lg 5 I lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on 26.01.2017 esitanud taotluse võtta asja juurde menetlusdokumendi lisad – väljavõte riigihangete registrist (lisa 1) ja hageja äriregistriandmete väljavõte (lisa 2). Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tõendite asja juurde võtmiseks tuleb rahuldada, kuna tegemist on asjas tähtsust omavate tõenditega
Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja taotluse võtta asja juurde hageja 26.01.2017 esitanud menetlusdokumendi lisad. 27. Kohus märgib, et kostja on 06.02.2017 esitanud menetlusdokumendi koos lisadega ning tasaarvestuseavalduse. Kohus on andnud pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtaja kuni 30.01.2017, seega on menetlusdokument esitatud hilinemisega.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et kostja 06.02.2017 menetlusdokument tuleb asja juurde võtta, kuna dokumendi vastu võtmine ei venita menetlust, samuti on kostja esitatud menetlusdokumendi lisad asjas tähtsust omavad. Kostjal ei olnud võimalik antud dokumente ka varem esitada, kuna kostja esitas need vastuseks hageja 26.01.2017 menetlusdokumendile. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus kostja 06.02.2017 menetlusdokumendi asja juurde. Kohus märgib seoses kostja tasaarvestusavaldusega, et kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus eelnimetatud avalduse käsitlemata. 28. Tulenevalt
Menetluskulud 29.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 30.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 31.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava 8 kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.