← Eesti

2-16-7065/5

Obsah (5)§ 317§ 459§ 407§ 468§ 162

2-16-7065 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 08. veebruar 2017 Tsiviilasja number 2-16-7065 Tsiviilasi XXXX v

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud 1.XXXX (seaduslik esindaja XXXX) esitas 04.05.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse elatise suurendamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 11.05.2016 määrusega ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud avalikult kohtuteate avaldamisega 21.12.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 317

lg 5 kohaselt, dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja ei ole hagiavaldusele vastust esitanud. 2 2-16-7065 Kohtu seisukoht

  1. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  2. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §§ 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.

§ 459

lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 459

lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. 4.

§ 407

lg 1 kohaselt, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

  1. Hageja on palunud suurendada kostjalt hageja ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu 30.12.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2/21-8832/02 välja mõistetud igakuist elatist, mis oli 127,82 eurot (2000 krooni) ja välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 04.05.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimumsummas. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2016 430 eurot kuus ja alates 01.01.2017 470 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt oli 2016.a elatise miinimummäär 215 eurot ja alates 01.01.2017 235 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud ja kohus rahuldab hageja nõude täielikult. Hagejale välja mõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole iga kalendrikuu eest ette.
  2. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tulenevalt

§ 468lg 1 p 2.

7.Kohus jätab poolte menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.