2-17-255/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-255 Tsiviilasi K P, K M P, K P hagi M P vastu väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind 1080 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1) K P (alaealine laps), isikukood *, elukoht * 2) K M P (alaealine laps), isikukood *, elukoht * 3) K P (alaealine laps), isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja M V (alaealiste laste ema), isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja M P (alaealiste laste isa), isikukood *, elukoht *, epost * Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagejate K P, K M P, K P hagi osaliselt.
4. Suurendada Pärnu Maakohtu 16.10.
5. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-117915 M P'lt alaealise lapse K P ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 195 eurot kuus perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
6. aastal on 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, alates 05.01.
7. a kuni lapse K P täisealiseks saamiseni *. a. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
8. Suurendada Pärnu Maakohtu 16.10.
9. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-117915 M P'lt alaealise lapse K M P ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 195 eurot kuus perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
10. aastal on 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot kuus, alates 05.01.
11. a kuni lapse K M P täisealiseks saamiseni *. a. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
12. Suurendada Pärnu Maakohtu 16.10.
13. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-117915 M P'lt alaealise lapse K P ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 195 eurot kuus perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
14. aastal on 235 (kakssada 1 kolmkümmend viis) eurot kuus, alates 05.01.
15. a kuni lapse K P täisealiseks saamiseni *. a. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
16. Elatis tasuda hagejate seadusliku esindaja M V arvelduskontole nr * * AS-is, selgitusega: elatis.
17. Jätta rahuldamata hagejate K P, K M P, K P hagi Pärnu Maakohtu 16.10.
18. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-117915 M P'lt hagejate kasuks väljamõistetud elatise, summas 195 eurot kuus, suurendamiseks seaduses sätestatud miinimummäärani perioodil 01.01.
19. a kuni 04.01.
20. a (k.a).
21. Saata otsus menetlusosalistele, v.a alaealistele lastele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
22. Hagejate nõue ja põhjendused 05.01.
23. a esitasid alaealised lapsed K P, K M P, K P seadusliku esindaja M V (alaealiste laste ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja M P (alaealiste laste isa) vastu väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes /tlk 1-3/. Hagiavalduse kohaselt on maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-15-117915 kostjalt välja mõistetud elatis K P, K M P, K P kasuks, kuid hagejad soovivad hagiavaldusega elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani, et kindlustada ja tagada lastele võimalused, mis neil varasemalt olid.
24. Kostja vastuväited Kostja M P hagi ei tunnista /tlk 29-36/. Kostja on seisukohal, et väljamõistetud elatise summat on võimalik muuta kui lahendi aluseks olevad asjaolud on muutunud võrreldes eelmise lahendiga ning alates hagiavalduse esitamisest. Hagejad ei ole tõendanud asjaolude muutumist võrreldes eelmise kohtulahendiga ja hagejate elatise suurendamise vajadus on tõendamata. Kostja täidab juba käesoleval ajal 56-61% laste tegelikest vajadustest arvestades hagejate igakuiste vajaduste suurust ning lisaks annab kostja ülalpidamist vahetult nii ise kui oma vanemate kaudu. Kostja leiab, et raha ei vaja mitte hagejad vaid hagejate ema enda ülalpidamiseks. Kostja saab alates 01.09.
