Obsah (5)

§ 102§ 100§ 101§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-8393 Tsiviilasi XXXX, X

§ 102

lg 1 alusel isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja elab XXXX ja tema sissetulekuks ca 12 000 vene rubla (lisa 1 - palgatõend). Ümberarvestamisel RUB/EUR (kurssiga 70 vene rubla/EUR) on see summa ca 171 EUR. Kostja palub arvestada ka sellega, et kostjal on kolm last – XXXX, XXXX ja XXXX. Kostja ei vaidle selle üle, et lapsed XXXX ja XXXX elavad kostjale kuuluvas 3-toalises korteris asukohaga XXXX. Seega toetab kostja oma lapsi mitterahaliselt, andes lastele võimalust elada oma korteris. Kui üürida 3-toalise korteri XXXX, siis igakuiseks üürisummaks võiks olla ca 400 eurot (lisa 3 – city24.ee portaali väljavõte). Seega kostja panus on ca 200 eurot lapse kohta. Kostja leiab, et asja on võimalik lõpetada kompromissiga. Kostja palub jagada menetluskulud vastavalt seadusele. Menetluse käik

1. Menetluse kestel 17.09.2016 sai hageja 1 XXXX (sünd XXXX) täisealiseks. Hageja 1 esitas 17.10.2016 hagi täienduse (I kd, lk 118 jj), milles palub kostjalt välja mõista elatis summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast hageja põhi- või keskhariduse omandamiseni koolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. XXXX õpib XXXX Gümnaasiumi
2. klassis (I kd, lk 122). Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 139 järgi on
3. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot ja alates
4. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
5. Kohus loeb sünnitunnistustega tõendatuks, et hageja 1 XXXX on sündinud 17.09.1998 ja hageja 2 XXXX on sündinud 09.03.2001 (I kd, lk 9-10). Samuti nähtub sünnitõenditest, et hageja isa on XXXX ja ema XXXX. Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad oma isa XXXXi juures.
6. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis summas 215 eurot, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast hageja täisealiseks 3 saamiseni või põhi- või keskhariduse omandamiseni koolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
7. Tulenevalt Riigikohtu 19.10.2015 seisukohast lahendis nr 3-2-1-119-15 ei saa kohus rahuldada hageja 2 nõuet mõista kostjalt välja elatis juhul kui hageja 2 jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis hageja 21- aastaseks saamiseni. Ühtse kohtupraktika kujundamiseks märgib kolleegium, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni (p 13). Teisisõnu kohus võib hageja 2 puhul elatise välja mõista kuni lapse täisealiseks saamiseni. Täisealiseks saanuna võib hageja 2 pöörduda ise kostja poole elatise nõudes. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab hageja 2 ülalpidamiseks elatise välja kuni tema täisealiseks saamiseni.
8. 13.12.2017 toimunud kohtuistungil (II kd, lk 198 istungiprotokoll) on kostja nõus tasuma hageja 2 ülalpidamiseks 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti on kostja nõus tasuma elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja 1 suhtes on kostja nõus tasuma elatist summas, mille seadus ette näeb. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et kostja on nõus maksma elatist miinimummääras, so 2016 a. 215 eurot kuus ja elatise võlgnevust, mille suhtes kostjal vastuväited puuduvad.
9. Ülalpidamise ulatuse sätestab

