KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2017, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-16-119038 Dina Osaühin

§-s 94 sätestatud määras (3,24 eurot). Kostja 18.04.2015 tasutud 50 eurot arvestab hageja maha põhivõlast ning kogunenud viivisest. Seisuga 18.04.2015 on põhivõlgnevuse jääk 228,24 eurot (475-46,76) ja viivis 0 eurot (3.24 - 3.24). 31.08.2015 kandis kostja hageja arveldusarvele 50 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt (428,24 eurot) perioodil 19.04.2015 - 31.08.2015 VÕS §-

§-s 94 sätestatud määras (12,62 eurot). Kostja 31.08.2015 tasutud 50 eurot arvestab hageja maha põhivõlast ning kogenenud viivisest. Seisuga 31.08.2015 võlgnevuse jääk on järgmine: Põhivõlg 390,86 eurot (428,24-37,38), Viivis 0 eurot (12,62 - 12,62). 09.11.2015 kandis kostja hageja arveldusarvele 100 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt (390,86 eurot) perioodil 01.09.2015 - 09.11.2015 VÕS §-

§-s 94 sätestatud määras (5,93 eurot). Kostja 09.11.2015 tasutud 100 eurot arvestab hageja maha põhivõlast ning kogenenud viivisest. Seisuga 09.11.2015 võlgnevuse jääk on järgmine: Põhivõlg 296,79 eurot (390,86-94,07), Viivis 0 eurot (5,93 - 5,93). 18.04.2016 kandis kostja hageja arveldusarvele 50 eurot. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt (296,79 eurot) perioodil 10.11.2015 - 18.04.2016 VÕS §-

§-s 94 sätestatud määras (10,45 eurot). Kostja 09.11.2015 tasutud 100 eurot arvestab hageja maha põhivõlast ning kogenenud viivisest. Seisuga 18.04.2016 võlgnevuse jääk on järgmine: Põhivõlg 257,24 eurot (296,79-39,55), Viivis 0 eurot (10,45 - 10,45). Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 19.04.2016 kuni 12.10.2016 põhinõudelt 257,24 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 9,96 euro ulatuses. Juhul, kui kohus otsustab, et tegemist on tühise lepinguga TsÜS § 86 mõttes, siis palub hageja kohtult kohaldada alusetu rikastumise sätteid. 4finance OÜ loovutas 30.07.2015 kostja vastase nõude Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. 3 2-16-119038 Kostja seisukohad Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata Kostja tugineb temaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu tühisusele. Kostja võttis krediidi sundolukorras, millest pidi laenuandja olema teadlik. Laenuleping oleks vastuolus heade kommetega ka juhul, kui kostja ei sõlminud lepingut majanduslikus sundolukorras. Kolme kuu peale kokku moodustab kostja poolt reaalselt ettemakstud intress 125 eurot, mis on ümberarvutatuna aastaseks intressimääraks vähemalt 100% (5% +10 %+10% = 25 % x 4 =100%). Laenulepingu jätkumise korral oleks võimalik aastane intress 25 + 11 x 50 = 575 eurot, mis moodustab intressimäära 115 %. Kostja on tagastanud hagejale 245 eurot. Kostja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on kostjal tekkinud kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Kostja kahju võrdub hageja menetluskuludega. Kostja palub tasaarvestada oma kahju hageja menetluskuludega. Kohtu põhjendused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte seisukohtadest nähtuvalt ja kooskõlas TsMS § 231 lg 4 ei ole poolte vahel vaidlust selles, et: • • • • • • • 4finance OÜ kandis 12.02.2015 kostjale üle 500 eurot. 17.03.2015 kostja maksis 4finance OÜ arveldusarvele 50 eurot. 18.04.2015 kostja maksis 4finance OÜ arveldusarvele 50 eurot. 4finance OÜ loovutas 30.07.2015 nõude kostja vastu hagejale. 31.08.2015 kandis kostja hageja arveldusarvele 50 eurot. 09.11.2015 kandis kostja hageja arveldusarvele 100 eurot. 18.04.2016 kandis kostja hageja arveldusarvele 50 eurot. Kohus võtab esmalt seisukoha lepingu kehtivuse osas. Kuna 12.02.2015 laenuleping on sõlmitud krediiditeenust osutava äriühingu ja füüsilise isiku vahel, siis kohalduvad tarbijakrediidilepingu sätted. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Lõige 2 ütleb, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Lõige 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, 4 2-16-119038 et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. 4finance OÜ ja kostja võlasuhte tekkimise ajal s.o veebruaris 2015 kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 lg 1 sätestab, et krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korra (rahandusministri määrus nr 51, vastu võetud 13.10.2010) § 2 lg 1 sätestab, et määra arvutamise baasvõrrand väljendab tarbija kasutusse võetud krediidi ajatatud kogusumma, mis on krediidiandja ja tarbija vahel kokku lepitud, ning krediidi tagasimaksete ja krediidiga seotud kulude nüüdisväärtuste võrdust. Riigikohus on