25. a töötasu 770 eurot kuus ja annab ülalpidamist hagejatele üle oma võimaluste piiri. Kostja on kandnud tunduvalt suuremaid kulutusi muul viisil makstava elatisega kui see on välja mõistetud elatis. Lisaks kostjale on hagejate ülalpidamise kohustus ka hagejate emal. Kostja veedab võimalikult palju aega koos hagejatega ja seda kostja kodus. Kui kostja on varasemalt viibinud töö tõttu või perekondlikel põhjustel välisriigis, siis on hagejad saanud palju aega veeta kostja vanematega, kes teevad lisaks kostjale samuti hagejatele kulutusi, mida tuleb arvestada samuti hagejatele muul viisil elatise maksetena ja hagejate ülalpidamisena. Kokku on kostja ja ta vanemate poolt tõendatud kulusid 2494,13 eurot ehk lapse kohta 92 eurot kuus. Seega puudub vajadus elatise suurendamiseks rahas. Hagiavaldusega ei ole võimalik saavutada hagis soovitud eesmärki, s.o kindlustada ja tagada lastele võimalused, mis neil olid varasemalt. 2
26. Hageja vastuväited kostja vastuväidetele Hagejad on seisukohal, et miinimumelatis vastab laste katmiseks tehtavale panusele ühe vanema poolt ning elatise muutmise aluseks võivad olla ka õiguslikud muudatused, s.h miinimumelatise muutumine. Elatise suurendamist miinimumini ei ole üldjuhul vaja tõendada. Hagejate seaduslik esindaja on pidanud laste ülalpidamiskulutuste kandmiseks võtma laenu ning * AS-st kui * OÜ-st, mis tuleb samuti igakuiselt tagastada. Samuti on hagiavalduses kirjeldamata laste vajadused sõprade sünnipäevadele, teatrietendustele, mis toimuvad lasteaias ja kultuurimajas ning muud vaba aja veetmiseks vajaminevad kulutused /tlk 56/. Lisaks igakuised kulutused lasteaiakoha ja -toidu maksumus, mis on suurusjärgus 50 eurot kuus lapse kohta /tlk 62/. Vanaema poolt kallite kinkide tegemine ei taga laste kasvatamiseks vajaminevaid tingimusi ja ei vabasta isa ülalpidamiskohustusest.
27. Kohtuotsuse põhjendused 4.
28. Hagejad, alaealised lapsed K P, K M P, ja K P on oma seadusliku esindaja, s.o ema M V vahendusel esitanud kohtule haginõude oma teise vanema, s.o isa M P vastu igakuise elatise suurendamise nõudes seaduses sätestatud miinimummäärani alates 01.01.
29. a. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär on Vabariigi Valitsuse 18.12.
30. a määruse nr 139 § 1 lg 2 alusel
31. a 470 eurot, seega ½ sellest käesoleval aastal on 235 eurot. Hagiavalduse kohaselt palub hageja suurendada maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-15-117915/5 välja mõistetud igakuist elatist hagejate ülalpidamiseks /tlk 2/. Kohus on teinud väljatrüki nimetatud tsiviilasjas tehtud lahendist /tlk 17-18/, millest nähtuvalt on Pärnu Maakohtu 16.10.
32. a maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-15-117915 kohustatud võlgnikku Marko Paes tasuma elatist alljärgnevalt: avaldajale K P 195 eurot kuus alates 25.08.
33. a kuni avaldaja K P täisealiseks saamiseni *. a; avaldajale K M P 195 eurot kuus alates 25.08.
34. a kuni avaldaja K M P täisealiseks saamiseni *. a; avaldajale K P 195 eurot kuus alates 25.08.
35. a kuni avaldaja K P täisealiseks saamiseni *. a. 4.
36. Hagiavaldusele on lisatud hagejate sünnitunnisused, milledest nähtuvalt on hageja 1 K P sündinud *. a, hageja 2 K M P *. a ja hageja 3 K P *. a ning hagejate isa on M P ja hagejate ema M V /tlk 4-6/. Eeltooduga on tõendatud, et hagejad on alaealised lapsed, kes on õigustatud oma seadusliku esindaja vahendusel esitama kohtule hagi ülalpidamise, s.o elatise suurendamise nõudes kostja vastu. 4.
37. Hagiavaldusest ja Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt /tlk 1, 9-14/ elavad hagejad oma ema M. V juures * (isa elukoha aadressilt on lapsed välja kirjutatud 31.01.
38. a) ja hagiavaldusest, Rahvastikuregistrist ja kostja vastusest nähtuvalt /tlk 1, 15-16, 29/ elab kostja aadressil *. Hagejate ülalpidamiseks on kostjalt iga hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 195 eurot kuus /tlk 17-18/. Seega on hagejad õigustatud esitama elatise suurendamise nõude vanema, s.o kostja M P vastu PKS § 96 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Järgnevalt hindab kohus kostja esitatud vastuväiteid hagejate nõudele. 4.
39. Kostja leiab, et väljamõistetud elatise summat on võimalik muuta kui lahendi aluseks olevad asjaolud on muutunud võrreldes eelmise lahendiga. Kuna hagejad ei ole tõendanud kulusid ega hagi aluseks olevaid asjaolusid (elatis suuruse muutmise vajadust), siis kostja hagi ei tunnista /p 1, tlk 29-30/. 3 4.4.
