Obsah (6)

§ 477§ 173§ 172§ 175§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-10205 Tsiviilasi XXXX´i kaebus kohtutäitur Ka

) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on avaldaja esitanud Harju Maakohtule 01.07.2016.a kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti 16.06.2016.a otsusele täiteasjas nr 031/2011/
3. Kinnipeetava kirjavahetuse kaardi kohaselt on avaldaja saanud kohtutäituri otsuse kätte 21.06.2016.a (tl 19). Seega on kaebus esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule. II kaebus kohtutäituri tegevuse peale
4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri kirjaliku seisukohaga, leiab, et esitatud kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata.
5. Avaldaja hinnangul on kohtutäitur ebaõigesti kohaldanud KarS § 82 lg-t 5 (alates 01.01.2010.a kehtima hakanud redaktsioon), kuna see on vastuolus KarS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõttega mitte raskendada karistust tagasiulatuvalt. Avaldaja on seisukohal, et tema suhtes algatatud täiteasjas nr 031/2011/2081 tuleb kohaldada KarS § 82 lg 1 p 1 (alates 21.07.2005.a kehtima hakanud redaktsioon), mille kohaselt otsust ei asuta täitma, kui on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et täitemenetlust viib kohtutäitur läbi kehtiva täitemenetluse seadustiku sätete alusel ja kohaldamisele ei kuulu teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse sätted, kuna aegumist kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest ning lisaks ei ole kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaeg isiku karistuslik meede, vaid sundtäitmise tähtaeg. TMS § 210 kohaselt, kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse TMS § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 5 sätestab, et täitmisele pööratud rahalise karistuse ja 3 varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Täitemenetluse registri andmete kohaselt toimub täitemenetlus täiteasjas nr 031/2011/2081 Harju Maakohtu 01.03.2011.a lahendi kriminaalasjas nr 1-10-3352 alusel. Täitemenetluses on nõude sisuks sunniraha summas 695,05 eurot, matkimise kulu summas 830,88 eurot, kaitsjatasu summas 53,69 eurot, ekspertiisitasu summas 439,34 eurot ning täitekulud- ja tasud summas 555,80 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on õigesti viidanud, et täiteasjas nr 031/2011/2081 kohaldatakse sunniraha, matkimise kulu, kaitsjatasu, ekspertiisitasu aegumisele § 207 lõikes 1 sätestatud korda ja selles toodud viidet KarS § 82 lg 5 tähtajale. Käesolevas täiteasjas on aegumise tähtajaks 7 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Kohtutäitur on tuvastanud, et Harju Maakohtu 01.03.2011.a lahend kriminaalasjas nr 1-10-3352 on jõustunud 09.03.2011.a ning kaebaja viibib vanglas alates 14.08.2012.a. Tulenevalt KarS § 82 lg-s 5 sätestatust, on seega alates 14.08.2012.a aegumine peatunud ning jätkub peale võlgniku vangistusest vabanemist. Seega ei olnud alust kohaldada aegumist täiteasjas nr 031/2011/2081 ning kohtu hinnangul on kohtutäituri 16.06.2016.a otsus põhjendatud. Kohus märgib, et kui avaldaja siiski leiab, et täitedokumendist tulenev nõue on aegunud, tuleks esitada kohtule TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (mitte kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale). Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, s.t täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks (vt nt Riigikohtu 29.05.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-12, p 13; Riigikohtu 16.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 19).
6. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei viita ega vasta. III Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
7. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 13.

§ 172

lg 1 ja 7 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. 4 14. Tulenevalt

§ 175lg 31 sätestatust, jätab kohus kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda.

Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

§ 172lgtest 1 ning 10 avaldaja kanda.

15.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist. Puudutatud isik I ei ole enda menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Avaldaja kantud riigilõiv ja õigusabikulud jäävad tema enda kanda. 16.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5