Obsah (6)

§ 173§ 162§ 174§ 175§ 218§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-17239 Tsi

§-s 369 sätestatud võimalus nõuda ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-126-12, p 14). Seega oli hagejal võimalik kostjalt nõuda ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist. Kohus leiab, et õigustatud isik pidi kahjust teada saama hiljemalt 2012.a märtsis, kui pensioniametile esitati hüvitise saamise taotlus. Hagis pole taotluse esitamise tähtaega täpsustatud. Kohtu hinnangul saab lähtuda Põhja pensioniameti otsusest, mis on tehtud 22.03.

1. Sellest ajast hakkas aeguma hageja nõue kostja vastu ja see aegus TsÜS § 153 lgs 1 nimetatud tähtaja möödumisel (21.03.2015). Hagi on esitatud 15.11.
3. Kuna hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata, ei analüüsi kohus teisi kostja vastuväiteid. Menetluskulud
4. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud jäävad hageja kanda. 8.

§ 174

lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 9. Kostja on 08.02.2017 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 500 eurot: 3 • • Tutvumine hagiavalduse ja lisadega. Vastuse koostamine hagiavaldusele ja lisade komplekteerimine, kokku 3 tundi, summas 300 eurot; Täiendavad seisukohad hagiavaldusele, kokku 2 tundi, summas 200 eurot.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul ei ole kostja kulud käsitletavad lepingulise esindaja kuludena

§ 175lg 1 mõttes.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjat käesolevas menetluses lepinguline esindaja esindanud ja kõik dokumendid on esitatud kostja enda nimelt ning allkirjastatud kostja poolt. Samuti ei ole kostja esitanud volikirja, kust nähtuks kostja lepingulise esindaja isik (

§ 218lg 1).

Eelpool toodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal puuduvad menetluskulud ning seetõttu ei saa menetluskulusid kindlaks määrata. 10.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4