KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2017.a. Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2765 (16250100041) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpill I

§ 255

lg 1, § 199 lg 2 p 6, 7 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav RESOLUTSIOON Rimgaudas Aleksa Isikukood või sünniaeg: Leedu isikukood 38310220690 Karistatus: väärteokorras karistatud ei ole kriminaalkorras karistatud ei ole Tõkend: vahistatud tagaotsitavana 16.03.2016 Pärnu Maakohtu määrusega (16.03.2016 välja antud Euroopa vahistamismäärus, 03.05.2016 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega jäeti vahistamine muutmata, Ühendkuningriikides peeti kinni 26.03.2016 kuni 04.04.2016, misjärel kohaldati kautsjon ja elektrooniline valve, kinnipeetud Eestis 29.12.2016, 30.12.2016 toimus Pärnu Maakohtus Rimgadas Aleksa küsitlemine ja vahistamine jäi muutmata, 27.02.2017 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega on vahistamist pikendatud kuni 29.04.2017. Kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Rimgaudas Aleksa

§ 255

lg 1 ja § 199 lg 2 p 6, 7 järgi ning

§ 63

lg Lk 1 / 5 1 alusel mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 73

lg 1,2,3 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Ülejäänud vangistus 3 (kolm) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust jätta tingimuslikult täitmisele pööramata kui Rimgaudas Aleksa ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2016 kuni 04.04.2016, so 10 (kümme) päeva. Ära kandmata karistuseks lugeda seega 3 (kolm) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 29.12.2016.a. Lisakaristusena kohaldada Rimgaudas Aleksa´le

§ 54

lg 1 alusel peale karistuse ärakandmist riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 (kümneks) aastaks, millise lisakaristuse tähtaega arvestada

§ 55lg 2 alusel alates isiku Eesti Vabariigist väljasaatmisest.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel. Tsiviilhagi. Rahuldada X OÜ tsiviilhagi ja mõista Rimgaudas Aleksa´lt solidaarselt T. K´ga välja 16 125 eurot, milline kanda X OÜ a/a X SEB Pank. Välja mõista Rimgaudas Aleksa´lt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha 1175 eurot ja Rimgaudas Aleksa Eesti Vabariiki sundtoomise kulud 2879,68 eurot, kokku 4054,68 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber

1. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Lk 2 / 5 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Rimgaudas Aleksat süüdistatakse selles, et Aleksa Rimgaudas kuulub koos J.Š, V. S, T. K ning seni kohtueelse menetlusega tuvastamata Leedu Vabariigist ja Läti Vabariigist pärit isikutega ajavahemikus vähemalt alates
2. aasta suvest kuni käesoleva ajani tegutsevasse kolmest või enamast isikust koosnevasse püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mille eesmärgiks on Eesti Vabariigi territooriumil sõidukite varguste, s.o.