§ 99

, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kolleegium on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Kuivõrd hagejad nõuavad kostjalt elatist miinimummääras, siis lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid ei tule hagejatel tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
3. Lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega.
4. Ülalpidamisvõime on seotud vanema varalise olukorraga. Lapsevanem annab lapsele ülalpidamist oma varaliste suhete (võimaluste) kaudu ehk need on otseselt omavahel seotud lisaks tuleb arvestada lapse vajadusi aja eest kui laps viibib koos ühe ja teise vanemaga.
5. Kostja elab XXXX ja tema sissetulekuks ca 12 000 vene rubla (lisa 1 - palgatõend). Ümberarvestamisel RUB/EUR (kurssiga 70 vene rubla/EUR) on see summa ca 171 EUR. Kostja palub arvestada ka sellega, et kostjal on kolm last – XXXX, XXXX ja XXXX. Kohus ei saa arvestada XXXXga, sest selle lapse ülalpidamiskulusid tuleb kanda tema isal. Asja materjalide kohaselt kuulub kostjale Eesti Vabariigis korter aadressil XXXX, kinnistusregistriosa numbriga XXXX (I kd, lk 12-13). Kostja näeb 4 ette võimaluse müüa korter ära ja tasuda lastele elatisraha (I kd, lk 105). Samuti on kostja tasunud kohtu deposiiti 6130 eurot ( II kd, lk 57 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi kostja töötasu ei ole märkimisväärne, omab kostja Eestis kinnisvara, mille müügist on võimalik laste ülalpidamiskulusid kanda. Korteriomand ei ole koormatud hüpoteegiga ega muu piiratud asjaõigusega, mis vähendaks kinnistu väärtust.
6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, kuivõrd kostja seaduslik esindaja on nõustunud hagiavalduses nõutuga ja puuduvad mõjuvad põhjused, mis annaksid

§ 102

lg 1 ja lg 2 kohaselt vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Kostja palub määrata hageja 1 täisealiseks saamisel, et elatisraha tasumine toimub hageja 1 pangakontole, sest XXXX õpib ja käib tööl. Seega oleks otstarbekas, et ta iseseisvalt otsustab, kuidas ta seda raha kasutab (I kd, lk 172). Kohus nõustub kostja ettepanekuga kanda täisealise XXXXi jooksvad elatised tema enda arveldusarvele. 16. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Teisisõnu kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (Riigikohus

1. aprilli 2016 otsus nr 3-2-1-17-16 p 11). Kostja ei ole esile toonud, millised on kostja iga lapse vajadused, mille põhjal saaks kohus laste olukorda võrrelda.
2. Kohus peab põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja XXXXi ülalpidamiseks elatis, mis vastab igakordsele elatise miinimummäärale alates 30.05.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Välja mõista kostjalt hageja XXXXi kasuks elatis, mis vastab igakordsele elatise miinimummäärale alates 30.05.2016 kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui
3. aastaseks saamiseni.
4. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt summas 2 420 eurot lapse kohta alates 2015.a maikuust kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni 30.05.2016.a. 13.12.2017 toimunud kohtuistungil (II kd, lk 198 istungiprotokoll) avaldas kostja, et ta on nõus tasuma vastavalt seadusele elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega puuduvad kostjal vastuväited elatise võlgnevuse osas, mida hagejad küsivad eeltoodud perioodi eest lähtudes sellel ajal kehtinud elatise miinimummäärast (vt I kd, lk 4 võlgnevuse arvestus).

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 5

1. Kostjal palub maha arvata elatise võlgnevusest kostja kantud kulud. Kohus tuvastas, et kostja kandis Eestis viibides perioodil 15.06.2015-13.08.2015 laste ülalpidamiskulusid järgnevalt (I kd, lk 170-172): kulud XXXXile kogusummas 496,48 eurot ja kulud XXXXile kogusummas 387,06 eurot. Kohus peab põhjendatuks eeltoodud kulud elatise võlgnevusest maha arvata. Seega jääb kostja kanda elatise võlg hageja I suhtes kogusummas 1923,52 eurot (2420 eurot-496,48 eurot) ja hageja II suhtes kogusummas 2032,94 eurot (2420 eurot-387,06 eurot).
2. Kohus rahuldas 29.11.2016 määrusega osaliselt hagi tagamise taotluse ja seadis kostjale kuuluvale korteriomandile asukohaga XXXX, Tallinn kohtuliku hüpoteegi summas 6130 eurot hageja I ja hageja II kasuks. Kostja tasus 15.12.2016 kohtu deposiiti tagatise summas 6130 eurot (II kd, lk 4). Kuna käesoleva kohtuotsusega hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatise summad ületavad ilmselgelt tagatise summat 6130 eurot, siis kohus määrab tulenevalt laste huvidest kanda peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist tagatis 6130 eurot hagejate seadusliku esindaja XXXX´i pangakontole nr EEXXXXXXXXXXXX. Kostja poolt tasutud tagatis 6130 eurot tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud
3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvestades, et kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõlemaid pooli esindab kohtumenetluses lepinguline esindaja, siis kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 6