1. veebruaril 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 tehtud otsuse p-des 27−30 käsitlenud VÕS § 113 lg 6 kohaldamist olukorras, mil laenulepinguga refinantseeriti varasemaid kohustusi. Riigikohus leidis, et VÕS § 113 lg 6 kohaldamist ei saa vältida ainuüksi seeläbi, et asendatakse üks võlasuhe teisega. Analoogiliselt ei saa TsÜS § 86 lg 2 p 2 kohaldamist vältida sellega, et laenusuhteid käsitatakse erinevate laenusuhetega ega sellega, et laenuintressi asemel nimetatakse summasid lepingu pikendamise tasusks. Hagiavalduses viidatud laenulepingute üldtingimuste p-des 7.3 ja 7.4 kokkulepitud laenu tähtaja pikendamise tasu (50 eurot 30 päeva pikendamise korral), tuleb vastavalt VÕS § 406 lg-le 1 ja rahandusministri määruse nr 51 § 2 lg-le 1 arvestada krediidiga seotud kuluna tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamisel. Seega lepingus kokkulepitud intressi 25 eurot ja lepingu pikendamise tasu (2*50 eurot) tuleb arvestada krediidikulukuse määra arvestamisel. Krediidi kulukuse määraks on seega 12.02.2015 sõlmitud lepingu puhul kolme kuu kohta 25% ja aastas 100%. Krediidi andmise ajal (12.02.2015) Eesti Panga viimati avaldatud (jaanuar 2015) keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 25,02% (3*25,02= 75,06%). Seega tuleb eeldada, et tulenevalt krediidi kulukuse määrast (100%) oli 12.02.2015 sõlmitud laenulepingus pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eelnevast tulenevalt ja võlasuhte tekkimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 1 alusel koostoimes TsÜS § 86 lõigetega 2 ja 3, tuvastab kohus 12.02.2015 4finance OÜ ja kostja sõlmitud laenulepingu tühisuse. Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja põhinõude osas VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab 5 2-16-119038 kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kohtu poolt tuvastatud tühise tehingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 sätestab, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 88 lg 6 p 1 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Tühise laenulepingu järgi pidi kostja tagastama hagejale raha hiljemalt 14.03.
2. Kõik kostja maksed toimusid peale eelnimetatud kuupäeva. Poolte esitatud asjaoludest ei selgu, et pooled oleksid määranud, millise kohustuse täitmiseks on kostja makseid arvestatud. Kuna esimeseks sissenõutavaks muutunud kohustuseks oli põhivõlgnevus 500 eurot, siis tuleb kostja maksed arvestada esmajärjekorras nimetatud kohustuste katteks. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja tasunud 4finance OÜ ja hageja arveldusarvele kokku 300 eurot. Seega VÕS § 108 lg 1 alusel koostoimes TsÜS § 86 lg-ga 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 200 euro ulatuses. Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja intressi nõude osas. Kohtu poolt tuvastatud tühise tehingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 4 sätestab, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga veebilehel avaldatud andmete kohaselt oli võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär ajavahemikus 01.01.2015 kuni 01.07.2016 0,05% aastas. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele intress 0,02 eurot raha kasutamise eest ajavahemikul 12.02.2015 kuni 14.03.
5. Järgnevalt võtab kohus seisukoha hageja viivise nõude osas. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 6 2-16-119038 TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades, et põhivõlgnevus muutus sissenõutavaks 15.03.2015 ja kostja on tasunud põhivõlgnevuse katteks 50 eurot 17.03.2015, 50 eurot 18.04.2015, 50 eurot 31.08.2015, 100 eurot 09.11.2015 ja 50 eurot 18.04.2016, siis kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 alusel koostoimes TsMS §-ga 367 väljamõistmisele 42,73 euro ulatuses vastavalt alljärgnevale. Perioodil 15.03.2015 kuni 17.03.2015 põhivõlgnevuselt 500 eurot 0,33 eurot. Perioodil 18.03.2015 kuni 18.04.2015 põhivõlgnevuselt 450 eurot 3,18 eurot. Perioodil 19.04.2015 kuni 31.08.2015 põhivõlgnevuselt 400 eurot 11,91 eurot. Perioodil 01.09.2015 kuni 09.11.2015 põhivõlgnevuselt 350 eurot 5,4 eurot. Perioodil 10.11.2015 kuni 18.04.2016 põhivõlgnevuselt 250 eurot 8,86 eurot. Perioodil 19.04.2016 kuni 10.02.2016 põhivõlgnevuselt 200 eurot 13,05 eurot. Kostja kahjuhüvitamise tasaarvestuse taotlus Kostja soovib tasaarvestada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kostjale tekkinud kahju, mis seisneb kohtumenetluses menetluskulude tekkimises. TsMS § 174 lg 11 sätestab, et menetlusosaline ei või TsMS kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 11, ei saa menetluskulusid käsitada hüvitatava kahjuna. Kohtu hinnangul ei ole kostjale kahju tekkimine menetluskuludena ka võimalik, sest hagi rahuldamise korral on hageja kohtusse pöördumine oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks põhjendatud. Eelnevast tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kõik kostja kahjuhüvitamise tasaarvestamisega seotud väited. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik 7