste ning taastab vanema hooldusõiguse laste suhtes, kui taastamine vastab laste huvidele ning kui vanem suudab käituda viisil, et laste huvid ei ole enam ohus. Avaldaja taotlus reguleerida ema suhtlemine lastega on põhjendatud ja laste emale tuleb jätta õigus suhelda lastega kaks korda kuus, kooskõlastades selle laste eestkostjaga 4 päeva ette. Määruskaebus
  60. Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme, sest luges tõendatuks asjaolud, mida ei ole tõendatud, hindas tõendeid vääralt ning jättis kohtumääruse põhjendamata. Maakohus leidis, et laste ema ei ole täitnud vanema kohustusi narkootikumide kuritarvitamise ja müümise tõttu, kuid maakohtule ei ole esitanud ühtegi otsest tõendit selle kohta, et ema kuritarvitas narkootikume või tegeles nende müümisega. Ema tarvitas narkootikume umbes kaksteist aastat tagasi, kuid ei ole neid kunagi müünud.
  61. juulil 2015 tehtud analüüs oli negatiivne. Politsei- ja Piirivalveameti karistusregistri andmebaasist ei nähtu emal ühtegi kehtivat karistust narkootikumide müümise eest. Lastekaitsespetsialist on esitanud kohtule asjaolusid moonutatult, ainult lastekaitsespetsialisti vaatevinklist lähtudes. Laste perekonnast eraldamise asemel peaks riik enam pöörama tähelepanu perede abistamisele ja toetamisele ning looma rohkem tugisüsteeme ja -võrgustikke. Asjaolu, et ajavahemikus 1979–1980 oma ema käinud lapsena lastepsühhiaatri vastuvõtul ning viibis
  62. aastal statsionaarsel uuringul, ei oma praeguses asjas tähtsust. Nähes isa vägivaldset käitumist ema suhtes, tekkis emal lapsena emotsionaalne šokk ning ta ei rääkinud kaks aastat. Maakohus jättis need asjaolud välja selgitamata ja arvestamata. Maakohus leidis vääralt, et vanem poeg täitis peres vanemlikku rolli. Vanem poeg tõi mõni kord ema töögraafiku tõttu väikse õe lasteaiast, kuid selline praktika on paljudes peredes 6 tavapärane. Ema püüab leida sellist tööd, mis võimaldaks tal töötada kl 8.00-st kuni 17.00-ni, et veeta rohkem aega koos oma lastega. Samuti on ema valmis igakülgseks koostööks ning suudab ja soovib ise lapsi kasvatada. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Kohtul tuleb lapse heaolu tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid ning üksnes juhul, kui sellised meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil positiivset mõju ei oleks, saab kohus võtta vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult ära. Praegu ei ole emalt hooldusõiguse täielik äravõtmine põhjendatud, sest asjas ei ole tõendatud, et ema oleks lapsi väärkohelnud, jätnud nad hooletusse või oleks esinenud muid laste õigusi rikkuvaid tegureid. Võttes arvesse laste vanust ja sugu, ei ohustanud laste käitumine nende enda või teiste isikute heaolu. Ema annab lastele iga kuu ülalpidamist nii, nagu tema sissetulek võimaldab. Avaldaja ja puudutatud isikute seisukohad
  63. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Avaldaja arvates on kohtule esitatud tõendid, mis näitavad, et lapsed olid jäetud ema poolt hooletusse, neile ei olnud tagatud stabiilne ja turvaline kasvu- ja arengukeskkond. Pere suhtes rakendatud meetmed ning läbiviidud sotsiaaltöö ei andnud tulemusi, mistõttu oli ainus meede emalt hooldusõiguse äravõtmine.
  64. Lastele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Asjas on lapsed rääkinud esindajale, et ema tegeles narkootikumide müügiga ning hagita asjas saab tõendiks TsMS § 229 lg 2 teise lause järgi olla ka menetlusosalise seletus, mis ei ole antud vande all. Narkootikumide tarvitamist tõendab Regionaalhaigla
  65. juuli
  66. a teatis. Asjaolu, et ema eitab narkootikumide tarvitamist ja kritiseerib lastekaitsespetsialistide tegevust, ei tekita veendumust, et ema suudaks hooldusõigust teostada ja kohaldada leebemaid meetmeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  67. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, kuid täiendada tuleb kohtumääruse põhjendusi. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
  68. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et kohus peab vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, sh eelistama võimalusel vanema ja lapse suhet toetavaid abinõusid. 7 Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus PKS § 134 lg 1 järgi ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, sh võib kohus PKS § 134 lg 3 järgi teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid, piirata isiku- või varahooldusõigust teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega või varahooldusõiguse täielikult ära võtta, aga ka PKS § 135 järgi lapse perekonnast eraldada, hooldusõigus oluliselt piirata või selle täielikult ära võtta või PKS § 136 järgi kohaldada lapse varaliste huvide tagamiseks vajalikke meetmeid. Riigikohus on lapse heaolu tagamiseks PKS §-des 134 ja 135 nimetatud abinõude kohaldamise kohta märkinud, et vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Sellest tulenevalt võib kohus kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada, sh peavad kohtu kohaldatavad abinõud olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Abinõude kohaldamiseks peab kohus esmalt tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades, ning tulenevalt ohust kohaldama ohu kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid (vt Riigikohtu
  69. september
  70. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-15, p 15,
  71. novembri
  72. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-12, p 16 ja
  73. mai
  74. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-13-11, p 14). Seega peab kohus igal üksikjuhtumil hindama lapse olukorda ja teda ähvardava ohu iseloomu ning kohaldama tulenevalt konkreetsest olukorrast lapse heaolu tagamiseks ja ohu kõrvaldamiseks vajalikke abinõusid, mis ühest küljest peavad olema lapse heaolu tagamiseks piisavad ja tõhusad, teisalt aga riivama vanema õigusi võimalikult vähesel määral.
