järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati Voldemar Gennole mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.08.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7035 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 6 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Voldemar Gennole 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel asendati Voldemar Gennole liitkaristuseks mõistetud vangistus 365 tunni üldkasuliku tööga.
lg 4 alusel oli Voldemar Genno kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
Lisaks kohustati Voldemar Gennot käitumiskontrolli perioodil
Tartu Maakohtu 18.08.2016 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-15-4692 pöörati
a otsusega kriminaalasjas nr 1-154692 mõistetud karistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis oli 6 kuud 26 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 03.09.2016. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.10.2016 ja lõpeb 29.04.2017.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 03.02.2017. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Voldemar Genno vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Voldemar Genno tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas. Voldemar Genno avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja oma terviseprobleemidega arsti juurde pöörduda. Väidetavalt ei näe üks silm üldse ning kõrvad ei kuule. Kohtuistungil osales Tartu Vangla töötaja, kes aitas Voldemar Gennol toimuvast aru saada. Voldemar Genno selgitas, et ta on nõus kriminaalhooldaja juures käima ja saab aru, et juua enam ei tohi. Elukoht on tal vabanemisel olemas. Kohtukulusid plaanib tasuda osade kaupa. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Voldemar Genno temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Voldemar Genno tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, jätmata tähelepanuta Voldemar Genno puhul esinevaid positiivseid asjaolusid (esimene reaalne vangistus, rikkumisteta käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgse elukoha olemasolu), on arvamusel, et Voldemar Genno vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik ja seda eelkõige tulenevalt tema varasemast elukäigust ja isikust. Voldemar Genno on ka varem kriminaalkorras karistatud. Käesolev karistus on mõistetud tütre suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest. Esmalt võimaldati Voldemar Gennol kanda karistust vabadusesvangistus asendati üldkasuliku tööga, kuid Voldemar Genno ei täitnud kohtuotsust nõutekohaselt, sealhulgal rikkus mitmeid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldust takistava käitumise tõttu pöörati karistus täitmisele. Voldemar Genno ei suuda siiani aru saada, miks ta on vanglasse sattunud, enda sõnul on ta kõik üldkasuliku töö tunnid ära teinud. Ka alkoholi tarvitamist vabaduses ja alkoholiprobleemi olemasolu kinnipeetav eitab. Rikkumiste toimepanemisel Voldemar Genno oma süüd ei näe, süüdistab teisi. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.