Obsah (11)

§ 187§ 353§ 361§ 209§ 429§ 428§ 174§ 168§ 178§ 190§ 150

2-15-14829 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 7. märts 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-14829 T

) § 190 lg 7 alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ei ole edasikaevatavad. Ülejäänud osas võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXX (hageja, surnud XXXX) esitas 05.10.2015 Harju Maakohtule hagi XXXX (kostja) vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (30.11.2015) täpsustust, kohustada kostjat hüvitama hagejale kinkelepinguga saadu rahalise väärtuse 45 000 eurot ning välja mõista kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju 5000 eurot. 1.
2. Ühes hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse menetlusabi saamiseks, mida täpsustas 30.11.2015, esitades kohtule nõuetekohase menetlusabi taotluse ning teatise oma majandusliku seisundi kohta. Hageja taotles menetlusabi riigilõivu täielikult maksmisest vabastamiseks hagi esitamisel.
3. Kohus rahuldas 14.01.2016 määrusega hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja täielikult riigilõivu 1000 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel.
4. Kohus võttis 20.01.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
5. 12.08.2016 esitas hageja esindaja XXXX kohtule taotluse menetluse peatamiseks. Taotluses teatas XXXX Vallavalitsus, et hageja (XXXX) suri XXXX.
6. Kostja nõustus kohtule 29.08.2016 esitatud vastuses hageja taotlusega peatada tsiviilasja nr 2-15-14829 menetlus.
7. 09.09.2016 määrusega otsustas kohus peatada käesoleva tsiviilasja menetluse kuni seda jätkab hageja üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik.
8. Kostja esitas 09.01.2017 kohtule taotluse menetlusse astumiseks ja menetluse uuendamiseks ning avalduse hagist loobumiseks. Kostja selgitas, et Tallinna notar Rober Kimmeli poolt 20.10.2016 väljastatud pärimistunnistuse alusel on XXXX surnud hageja (XXXX) vara pärijaks XXXX (isikukood XXXX). Järelikult on kostja õigustatud esitama kohtule taotluse tsiviilasja menetluse uuendamiseks ja avalduse hagist loobumiseks. Eeltoodust tulenevalt palus kostja menetlusesse astuda hageja (üld)õigusjärglasena ja menetluse antud asjas uuendada. Kostja avaldas täiendavalt, et pärast menetluse uuendamist kostja loobub hagist (tsiviilasjas nr 2-1514829) ning palus kohtul menetluse hagist loobumise tõttu lõpetada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 2-15-14829
9. Alljärgnevalt võtab kohus esmalt seisukoha menetluse uuendamise (I) ja hageja üldõigusjärglase menetlusse astumise taotluste osas (II), seejärel otsustab kohus hageja hagist loobumise vastuvõtmise (III) ning hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise (IV). I
10. Kohus on seisukohal, et kostja (09.01.2017) taotlus tsiviilasja (nr 2-15-14829) menetluse uuendamiseks tuleb rahuldada. 10.

§ 353

lg-st 1 tuleneb, et füüsilisest isikust poole surma korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist.

§ 353

lg 2 järgi ei peatu lg-s 1 nimetatud juhul menetlus, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel.

§ 361

lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Sama paragrahvi lg-te 3 ja 4 järgi loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega ning uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi. 11. Harju Maakohtu menetluses on hageja XXXX hagi kostja XXXX vastu 50 000 euro saamiseks. Kohtumenetluse käigus selgus, et hageja (XXXX) suri XXXX. Kohus peatas 09.09.2016 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse kuni seda jätkab hageja üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Kohtule 09.01.2017 esitatud menetlusdokumendis teatas kostja, et Tallinna notari Rober Kimmeli poolt 20.10.2016 väljastatud pärimistunnistuse alusel on hageja vara pärijaks kostja. Kuivõrd kohtule on teatavaks saanud hageja üldõigusjärglane, siis on kohtu hinnangul ära langenud tsiviilasja peatamise alus. Eeltoodust tulenevalt on kohus seega seisukohal, et tsiviilasja nr 2-15-14829 menetlus tuleb

§ 361lg 1 alusel uuendada.

II 12. Kohus leiab, et kostja (09.01.2017) taotlus hageja üldõigusjärglase menetlusse astumiseks tuleb rahuldada. 13.

§ 209

lg 1 kohaselt lubab kohus füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. 14. Kostja on esitanud (09.01.2017) kohtule pärimistunnistuse, mille kohaselt on tema hageja pärija. Seega on tegemist menetlusõigusjärglusega

§ 209

lg 1 mõttes ning kostjal tuleb lubada hageja üldõigusjärglasena menetlusse astuda hageja asemel. III 3 2-15-14829 15. Kohus leiab, et hageja (XXXX) poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks tuleb

§ 429lg 1 alusel vastu võtta.

Ühtlasi lõpetab kohus

§ 428lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse.

16. Kohus ei näe aluseid hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada

§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 17. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt

§ 168

lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud paragrahvi viies lõige näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on aga hagist loobutud põhjusel, et hageja on XXXX surnud ning 20.10.2016 väljastatud pärimistunnistuse alusel on hageja vara pärijaks ja seega ka üldõigusjärglaseks kostja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 18.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. IV

1. Asja materjalidest nähtuvalt rahuldas kohus 14.01.2016 määrusega hageja (XXXX) menetlusabi taotluse ja vabastas ta täielikult riigilõivu 1000 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel.
2. Seoses eeltooduga peab aga kohus vajalikuks selgitada, et

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus antud paragrahvi lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Viidatud sättes nimetatud hinnangu andmine on Riigikohtu arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. (vt Riigikohtu 14.06.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10, p 10). 21. Kohus leiab, et lähtudes menetluse asjaoludest (esialgne hageja XXXX on XXXX surnud, mistõttu lubas kohus kostjal kui hageja pärijal astuda üldõigusjärglasena menetlusse hageja asemel), tuleb hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Kuivõrd

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse hagist loobumise korral hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, siis peab kohus põhjendatuks vabastada hageja (XXXX) poole tasumisele kuuluva riigilõivu, summas 500 eurot, riigituludesse tasumise kohustusest. 4 2-15-14829 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 5