40. Kohus on seisukohal, et hagejatel ei ole kohustust tõendada igapäevakulutusi ja nende suurenemist võrreldes eelmise kohtulahendiga, kuna hagejad on esitanud elatise suurendamise nõude seaduses sätestatud miinimummäärani. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 32-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Hagejad on käesolevas asjas taotlenud elatise suurendamist miinimummäärani, seega ei pea hagejad oma kulutusi tõendama. 4.4.
41. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 459 lg 1 p 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus. Kohus leiab, et käesolevas asjas on TsMS § 459 lõikes 1 sätestatud tingimused täidetud, kuna maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Käesoleval ajal kehtiv seaduses ettenähtud elatise miinimummäär on märkimisväärselt suurem (235 eurot kuus) kui
42. aastal (195 eurot kuus), mil Pärnu Maakohus mõistis kostjalt hagejate ülalpidamiseks välja igakuise elatise. Samuti on Riigikohus 28.10.
43. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15 leidnud, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, s.h miinimumelatise muutumine ning elatise suurendamiseks miinimumini ei ole üldjuhul vaja asjaolude muutumist tõendada (p 12-13). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise suurendamisel seaduses sätestatud miinimummäärani ei ole hagejad kohustatud eraldi välja tooma täiendavaid asjaolusid, mis mõjutavad elatise maksete suurust käesoleval ajal. 4.
44. Kostja leiab, et tema majanduslik seisund on halvenenud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga ning elatise väljamõistmisel peab kohus arvestama vanemate majandusliku seisundiga ja eeltoodud asjaolu võib olla aluseks elatise suurendamata jätmiseks. Elatise suuruse muutmisel peab mh arvestama, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma /p, 1 tlk 30/. 4.5.
45. Kostja on vastuses hagile välja toonud, et tema sissetuleku suuruseks on alates 01.09.
46. a töötasu 770 eurot kuus (bruto) /tlk 30/, mille tõendamiseks on kostja esitanud kohtule tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) kokkuvõtte perioodil september-detsember
47. a /tlk 6/. Samuti on kostja esitanud kaks pangakonto väljavõtet, millega kostja tõendab enda sissetulekuid aprillis
48. a kogusummas 2125 eurot /tlk 39/ ja sissetulekuid märts-mai
49. a kogusummas 3150 eurot /tlk 40/. Seega on kostja tõendatud sissetulekud
50. a (neto) kokku summas 7835,56 eurot (2125 + 3150 + 4 * 640,14). Nimetatud summast on kostja
51. a tasunud hagejate ülalpidamiseks 5850 eurot /tlk 37/, seega on kostja korrapäraselt täitnud Pärnu Maakohtu 16.10.
52. a lahendist tulenevat elatise maksmise kohustust hagejate ees. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt on kostja
53. a olnud suuteline ülalpidamist teenima ulatuses, mis on taganud nii alaealistele lastele kui kostjale endale vajaliku ülalpidamise, kahjustamata sellega enda huvisid. Kui kostja aastane sissetulek on olnud 7835,56 eurot, milline jagada neljaga (kolm hagejat + kostja), siis on iga isiku ülalpidamiseks aastas 1958,89 eurot. Kostja on iga hageja ülalpidamiseks maksnud elatist
54. a 1950 eurot (5850 / 3) ning seega on kostjal enda ülalpidamiseks jäänud aastas 1985,56 eurot. 4.5.
55. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et asjaolu, et kostja sissetulek on
56. a teisest poolest alates 770 eurot kuus (bruto), ei ole asjaoluks, mis annaks aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Riigikohus on 24.10.
57. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda 4 kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Kuna kostja on teovõimeline täisealine isik, kellel Rahvastikuregistri andmete kohaselt on omandatud keskharidus ja kes töötab ka käesoleval ajal /tlk 65/, siis puudub kohtul kahtlus, et kostja on võimeline elatist teenima ka suuremas ulatuses kui 770 eurot kuus, mis tagaks nii hagejate ülalpidamise seaduses sätestatud miinimummääras kui ka kostja enda ülalpidamise selleks minimaalselt vajalikus ulatuses. TsMS § 230 lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus on teinud päringud kostjal olemasoleva kinnisvara ja sõidukite kohta ning päringute vastustest nähtuvalt kuulub kostjale ½ kaasomandist * ning kosjale kuulub sõiduk Volkswagen Passat Variant (ehitusaasta 2010). Seega kuulub kostjale ka vara, mille arvelt on kostjal võimalik rahaliste vahendite puudumise korral laste ülalpidamiskohustust täita. 4.
