← Eesti

2-16-17212/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 23.02.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-16-17212 Tsiviilasi XX

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama (lk 8-9). Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas alates 15.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuna kostja annab hagejale ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu, kuna kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vastavalt oma võimalustele. Samuti leiab kostja, et nõue on põhjendamatu, kuna hageja viibib nädalavahetustel ja koolivaheaegadel kostja ja kostja vanemate juures, lisaks toetavad vanavanemad last materiaalselt. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei pea hageja tõendama igakuiseid kulusid lapse vajaduste rahuldamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). 5. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (

§ 100lg 1).

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4).

§ 100

lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on kohtule esitanud pangakonto väljavõtte (lk 31), millest nähtuvad kostja poolt perioodil 01.2016-11.2016 tehtud ülekanded lapse ülalpidamiseks. Hageja ema pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja kandnud perioodil 19.01.2016 – 18.11.

  1. a hageja ülalpidamiseks elatist summas kokku 950 eurot, s.o keskmiselt umbes 86 eurot kuus (950/11). Sama nähtub ka kostja poolt esitatud pangakontode väljavõttest perioodi kohta jaanuar – november 2016 (lk 42). Lisaks esitas kostja tõendi, et ta maksab lapsele ostetud telefoni osamakseid ja tasub lapse sidekulude eest keskmiselt 14 eurot kuus. Kohtu hinnangul saab märgitud kulud pidada lapse vajalikuks kuluks. Seega annab kostja lapsele ülalpidamist keskmiselt summas 100 eurot kuus (86 eurot + 14 eurot). Eeltoodust nähtub, et kostja rikub kohustust anda lapsele ülalpidamist seaduses sätestatus määras.
  2. Kostja leiab, et ta on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vastavalt oma võimalustele, katnud lapse suuremaid kulutusi, andnud sularaha hageja emale. Samuti viibib kostja nädalavahetustel ja koolivaheaegadel kostja ja tema vanemate juures, millal kostja ja tema vanemad kannavad 3 lapse kulusid. Kohus on selgitanud kostjale tema tõendamiskoormist 04.01.2017 kirjas (lk 33). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on regulaarselt andnud lapsele ülalpidamist miinimummääras, sh hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on kandnud lapse ülalpidamiskulud miinimummääras ajal, mil laps viibib tema juures. Kostja poolt lapsele kantavate kulude suurust ajal, mil laps on kostja juures ei tõenda ka kostja elukaaslase kinnitus (lk 55). Kostja poolt esitatud lapse vanaema Merike Pikkmetsa selgitus ei tõenda, et isapoolsed vanemad kannavad lapse ülalpidamiskulud seaduses sätestatud määras ajal, millal laps viibib isapoolsete vanemate juures. Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtted aastatest 2011-2015 (lk 37-41, 43-49) on käesolevalt asjasse mittepuutuvad, sest väljavõtted ei kinnita, et kostja on andnud lapsele ülalpidamist miinimummääras vahetult enne hagi esitamist. Samuti ei puutu asjasse kostja poolt esitatud pangakontode väljavõte lapse lasteaia arvete tasumise kohta (lk 43 – 49). Lapse ema selgitas, et laps enam lasteaias ei käi. Seega ei tõenda kostja poolt esitatud pangakontode väljavõte lasteaia arvete tasumise kohta perioodil jaanuar 2011 – juuli 2015, et kostja on andnud lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras vahetult enne hagi esitamist. Kostja esitas väite, et tema vanemad ostsid hagejale prillid, mida kinnitab ka kostja ema seletus (lk 52). Kostja esitas oma väite kinnitamiseks arve summas 179 eurot (lk 50). Hageja vastusest nähtub, et lapse ema aktsepteeris lapsele prillide ostmise lapse isa vanemate poolt kostja kohustuse täitmisena anda lapsele ülalpidamist. Samas ei saa hageja 20.01.2017 vastusest järeldada, et lapse ema aktsepteeris muud kostja vanemate poolt lapsele kantud kulud kostja kohustuse katteks anda lapsele ülalpidamist. Kumbki pool ei ole väitnud ega tõendanud, et lapse vanemate vahel oli kokkulepe

§ 100

lg 3 mõttes selles, et kostja vanemad saavad täita kostja eest tema kohustust anda lapsele ülalpidamist. Lisaks ei ole kostja tõendanud tema vanemate poolt lapsele kantud/kantavate kulude suurust. Isegi juhul, kui kostja vanemate poolt lapsele kantud kulude suurus oleks tõendatud, ei saa kohtu hinnangul pidada lapsele sularaha andmist ja lapsega koos reisil/meelelahutusasutustes käimist lapse esmavajaduste rahuldamiseks. 7. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja on rikkunud hageja ülalpidamise kohustust jättes tasumata elatist lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud määras. Seega tuleb hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 15.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras

§ 97p 1, § 100 lg-te 1 ja 2 ning § 101 lg 1 alusel.

Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

  1. Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on 24.01.2017 kohtukirjaga (lk 68) määranud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 03.02.
  2. Hageja teatas 03.02.2017 kohtule, et temal puuduvad menetluskulud. Kuivõrd ka hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ja tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks muid menetluskulusid kandnud, puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. 4 TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.