  75. Praeguses asjas tuvastas maakohus, et ema jättis vanema kohustused täitmata, sh ei hoolitsenud laste eest piisavalt ega kasvatanud neid ning jättis lapsed sageli järelevalveta ja vahel ka toiduta, millega seadis ohtu laste elu, tervise ja arengu. Arvestades asjas esitatud tõendeid ei ole kolleegiumil alust kahelda maakohtu tuvastatud asjaoludes. Sellest tulenevalt asus maakohus õigesti seisukohale, et laste heaolu oli emaga koos elades ohustatud ja heaolu tagamiseks tuli kohaldada PKS § 134 lg 1 järgi vajalikke abinõusid. Seejuures ei ole maakohus eksinud ka abinõu valikul. Kolleegium juhib tähelepanu, et laste heaolu tagamiseks alustas avaldaja perega koostööd juba
  76. juunil 2015, mil avaldaja sai infot ema narkosõltuvuse ja laste hooletusse jätmise kohta. Alates
  77. septembrist 2015 tegi ilmnenud probleemide lahendamiseks perega koostööd ka Tallinna Perekeskuse sotsiaaltöötaja. Paraku jäid need meetmed positiivse tulemuseta ja koostöö ei toiminud vähemalt osaliselt seetõttu, et ema ei leidnud töö kõrvalt aega spetsialistidega kohtumisteks ning osaliselt seetõttu, et ema tarvitas narkootilisi aineid ega soostunud võõrutusraviga.
  78. mail 2016 oli ema jätnud lapsed taas üksi järelevalveta koju, lapsed olid räpased ja näljased, mistõttu viidi lapsed turvakodusse. Ema oli nõus laste turvakodusse paigutamisega 8 ning kohtus lastekaitsespetsialistiga alles
  79. mail
  80. Kohtumisel tunnistas ema, et on üle aasta tarvitanud amfetamiini ning temaga arutati ravivõimalusi narkosõltuvusest vabanemiseks, kuid hiljem on ema asunud narkootikumidega seotust eitama. Neil asjaoludel asus maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult seisukohale, et perekonda toetavaid abinõusid ei saa laste heaolu tagamiseks kohaldada, sest esmalt peab ema võtma samme narkosõltuvusest vabanemiseks ja näitama, et ta suudab seada laste huvid esiplaanile. Seda ei ole aga ema suutnud enne kohtumenetlust ega ka kohtumenetluse ajal teha. Sellises olukorras ei olnud kolleegiumi hinnangul võimalik tagada laste heaolu muude meetmetega kui emalt hooldusõiguse äravõtmisega ja laste elu korraldamisega kohaliku omavalitsuse poolt. Ema küll väidab määruskaebuses, et ta on valmis igakülgseks koostööks ja soovib lapsi ise kasvatada, kuid asjas esitatud tõendid ei kinnita, et ema oli valmis tegema hooldusõiguse säilitamiseks koostööd, sh loobuma narkootikumide tarvitamisest ja korraldama oma lastele eakohase ning turvalise elu. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kui ema soovib edaspidi lapsi ise kasvatada, peab ta võtma aktiivselt samme selleks, et kõrvaldada laste heaolu ähvardanud ohutegurid, sh loobuma esmalt narkootikumide tarvitamisest ja korraldama seejärel oma elu nii, et lapsed saaksid elada kodus turvaliselt täiskasvanud isiku järelevalve all. Hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse PKS § 123¹ lg 2 järgi hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus.
  81. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et asjas ei ole tõendatud, et ema tarvitab narkootilisi aineid ja tegeleb nende müügiga. Avaldaja kinnituse kohaselt on ema ise tunnistanud
  82. mail 2016 narkootiliste ainete tarbimist (tl 35, 37), samuti kinnitas nimetatud asjaolu perekonda
  83. aprillil 2016 külastanud LT oma e-kirjas avaldajale (tl 27) ning vanemad lapsed neile riigi õigusabi korras määratud esindajale (tl 63). Ka Regionaalhaigla
  84. juuli
  85. a teatisest nähtub, et
  86. juunil 2016 on emal diagnoositud sõltuvus amfetamiinist F15.24 (tl 77). Seega tuvastas maakohus õigesti, et emal on sõltuvus narkootilistest ainetest, mis takistab tal kohaselt vanema kohustusi täita. Asjaolu, et ema on tegelenud ka narkootiliste ainete müügiga, on tõendatud üksnes vanemate laste antud ütlusega neile riigi õigusabi korras määratud esindajale (tl 63), kuid nimetatud asjaolul ei ole asja lahendamise seisukohalt määravat tähtsust.
  87. Õige on määruskaebuse väide, et asjaolul, et ema on lapsena käinud psühhiaatri vastuvõtul ja viibinud statsionaarsel uuringul, ei ole praeguses asjas tähtsust. Sellele asjaolule ei ole aga maakohus ka oma määrus põhjendusi rajanud.
  88. Neil põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegiumi hinnangul on asjas põhjendatud jätta lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud (riigi õigusabi tasu) TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda. Muud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kuna avaldajal ei ole tekkinud menetluskulusid, ei ole põhjust määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.