5.
lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 6. 29.01.2016 edastati kostjatele 29.01.2016 tagaseljaotsus AET-i kaudu. 26.02.2016 edastati kostjale OK-le 29.01.2016 tagaseljaotsus postiga aadressil XXX, Tallinn. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja OK kohtule 28.07.2015 taotluse, milles tema aadressiks oli märgitud XXX (tl 104). Samas taotluses palus kostja OK saata temale hagiavalduse 03.06.2015 (täitemenetluses 13-13/798-4) koos lisadega posti teel aadressile XXX. 24.08.2015 edastas kostja OK kohtule taotluse, milles muu hulgas märkis, et ümbrik dokumentidega saabus aadressile XXX (tl 110). Korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn ühisomanikeks on kostjad AK ja OK (tl 71). Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et kostja OK kehtivaks elukoha aadressiks on XXX, Tallinn (tl 67, 127). 07.03.2016 tagastati materjalid kohtule, kuna hoiutähtaeg möödus ja kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid (tl 134). 24.03.2016 edastas kohus kostjale OK-le 29.01.2016 tagaseljaotsuse elektronpostiaadressile XXX (tl 136), mis on kostja OK kehtivaks elektronpostiaadressiks rahvastikuregistri andmete kohaselt (tl 67). Kohtukantselei edastas 29.03.2016 kostjale OK-le kirja postiga aadressile XXX, Tallinn, milles kantselei selgitas, et vastavalt
lg 2 kui menetlusdokumendid on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest 3 päeva möödumisel saajale kättetoimetatuks (tl 139). Kohtukantselei 29.03.2016 kiri koos 29.01.2016 tagaseljaotsusega toimetati kostjale OK-le kätte aadressile XXX, Tallinn postkasti panekuga 05.04.2016 (tl 141). KIS-i andmetel jõustus 29.01.2016 tagaseljaotsus 10.05.2016 edasi kaebamata. 7. Kostja OK esitas 29.01.2016 tagaseljaotsuse peale kaja 20.07.2016. Kuivõrd tagaseljaotsus oli kaja esitamise ajaks jõustunud, ei ole tagaseljaotsusele kaja esitamine praeguses asjas
Määruskaebus
alusel selliselt, et tegelikult neid kätte ei saa ega isegi tea, et need on saadetud. Seetõttu ei ole tagaseljaotsust kostjale kätte toimetatud enne 21.06 ja see ei saa olla jõustunud. 10.
on põhiseadusevastane, kuna see piirab kostja õigust võtta osa oma asja arutamisest, sest hagi ja muid dokumente on võimalik kohtul saata ja jõustada ilma neid tegelikult kostjale kätte toimetamata ja teatavaks tegemata. 2
Samas saab teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse
Riigikohtusse teistmisavalduse esitanu peab arvestama võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle, kui ei ole täidetud
§-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse esitamisel tuleb tasuda kassatsioonikautsjon samas ulatuses nagu kassatsioonkaebuse esitamisel (
lg 2) ja kui Riigikohus jätab asja menetlusse võtmata, arvatakse kassatsioonikautsjon riigituludesse. Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist (
Samuti on Riigikohtu asjas 3-2-2-3-14 p-s 8 öelnud, et kui tagaseljaotsus on kaja mitteesitamise tõttu jõustunud, on õigus valida, kas esitada kaja või teistmisavaldus. Seega on Riigikohus nimetatud asjades korduvalt kinnitanud, et sõltumata teistmisavalduse rahuldamisest (mis tähendab, et tagaseljaotsus oli jõustunud), oli avaldajatel õigus esitada ka kaja ehk tegemist on alternatiivsete õiguskaitsevahenditega. Seega on kaja esitamine ka antud juhul lubatud ja kohus peab seda menetlema. Vastus määruskaebusele 12. Hageja palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle
Ringkonnakohtu seisukoht 14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tulenevalt
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 15. Määruskaebuse esitaja väitel ei saanud ta tagaseljaotsust kätte postkasti panekuga aadressil XXX, sest see ei ole määruskaebuse esitaja elukoha aadress, tema elukoha aadress on YYY. Ringkonnakohus leiab, et väide on põhjendamatu. Määruskaebuse esitaja on sama asja menetluses varem kohtule esitatud avaldustes märkinud enda elukohaks XXX ja kuni tagaseljaotsuse tegemiseni ja selle kättetoimetamiseni postkasti panekuga 05.04.2016 ei ole määruskaebuse esitaja avaldanud kohtule oma väidetava uue elukoha aadressi.
lg 4 järgi peavad menetlusosaline ja tema esindaja kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. Seega oli maakohus õigustatud määruskaebuse esitajale menetlusdokumente, sh tagaseljaotsust, kätte toimetama tema poolt avaldatud elukoha aadressil XXX, Tallinn. 16. Määruskaebuse esitaja väitel on Riigikohus asjas 3-2-2-3-14 p-s 8 selgitanud, et juhul, kui tagaseljaotsus on kaja mitteesitamise tõttu jõustunud, on menetlusosalisel õigus valida, kas esitada kaja või teistmisavaldus. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja on valesti aru saanud Riigikohtu viidatud lahendi seisukohast. Riigikohus on viidatud lahendi punkti 8 viimases lõigus leidnud, et menetlusosalisel on põhimõtteliselt valikuõigus, kas esitada kaja või teistmisavaldus, kuid mitte seda, et kaja saaks esitada jõustunud tagaseljaotsuse peale. Nii kaja kui ka teistmisavalduse esitamisel tuleb ikkagi järgida vastavalt kas kaja esitamise või teistmisavalduse esitamise tähtaegu. 3
lg 2 põhiseadusevastane, kuna see piirab menetlusosalise õigust võtta osa oma asja arutamisest. Ringkonnakohus leiab, et
§-s 3141 lg 2 on kooskõlas põhiseadusega, kuna selle sätte kohaldamise eelduseks on menetlusosalise enda avaldus elukoha aadressi kohta. Andes kohtumenetluses kohtule teada oma elukoha aadressi, peab menetlusosaline arvestama võimalusega, et kohus edastab talle menetlusdokumente selle aadressil, ning sellest tulenevalt kontrollima nimetatud aadressil posti saamist piisava sagedusega. Seega on kohtule edastatud postiaadressil menetlusdokumentide kättesaamine menetlusosalise enda mõjusfääris ning sellele postiaadressile tähitud kirjaga saadetud menetlusdokumentide vastuvõtmata jätmine ja seejärel lihtkirjaga menetlusdokumentide kättetoimetamine
18. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud
Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust
lg 1 alusel kindlaks määranud, määratakse need kindlaks pärast määruse jõustumist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.