58. Kostja leiab, et hagejate ema varanduslik seis on parem ning hagejate ema töötus ei ole seisund, mis ei võimaldaks tal sissetulekuid endale ja oma alaealistele lastele teenida. Seega puudub kostjal kohustus ilma mõjuva põhjuseta võtta enda kanda hagejate ema seaduslikud kohustused lapsi ülal pidada või kohtul arvestada hagejate ema töötu staatusega /p 2, tlk 30-31/. 4.6.
59. Kohus märgib, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Esmalt määratakse kindlaks seega lapse esmavajadused ning seejärel otsustatakse, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Käesolevas asjas on vaidluse all vaid laste esmavajadused ning laste vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 08.01.
60. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). Kuna hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist vaid miinimummääras, s.o ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammääras, jääb hagejate seadusliku esindaja kanda teine osa kahekordsest miinimumelatisest, s.o samuti ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäärast ning kohus ei arvestada kostjalt elatise väljamõistmisel mingil viisil hagejate ema väidetava töötu staatusega. Hagejate seaduslik esindaja on küll kinnitanud, et käib tööpraktikal läbi Töötukassa /tlk 62/, kuid Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hagejate seaduslik esindaja lapsehoolduspuhkusel. Seetõttu ei kohusta kohus kostjalt elatise miinimummääras väljamõistmise korral mingil viisil kostjat võtma enda kanda hagejate seadusliku esindaja kohustusi, vaid paneb kostjale seadusest tuleneva ülalpidamise kohustuse ½ ulatuses, mis on vajalik laste esmavajaduste rahuldamiseks ning teine ½ jääb hagejate seadusliku esindaja kanda, kes teeb seda hagejate vahetu ülalpidamise, mitte elatise maksmise teel. 4.
61. Kostja leiab, et elatise suurendamise nõue ei ole kooskõlas hagis esitatud laste vajadustega, mistõttu puudub alus elatise suurendamiseks ning haginõude rahuldamiseks /p 3, tlk 31/. 4.7.
62. Hagejad on hagis välja toonud laste vajaduste loetelu ühe kuu kohta /tlk 2/, mille kohaselt keskmiselt on hageja 1 vajadused 320 eurot kuus, hageja 2 vajadused 350 eurot kuus ning hageja 3 vajadused 300 eurot kuus. Hagejad on ilma summasid välja toomata märkinud kulude hulka veel prillid hagejale 2 ja trennid hagejale
63. Hagejad on täiendanud kulude loetelu 18.01.
64. a esitatud vastuses /tlk 56/, milles hageja seaduslik esindaja toob välja asjaolu, et on laste ülalpidamiskulude katteks võtnud laenusid, mida tagastab igakuiselt ning täiendavad kulud on laste sõprade sünnipäevadele, teatrietendustele, mis toimuvad lasteaias ja 5 kultuurimajas ning muud vaba aja veetmiseks vajalikud kulutused ujulas kui muudes asutustes /tlk 56/. Lisaks on hagejad täiendanud kulude loetelu 31.01.
65. a dokumendis, millest nähtuvalt on hagejatel igakuised kulutused lasteaiakoha ja -toidu maksumusele, mis on suurusjärgus 50 eurot kuus lapse kohta. Kõiki väljatoodud kulude loetelu arvestades jääb kohus p-s 4.6.1 toodud seisukoha juurde, et hagejate vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu 08.01.
66. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). Seega on elatise suurendamise nõue kooskõlas hagejate vajadustega ning hagejate nõue on õiguslikult põhjendatud. 4.7.
