2-17-3213/2

2-17-3213 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel; kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3213 Tsiviilasi XXXX ja XXXX avaldus alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmine ja lõpplahendi kuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja I: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Avaldaja II: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Avaldajate esindaja: vandeadvokaat Anne Nurmi (Rödl & Partner Advokaadibüroo OÜ, e-post info@roedl.ee) Puudutatud isik: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Algatada XXXX ja XXXX avalduse alusel hagita menetlus alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks.
3. Anda avaldajatele luba kanda alaealisele XXXXile (isikukood XXXX) kuuluv korteriomand XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX) elukohana rahvastikuregistrisse järgmiste isikute osas: − XXXX (isikukood XXXX); − XXXX (isikukood XXXX); − XXXX (isikukood XXXX).
4. Toimetada määrus avaldajate esindajale kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldajate kanda. Edasikaebamise kord 1 2-17-3213 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD XXXX ja XXXX esitasid 28.02.2017.a Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamiseks. Avaldajad märgivad, et 13-aastase XXXXi huvides on elada koos oma vanematega ema XXXXga ja isa XXXXga ja vanaema XXXXga, kellega XXXX on sünnist saadik elanud aadressil XXXX linnas. Kõnesoleva korteriomandi omanikus on vanaema XXXX. Käesoleval hetkel on vajalik korteriomandi müük, mistõttu ei ole võimalik enam perel nimetatud korteris peale korteriomandi võõrandamist elada. Seega on perel vajalik asuda elama XXXXi omandis olevasse korterisse aadressile XXXX. XXXX omandas 01.10.2008.a kinkena oma isalt XXXXlt korteriomandi aadressil XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX). XXXX ostis eeltoodud korteriomandi aasta 2008.a alguses ja kinkis selle tütrele. Vanaemale kuuluva korteriomandi müügi korral on pere sunnitud vahetama elukohta ja kolima elama XXXXii korterisse. Seega on vajalik rahvastikuregistris muuta kogu pere elukohaks alaealisele kuuluv korter. Avaldajad paluvad kohtul anda nõusoleku XXXXi seaduslikel esindajatel ja vanaemal XXXXl elama asumiseks ja rahvastiku registris oma elukohaks vormistamiseks XXXXi omandis oleva korteriomand aadressil XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX; katastritunnus XXXX). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja hagita menetluses TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PKS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Käesoleval juhul taotlevad avaldajad saada kohtult nõusoleku asuda perega elama alaealisele kuuluvasse korterisse ning teha elukoha muutuse kohta kanded rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregistriseaduse (RRS) § 40 lg-st 6 tuleneb, et kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku loa elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Kohus märgib, et kuna rahvastikuregistrisse tehtav kanne on seotud alaealisele kuuluva kinnisasjaga, siis võib avalduse lahendamiseks kohaldada PKS § 187 lg 1 p-1, mille kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Kohus on tuvastanud, et alaealisele puudutatud isikule on kuulunas korteriomand asukohaga XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX). Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et avaldajate poolt taotletav tehing ei ole vastuolus lapse huvidega. Asjaoludest nähtub, et pere on ühtehoidev ning soovib senise elukoha asemel elama asuda alaealisele kuuluvasse korterisse, mille alaealine on kinkena saanud oma isalt. Kohtu hinnangul on pere elukohateadete esitamine rahvastikuregistrile mõistlik ning teenib RRS § 391 lg-st 1 tulenevat põhimõtet. Kõnesolev säte näeb ette, et rahvastikuregistri objektiks olev isik hoolitseb enda ja 2 2-17-3213 oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, kasutades käesolevas peatükis sätestatud võimalusi. Lähtudes eeltoodust annab kohus PKS § 131 lg 1 ja § 187 lg 1 p 1 alusel avaldajatele loa kanda alaealisele kuuluv korteriomand XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX) elukohana rahvastikuregistrisse järgmiste isikute osas: − XXXX (isikukood XXXX); − XXXX (isikukood XXXX); − XXXX (isikukood XXXX). Menetluskulude jaotuse osas lähtub kohus TsMS § 172 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldajate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3