§-s 199 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemine ja mis oli moodustatud eesmärgiga saada varalist kasu Eesti Vabariigi territooriumilt varastatud kallite sõidukite või nende osade müügist. Varguse objektiks olid enamuses sõidukid, milliseid ei ole võimalik käivitada ega ka sõiduki uksi avada, ilma sõiduki juurde kuuluva originaalvõtmeta. Selleks oli kuritegeliku ühenduse poolt eelnevalt soetatud spetsiaalsed tehnilised seadmed, mida kasutati varastatavate sõidukite lukustuse ja signalisatsiooni eemaldamiseks ning sõidukite käivitamiseks. Kuritegelikus ühenduses toimis tööjaotus, mille kohaselt T. K ja J.Š ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli Eesti Vabariigis varguse objektiks olevate sõidukite valmisvaatamine, sõidukite vargus ja varastatud sõidukite toimetamine koos Aleksa Rimgaudase ja teiste kohtueelse menetlusega seni tuvastamata isikutega Eesti Vabariigist Läti Vabariiki ja Leedu Vabariiki ning seal nende sõidukite müümine, varuosadeks lammutamine ja muu realiseerimine kas ise või antud tegevusteks nende endi või kolmandate isikute kaudu otsitud ja värvatud isikute kaudu ning samuti varguste toimepanemiseks ise või kolmandate isikute kaudu varguse toimepanemiseks Eesti Vabariiki sõitmiseks vajaminevate sõidukite ja seni kohtueelse menetlusega tuvastamata varguste toimepanemises osalevate isikute leidmises ja värbamises. V. S ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli Eesti Vabariigis ajavahemikus 27 kuni 28.10.2015 J.Š ja T. K poolt kavandatavate sõidukite varguse toimepanemiseks, tema enda ja J.Š Läti Vabariigist Eesti Vabariiki sõiduks ning sõidukite varguse toimepanemise ajal ringi liikumiseks mõeldud sõiduki muretsemine ja selle füüsiline juhtimine ning antud sõidukiks oli V. Sle Läti Vabariigis müügitehingu teostamiseks usaldatud sõiduauto Mercedes Benz C200 millel puudusid rahvusvaheliseks teeliikluseks vajalikud registreerimismärgid ning sõiduautol registreerimismärgid X, olid väljastatud ainult Läti Vabariigis liiklemiseks. Seejärel 27.10.2015.a. sõitsid V. S ja J. Š sõiduautoga Mercedes Benz C200, Läti Vabariigi registreerimismärgiga X, Riias kohtueelse menetlusega tuvastamata kohtadesse ja J.Š elukoha juurde. Täpselt tuvastamata kohas tõsteti sõidukisse eelnevalt soetatud spetsiaalsed tehnilised seadmed, mida oli võimalik kasutada varastatavate sõiduautode lukustuse ja signalisatsiooni eemaldamiseks ning sõiduautode käivitamiseks, peale mida sõitsid V. S ja J. Š sama sõidukiga Eesti Vabariiki sõidukeid varastama. Samal ajal sõitis kooskõlastatult J.Š ja V. Sga Eestisse sõidukeid varastama T. K sõiduautoga Audi A4 Avant, Rootsi registreerimismärgiga X, kes koordineeris J.Š ja V. S tegevust Eesti Vabariigis kuni V. S ja J. Š kinnipidamiseni 28.10.2015 Pärnu maakonnas, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt.-l ning tal endal õnnestus põgeneda. Eesti Vabariigi territooriumilt varastamiseks valmisvaadatud sõidukid oli J.Š eelnevalt ajavahemikus 11.10.-12.10.2015.a., Eesti Vabariigis viibimise ajal valmis vaadanud ning sisestanud sõidukite asukoha aadressid navigatsiooniseadmesse Tom-Tom, milline oli 27.10.2015.a. J.Š ja V. S kasutuses olevas sõiduautos Mercedes Benz C200, Läti Vabariigis liikumiseks mõeldud registreerimismärgiga X, kui V. S ja J. Š 28.10.2015.a. Eesti Vabariigis Pärnu maakonnas TallinnPärnu-Ikla mnt.-l kinni peeti, kui nad püüdsid Eesti Vabariigist antud sõidukiga põgeneda. Lk 3 / 5 Varguse objektiks olevate sõidukite väljavalimiseks sõitsid J. Š ja V. S ringi Kiili vallas, Kangru alevikus, kuhu jäid tänavad – X, X ja X; Lokuti kandis ning Tallinnas liiguti mööda erinevaid elamurajoone, millistesse jäid järgmised aadressid - X 4, X 6, X 4, X 4, X 15, X 26B, X 14, millised olid sisestatud navigatsiooniseadmesse Tom-Tom J.Š poolt. Lisaks oli V. S ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli lisaks ka Eesti Vabariigist varastatud sõiduautode varjamine Läti Vabariigis tema maakodus, mis asub ca 30-40 kilomeetrit Eesti piirist. Seni kohtueelse menetlusega tuvastamata isikute ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli koos T. K ja/või J.Šga Eesti Vabariigi territooriumil sõidukite varguse toimepanemine; varastatud sõidukite toimetamine Läti ja Leedu Vabariiki; varastatud sõidukite müümine, identifitseerimistähiste muutmine, sõidukite lammutamine varuosadeks ning muu sõidukite varguse toimepanemiseks, varguse toimepanemiseks vajalike seadmete muretsemine või varguse toimepanemisele kaasaaitamisena käsitletav tegevus. Aleksa Rimgaudas´e ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli Eesti Vabariigi territooriumil sõidukite varguse toimepanemine, varastatud sõidukite toimetamine Läti ja Leedu Vabariiki. Seega Aleksa Rimgaudast, kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse kuulumisega, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude toimepanemisele, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, pani toime