67. Kostja leiab, et kuna tema maksab hagejatele 195 eurot elatist kuus ja riigipoolne toetus on 100 eurot kuus (väidetavalt avalik teave), siis on hagiavalduses viidatud vajadused rahaliselt kaetud ilma hagejate ema panuseta. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et riigi poolt makstakse hagejatele riigipoolset peretoetust, ei ole käesolevas asjas aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, kuna Eesti Vabariigis makstavad peretoetused ei ole suurusjärgus, mis kataksid laste igapäevavajadused ilma teise vanema panuseta. Kuna Rahvastikuregistri andmete kohaselt on hagejate seaduslik esindaja käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel, tagab riigi poolt makstav toetus sellel perioodil (lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal) osaliselt laste vajaduste katmise osas, milles selleks on kohustatud hagejate seaduslik esindaja kandma vahetu ülalpidamise kaudu. Kuna käesolevaks ajaks on seaduses sätestatud elatise miinimumäär tõusnud, samuti suurenevad laste vajadused tulenevalt nende vanusest, on kohus seisukohal, et elatise suurendamine nõue on esitatud lähtudes laste huvidest ja kooskõlas laste vajadustega ning hagejate seaduslik esindaja on õigustatud ja kohustatud seisma hagejate õiguste ja huvide kaitsmise eest. Samuti esineb seadusest tulenev alus hagi esitamiseks, mida on kohus on eelnevalt ka hinnanud p-s 4.2-4.
68. 4.
69. Kostja leiab, et väljamõistetud elatise summat on võimalik muuta alates hagi esitamisest /p 4 tlk 31/. 4.8.
70. Kohus leiab, et kostja seisukoht, et hagi esitamine elatise suurendamise nõudes on võimalik vaid hagi esitamisest, on õige. Hagejad on palunud elatise suurendamist alates 01.01.
71. a /tlk 2/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Viidatud sätet selgitades on Riigikohus asunud seisukohale, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12014, p 13). Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud 05.01.
72. a, siis on hagejad õigustatud elatise suurendamise nõude esitama alates hagiavalduse esitamisest, s.o 05.01.
73. a, mistõttu kohus jätab rahuldamata hagejate nõude maksekäsuga iga hageja kasuks välja mõistetud elatise, summas 195 eurot kuus, suurendamiseks seaduses sätestatud miinimummäärani (½ Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast) alates 01.01.
74. a kuni 04.01.
75. a (k.a). 4.
76. Kostja on märkinud, et kui tal
77. a suvekuudel teenimisvõimalused puudusid, siis sai ta vahendeid laenuks oma emalt H P'lt, millised on käesolevaks ajaks tagastatud /p 5, tlk 32/ ja mille tõendamiseks on kostja esitanud kohtule oma konto väljavõte H. P'lt tehtud maksete kohta /tlk 41/. Kohus leiab, et viidatud tõend ja asjaolu ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähendust, kuna nimetatud kontoväljavõttest ei nähtu, milliseks otstarbeks on summad kostjale üle kantud või kostjalt tagasi nimetatud isikule kantud ning kuidas nimetatud summad on seotud ülalpidamise andmisega hagejatele. 4.
78. Kostja märgib, et kuna kostja abiellus
79. a teises pooles, siis viibib perekondlikel põhjustel välisriigis (abikaasa on teisest riigist) ning varasemalt viibis välisriigis töö tõttu, siis on kostja oma vanematega kokku leppinud, et hagejad saavad päris palju aega veeta koos kostja vanematega, kes teevad lisaks kostjale hagejatele kulutusi toidus, ülalpidamises eluasemele, 6 riietes, jalanõudes, vaba aja veetmise vahendites ning samuti transpordis hagejate koju, mida tuleb arvestada hagejatele muul viisil elatise maksetena ja hagejate ülalpidamisena. Kostja ema poolt on kostja korraldusel peetud lastega suhtlemises ja laste ülalpidamises kostja ja vanemate poolt päevaraamatut, mille kostja on esitanud asitõendina, et kohus saaks hinnata kostja ja vanemate panust muul viisil laste ülalpidamisse panustamist /p 5 tlk 32/. Kostja on esitanud päevaraamatu kokkuvõte, millest väidetavalt ilmneb kostja ja ta vanemate suhtlemine ja hagejate ülalpidamine kostja ja ta vanemate kodus viimas 10 kuu jooksul /tlk 33/. 4.10.
80. Kohus selgitab, et Riigikohus on 08.01.
81. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 (p 13) leidnud, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks. Kohus leiab, et eeltoodud seisukoht rakendub ka elatise suurendamise nõude läbivaatamisel ja ainuüksi asjaolude alusel, et hagejad viibivad teatud aja kostja või kostja vanemate juures, ei saa kindlaks määrata elatise suurendamise vajadust/mittevajadust, eriti kui tegemist on elatise nõudmisena PKS § 101 lõikes 1 toodud miinimummääras. 4.10.
82. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kohutatud hagejatele elatist maksma raha perioodilise maksmisega tulenevalt Pärnu Maakohtu 16.10.
83. a kohtumäärusest /tlk 17-18/ ning kostja on nimetatud kohustust ka täitnud /tlk 37/. Asjast ei nähtu, et hagejate ja kostja või hagejate esindaja ja kostja vahel oleks sõlmitud kokkulepe, et elatise maksmine hagejatele toimuks muul viisil kui rahas. Eeltoodut on kostja ka ise kinnitanud, et kostja ja hagejate ema vahel puudub muul viisil elatise andmise kokkulepe, kuid hagejate ema on aktsepteerinud taolisel viisil hagejatele elatise andmist ja seda kasutanud /tlk 32/. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja või kostja vanemad ehk hagejate vanavanemad on väidetavalt andnud ülalpidamist muul viisil, s.o ajal, mil hagejad on viibinud kostja või kostja vanemate juures ja hagejate seaduslik esindaja on sellega nõustunud, ei ole käsitletav vanemate vahelise kokkuleppena elatise andmiseks muul viisil. Kohus leiab, et vanavanemate poolt lastelaste toetamine ning nende ülalpidamine vanavanemate juures viibimise ajal on tavapärane ja normaalne tegevus, mida ei saa käsitleda kostjapoolse elatise kohustuse täitmisena või selle asendamisena. Kohus leiab, et ka vanematevaheline kokkulepe ei välistaks ega piiraks üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude, sh elatise suurendamise nõude esitamist (Riigikohtu 26.06.
84. a lahend nr 3-2-1-78-13, p 13). Samuti ei ole kostja käesolevas tsiviilasjas kohustatud isikuna nõudnud, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil ja esineb selleks mõjuv põhjus (PKS § 100 lg 1 teine lause). 4.10.
85. Eeltoodu alusel (p 4.10.1-4.10.2) leiab kohus, et puudub vajadus hinnata, millal on hagejad viibinud kostja või tema vanemate juures ja sellega seoses kandnud kulusid seoses hagejate hoidmisega, nende lasteaiast või koolist toomisega vms. Riigikohus on 26.06.
86. a lahendis nr 3-2-1-78-13 leidnud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kuna käesolevas asjas puudub vanematevaheline kokkuleppe elatise maksmiseks muul viisil, siis puudub mõjuv põhjus arvestada hagejate viibimist vanavanemate või kostja juures möödunud perioodil. Hagejate elatise suurendamise nõue hõlmab perioodi alates 05.01.
87. a kuni nende täisealiseks saamiseni, seega päevaraamatus esitatud kirjed ei puuduta eelnimetatud perioodi. Seega kohus ei asu hindama päevaraamatus esitatud asjaolusid, millal lapsed viibisid kostja või kostja vanemate juures, millal neil lasteaias järel käidi vms. 4.10.
88. Kohus märgib, et kui hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on lähtuvalt hagejate vajadusi ja huve arvestades soov selline kirjalik kokkulepe sõlmida (nt kui hagejad viibivad 7 pikema perioodi vältel kostja või kostja vanemate juures), siis on neil võimalik selline kokkulepe sõlmida ka väljaspool kohtumenetlust. Mitmepoolse lepingu puhul eeldab see aga mõlema poole nõusolekut, mis peab väljenduma tahteavaldustes (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg 2 kolmas lause ja § 69 lg 1). PKS § 100 lg 3 alusel võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. 4.
89. Kostja on leidnud, et arvestades hagis avaldatud lapse kulutusi toidule 2 eurot päevas lapsele (60:30) ja transpordile (sõiduks S’st H’sse ja tagasi 8,20 eurot kord) on lapsed saanud ülalpidamist muul viisil toiduna 10 kuu jooksul summas 594 eurot ja kaetud kulutusi laste ülalpidamisena transpordile 484 eurot, milline on kuu keskmisena kostja kulu iga hageja kohta 36 eurot kuus. Lisaks lasteaeda viimine ja toomine, milles puudub rahaline vääring, tagatud ööbimine kostja vanemate juures, osalemine üritustel jne /p 5 tlk 34/. 4.11.
90. Kohus jääb ka siinkohal p-des 4.10.1-4.10.4 toodud seisukohtade juurde – vanemate vahel puudub kokkulepe ülalpidamise andmiseks muul viisil ning periood, millal väidetavaid kulutusi on tehtud, ei hõlma elatise suurendamise nõude perioodi. 4.
