← Eesti

2-16-12839/15

Obsah (10)§ 442§ 238§ 331§ 124§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-12839 Tsiviilasi Xx

§ 442

lg 5 I lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on 26.01.2017 esitanud taotluse võtta asja juurde menetlusdokumendi lisad – väljavõte riigihangete registrist (lisa 1) ja hageja äriregistriandmete väljavõte (lisa 2). Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tõendite asja juurde võtmiseks tuleb rahuldada, kuna tegemist on asjas tähtsust omavate tõenditega

§ 238lg 1 alusel.

Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja taotluse võtta asja juurde hageja 26.01.2017 esitanud menetlusdokumendi lisad. 27. Kohus märgib, et kostja on 06.02.2017 esitanud menetlusdokumendi koos lisadega ning tasaarvestuseavalduse. Kohus on andnud pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtaja kuni 30.01.2017, seega on menetlusdokument esitatud hilinemisega.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et kostja 06.02.2017 menetlusdokument tuleb asja juurde võtta, kuna dokumendi vastu võtmine ei venita menetlust, samuti on kostja esitatud menetlusdokumendi lisad asjas tähtsust omavad. Kostjal ei olnud võimalik antud dokumente ka varem esitada, kuna kostja esitas need vastuseks hageja 26.01.2017 menetlusdokumendile. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus kostja 06.02.2017 menetlusdokumendi asja juurde. Kohus märgib seoses kostja tasaarvestusavaldusega, et kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus eelnimetatud avalduse käsitlemata. 28. Tulenevalt

§ 124lg-st 1 ja § 133 lg-st 1 on hagi hind 50 189,97 eurot.

Menetluskulud 29.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 30.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 31.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava 8 kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindajate tasuga summas 3 737,50 eurot. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajatel hagiavalduse ja materjalide analüüsimiseks, kliendiga suhtlemiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks 4 tundi (toiming a), kostja vastuse koostamiseks ja tõendite kogumiseks (I kd, lk 71-76) 7,75 tundi (toiming b), hageja seisukoha analüüsimiseks (I kd, lk 108-110) ja menetlusliku olukorra analüüsimiseks 5 tundi (toiming c), kostja seisukoha koostamiseks (I kd, lk 187-192) ja kliendiga suhtlemiseks 5,5 tundi (toiming d), kohtumäärusega tutvumiseks (II kd, lk 1) ja seisukoha koostamiseks (II kd, lk 8-10) 6,5 tundi (toiming e). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt. Toiminguid a ja b saab kokku pidada põhjendatuks 10 tunni ulatuses, toiminguid c ja d 8 tunni ulatuses ning toimingut e 4 tunni ulatuses, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib, et kostja 14.11.2016 ja 30.01.2017 menetlusdokumendid ei sisalda endas keerulisi vastuväited, vaid kordab varasemalt öeldud seisukohti, seega ei ole toimingud kostja esindajate poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindajate poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 22 tunni ulatuses. Kohus leiab, et eelnimetatud maht vastab ka hageja esindaja poolt tehtud toimingute mahule.
  2. Kostja esindajad nõuavad menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb kostja menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindajate tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindajad omavad kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindajate töötundide põhjendatud maht on 22 tundi ning töötunni hind 130 eurot, on kostja esindajate õigusabiteenuse kulud 2 860 eurot (ilma käibemaksuta).
  3. Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejal hüvitama kostja menetluskulusid 2 860 euro ulatuses, mis koosnevad lepinguliste esindajate tasust. Kohus jätab hagejalt välja mõistmata kostja menetluskulud 877,50 eurot ulatuses. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.