§ 255lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Aleksa Rimgaudas koos T. Kga 21.07.2015.a. ajavahemikus kella 01.11 kuni kella

1. 20, Pärnu linnas, X tn. 2 maja kõrval tänaval maja vahetus läheduses, kopeeris X tn. 2 eramus viibinud N. M ´i valduses olnud, AS-le Nordea Finance Estonia kuuluva ning X OÜ kasutuses olnud, sõiduauto Mercedes Benz 218 CLS 500 4MATIC registreerimismärgiga X võtmesignaali ning käivitas koos kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga, võtme elektroonilise signaali kopeerimiseks ja sõiduki käivitamiseks spetsiaalselt selle tegevuse jaoks täpselt tuvastamata kohast eelnevalt soetatud elektroonilist seadet kasutades, Mercedes Benz´i, registreerimismärgiga X, mootori. Ilma spetsiaalselt seadet omamata ei oleks olnud võimalik varastatavat sõidukit käivitada ega selle uksi avada, kuna sõiduk oli lukustatud ja varguse tõkestamiseks kaitstud signalisatsiooniga. Käivitatud eelpoolnimetatud sõiduki varastas T. K koos Aleksa Rimgaudas´ega ja nad sõitsid Pärnu linnast välja mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed Läti poole. Peale sõiduauto Mercedes-Benz vargust toimetasid T. K ja Aleksa Rimgaudas eelpoolnimetatud sõiduki mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigist välja 21.07.2015.a. kell 04.51 ning lahkusid ka ise Eesti Vabariigist sama piiripunkti kaudu varguse toimepanemisel kasutatava sõiduautoga Volkswagen Golf, Rootsi registreerimismärgiga X, 21.07.2015.a. kell 04.
2. Sõiduauto vargusega tekitati kahju 48 000 eurot, mis on

§ 121p 2 kohaselt suur kahju.

Vargusega tekitati varalisest kahjust hüvitas X 32437,20 eurot. X OÜ hüvitamata varaline kahju 16125 eurot. Seega Rimgaudas Aleksa, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupi poolt, pani toime

§ 199lg 2 p 6, 7 sätestatud varguse.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus

§ 255

lg 1 ja

§ 199

lg 2 p 6,7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

§ 63

lg 1 alusel kohtus süüdistatavale karistuseks neli aastat vangistust.

§ 73lg 1,2,3 alusel kuulub kohesele ärakandmisele kolm

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2016 kuni 04.04.2016 ja alates 29.12.2016 kuni kohtuotsuseni. Lk 4 / 5

§ 54lg 1 alusel mõista lisakaristusena peale karistuse ärakandmist riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks

§ 55

lg 2 kohaselt arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega süüdlase väljasaatmisest. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel. Asitõendeid ei ole. Kannatanu X OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 16 125 eurot kuulub rahuldamisele ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1, 136 lg 1 ja § 137 alusel Rimgaudas Aleksa´lt solidaarselt T. K´ga sissenõudmisele. T. Klt on summa 16 125 eurot Pärnu Maakohtu 19.12.2016 kohtuotsusega välja mõistetud kannatanu X OÜ kasuks Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 1175 eurot ja Rimgaudas Aleksa Eesti Vabariiki sundtoomise kulud 2879,68 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik Lk 5 / 5