lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hagejalt on kostja kasuks Viru Maakohtu 28.10.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-32064 välja mõistetud elatis summas, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Hageja palub vähendada elatist ja mõista välja elatis ulatuses, mis vastab 1/4 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Hageja väitel on tema sissetulekuks töötasu 430 eurot kuus, hageja töötab täistööajaga ja selles piirkonnas ei maksa tööandjad alampalgast rohkem. Kohus leiab, et hageja põhjendused ei ole veenvad ja hageja võimetus teenida sissetulekut oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks vähemalt miinimumsummas, ei ole tõendatud. Kohus selgitab, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 15 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus teha tööd ja tegutseda vabalt valitud või vastuvõetaval kutsealal; lg 2 igal liidu kodanikul on vabadus otsida tööd, töötada, teostada asutamisõigust ning pakkuda teenuseid kõikides liikmesriikides. Teisi asjaolusid, mis võiksid takistada hagejal endale ja oma lastele vähemalt miinimumsummas ülalpidamist teenida, ei ole hageja kohtu ette toonud. Kohus on menetlenud käesolevat hagi kirjalikus menetluses.
lg 4 kohaselt, kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata otsust
lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.
Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.
lg 42 kohaselt, kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulud
Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise muutmise hagilt riigilõivu ei võeta. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole pooltel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.