91. Kostja märgib, et lisaks kostja rahaliselt makstavale ülalpidamisele on kostja ta vanemate poolt tehtud rahalisi kulutusi hagejatele vajalike esemete, riiete ja jalanõude ostmiseks viimasel üheksal kuul, mille kohta on kostja esitanud ka tõendid /p 5 tlk 34, 42-51/. 4.12.
92. Kohus jääb ka siinkohal p-des 4.10.1-4.10.4 ning 4.11.1 toodud seisukohtade juurde ja ei korda neid. Kohus leiab, et hagejatele tagab õiguskindluse eelkõige ülalpidamise andmine raha perioodilise maksmisega PKS § 100 lg 1 alusel. Asjaolu, et kostja või tema vanemad on ostnud hagejatele teatud esemeid viimase üheksa kuu jooksul, on tervitatav ja hea tahte märk arvestades, et kostja on rahalist elatist maksnud alla seaduses sätestatud miinimummäära (mille suurendamist ei ole hagejate seaduslik esindaja
93. a ka nõudnud), kuid hagejatele ei ole mingil viisil garanteeritud, et selline elukorraldus jätkub ka tulevikus, samas mahus ning igakuiselt hagejatele minimaalselt vajalikus määras. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hagejate õiguskindluse ja igakuise ülalpidamise tagamiseks kostja poolt elatise andmine seaduses sätestatud miinimummääras raha perioodilise maksmisega. 4.
94. Kostja on kirjaliku vastuse p-s 6 põhjendanud, miks on esitatud kohtule p-s 5 toodud asjaolud ja korranud juba eelpool väljatoodud seisukohti, mille osas on kohus eelpool seisukoha võtnud. Kostja kirjalik vastuse p-s 7 on kostja leidnud, et ka 105 eurot rahalisi vahendeid kolme lapse kohta kuus ei taga hagi esitamise eesmärki ega kindlusta ega taga lastele võimalusi, millised neil varasemalt oli. Kohus leiab, et isegi kui esitatud hagiga ei ole hagejatel võimalik saavutada eelnevat elustandardit, on kostjal võimalik teha kõik selleks, et hagejate elustandard oleks mingilgi viisil ligilähedane varasemale elustandardile ning eelkõige on võimalik seda tagada elatise maksmisega hagejatele vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras või võimalusel ka suuremas määras ning hagejate, kostja ning kostja vanavanemate vahel heade vanemlike ja vanavanemlike suhete hoidmisega. Nähtuvalt kostja esitatud tõenditest on kostja täitnud käesoleva ajani korrektselt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustust ning kohtu hinnangul on kostja noor ja teovõimeline isik, kes on suuteline lastele eluks vajalikku tagama vajalikul määral ka edaspidi ilma suuremate raskusteta. 4.
95. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mingil põhjusel suuteline endale või oma alaealistele lastele ülalpidamiseks elatist rahas teenima. Seega on kohtu hinnangul kostja võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks nii kostja endale ülalpidamise kui ka hagejatele elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise väljamõistmiseks väiksemas määras. 4.
96. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagejate hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes osaliselt ja kohus suurendab Pärnu Maakohtu 16.10.
97. a kohtumäärusega tsiviilasjas 8 nr 2-15-117915 M P'lt alaealiste laste K P, K M P ja K P ülalpidamiseks välja mõistetud igakuist elatist 195 eurot kuus perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärani, s.o mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
98. aastal on 235 eurot kuus, alates 05.01.
99. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4). Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja, M V arvelduskontole * * AS-is, selgitusega: elatis. Kohus jätab rahuldamata hagejate K P, K M P, K P hagi Pärnu Maakohtu 16.10.
100. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-117915 M P'lt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurendamiseks seaduses sätestatud miinimummäärani osas, mis hõlmab perioodil 01.01.
101. a kuni 04.01.
102. a (k.a).
103. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad on taotlenud juba välja mõistetud elatise summas 195 eurot suurendamist seadusest sätestatud miinimummäärani, s.o käesoleval ajal 235 euroni kuus (235 - 195 = 40 €). Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1080 eurot (40 € * 9 kuud * 3 last).
104. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud menetluskulu kandnud poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 9